← Eesti

2-19-12247/24

Obsah (10)§ 162§ 177§ 428§ 168§ 371§ 431§ 367§ 4§ 178§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 25.09.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-12247 Kohtuasi OÜ Raatuse Ma

) § 231 lõigete 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

  1. Hageja nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõige 1, mis sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
  2. Kohus ei nõustunud kostjaga, et nõue on ebaselge. Hageja nõudeks on hoonestusõiguse tasult ja leppetrahvilt arvestatud viivis perioodi 02.04.2017–21.08.2018 eest. Varasema aja eest (01.04.2017 seisuga) on viivis välja mõistetud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-6649, perioodi lõpp on otsusega väljamõistetud summade tasumise päev. Kuivõrd asjas nr 2-16-6649 tehtud otsusega on välja mõistetud hoonestusõiguse tasu, leppetrahv ja viivis (seisuga 01.04.2017), siis puudub põhjus asuda seisukohale, et käesolevas asjas viivise arvestuse aluseks olev hoonestusõiguse tasu ja leppetrahv ei olnud 02.04.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud.
  3. Kostja teine vastuväide seisneb selles, et nõue on aegunud. Kohus tugines tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lõikele 1, §-le 143, §-le 144, § 146 lõikele 1, § 147 lõike 1 esimesele lausele, § 154 lõikele
  4. Viivisenõude aluseks olevad kohustused oleksid aegunud
  5. a, kuid hagi tsiviilasjas nr 2-16-6649 esitati
  6. a, mis peatas nende nõuete aegumise (TsÜS § 160 lõige 1). Need summad tasuti vahetult pärast tsiviilasjas nr 2-16-6649 tehtud otsuse jõustumist. Seega need kohustused ei aegunud ja käesolevas asjas esitatud viivisenõuet ei saa pidada aegunuks TsÜS § 144 alusel. Viivisenõue ei ole aegunud ka TsÜS § 146 lõike 1 ja § 154 lõike 1 alusel, kuivõrd viivist nõutakse perioodi 02.04.2017–21.08.2018 eest ehk nõude 3 2-19-12247 aegumistähtaeg hakkas osaliselt kulgema 01.01.2018 kell 00.00 ja osaliselt 01.01.2019 kell 00.00 – praegune hagi on esitatud 15.08.2019, seega enne kolme aasta möödumist.
  7. Kostja hinnangul on nõue vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus tugines TsÜS § 138 lõikele 1 ning VÕS § 6 lõigetele 1 ja
  8. Võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduses ja ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-132-09).
  9. Maakohus on seisukohal, et menetluslikult ei ole viivisenõude esitamine lubamatu – selle perioodi eest esitatud nõuet ei ole varasemalt menetletud ja iseenesest ei ole keelatud ka erinevate nõuete esitamine erinevate hagidega. Kohtu hinnangul on aga sellele vaatamata antud juhul nõude esitamine vastuolus hea usu põhimõttega. Eelmises menetluses oli kaks kostjat ning AS TREF Nord vastu oli esitatud viivisenõue seisuga 01.04.2017, kuid teiselt kostjalt Paldiski mnt Kinnisvara OÜ-lt nõuti viivist nii 01.04.2017 seisuga kui tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist kuni nõude täitmiseni. Kui hageja esitas menetluse kestel viivisnõude suurendamise avalduse (mida lõppkokkuvõttes küll ei menetletud), ka siis soovis hageja viivist vaid kuni kindla kuupäevani (01.10.2017), mitte kuni nõude täitmiseni. Hageja hilisem viivisenõue sisaldus küll ilma täiendavalt sellele tähelepanu juhtimata või arvestust välja toomata pärast otsuse jõustumist kostjale saadetud nõudekirjas, kuid ka pärast kostjalt teate saamist, et ta muid nõudeid peale otsuses nimetatute ei aktsepteeri, esitati hagi selle nõude osas peaaegu aasta pärast võla tasumist. Kohtu hinnangul võis kostja nende asjaolude alusel põhjendatult eeldada, et hageja nõue viivise osas piirdub 01.04.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisega. Praeguse hagi esitamisega on hageja käitunud vastuoluliselt. Lisaks tekitab selline mitme menetluse ebavajalik läbiviimine (olukorras, kus hageja saanuks kohe nõuda ka tulevikuviivist) rahalist kahju menetluskulude näol. Hageja poolt nõude esitamine on seega vastuolus hea usu põhimõttega, hageja on kaotanud nõudeõiguse ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
  10. Kuna hagi jäi rahuldamata nõude vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, ei pidanud kohus vajalikuks analüüsida viivise vähendamisega seotud väiteid. 16.

§ 162lõike 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda.

17. Kostja menetluskuluks on õigusabikulu kokku 1440 eurot – õigusabi on osutatud 9h (sh istung 1h), tunnitasu on 160 eurot käibemaksuta. Hageja ei ole kostja menetluskulude osas seisukohta esitanud. Kohus pidas esindamise ajakulu põhjendatuks. Ajakulu seisneb dokumentidega tutvumises, dokumentide koostamises ja esitamises, istungiks ettevalmistamises ja sellel osalemises. Kohtu jaoks on usutav, et nendele toimingutele võis kuluda 9h. Samuti vastab turuhinnale esindaja tunnitasu 160 eurot. Eeltoodu põhjal määras kohus kostja menetluskuludena kindlaks 1440 eurot ja mõistis menetluskulud hagejalt välja. Samuti tuleb hagejal tasuda vastavalt

§ 177lõikele 4 viivist väljamõistetud menetluskuludelt.

4 2-19-12247 Apellatsioonkaebus

  1. 29.12.2019 kaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
  2. Maakohus kohaldas valesti VÕS §
  3. Asjas ei ole tuvastatav hageja hea usu põhimõttega vastuolus olev käitumine. Riigikohus on mitmes lahendis (nr 3-2-1-132-09, 3-2-1-100-07) leidnud, et aegumistähtaja kestel saab nõude maksmapanekut lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sisse nõudmata jätmisele tuginedes üksnes erandlikel asjaoludel. Maakohtus esiletoodud asjaolud sellised ei ole. Hageja ei ole käitunud vastuoluliselt ega andnud kostjale signaali, et ta ei nõua viivist ka perioodi 02.04.2017–21.09.2018 eest.
  4. Õiguslikku tähendust ei oma, et tsiviilasjas nr 2-16-6649 oli kaaskostja suhtes esitatud viivisenõue hoonestusõiguse tasult kuni nõude tasumiseni. Sellest ei saa järeldada, et kostja suhtes oleks täiendavast viivisenõudest loobutud. Pealegi oli kaaskostja suhtes leppetrahvilt arvestatud viivisenõue samuti fikseeritud summana kuni 01.04.
  5. Nõutav viivis on tekkinud eelkõige seeläbi, et kostja vaidlustas tsiviilasjas nr 2-16-6649 kohtulahendeid apellatsiooni ja kassatsiooni korras ning pikendas jõustunud lahendini jõudmist ja otsuse täitmist. Seega on lisaviivis tekkinud kostja enda tegevuse tulemusel. Samuti ei võtnud kohus arvesse, et hageja ei arvestanud peale asjas nr 2-16-6649 lahendi jõustumist VÕS § 88 järgi kostja tasutud summadest kõigepealt tasutuks viivist (sh lisandunud viivise) ja alles seejärel põhivõlga.
  6. Hageja ei nõustu, et on tekitanud kostjale rahalist kahju menetluskulude näol. Hageja pakkus 18.09.2018 (st koheselt peale eelmise kohtulahendi jõustumist) kostjale teise kohtumenetluse vältimiseks viivise vabatahtlikku tasumist, kuid kostja keeldus sisulisi põhjendusi esitamata. Seega on hoopis kostja pannud aluse praeguse kohtumenetluse ja täiendavate menetluskulude tekkeks. Lisaks ei ole kohus mõistnud, et tsiviilasjas nr 2-16-6649 oli viivisenõude esitamine komplitseeritud ja hageja pidi oma nõuet pidevalt täiendama, kuna hoonestusõiguse tasud muutusid sissenõutavaks kvartaalselt ja leppetrahvinõuded suurenesid ajas. Oluline on, et kostja oli kogu aeg teadlik, et hageja soovib viivist kogu viivitatud perioodi eest. Seda kinnitab veenvalt peale kohtuotsuse jõustumist esitatud kohtuväline nõue.
  7. Asjaolus, et praegune hagi on esitatud ca 1 aasta peale kohtuvälise nõude esitamist, ei ole midagi ebatavalist, nõue on esitatud aegumistähtaja sees. Vastustaja seisukoht
  8. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  9. Ringkonnakohus tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, kuna maakohus menetles sisuliselt lubamatut hagi. Ringkonnakohus lõpetab käesoleva hagimenetluse otsust tegemata määrusega

§ 428

5 2-19-12247 lõike 1 punkti 2 alusel ja jaotab mõlema astme menetluskulud

§ 168lõike 2 alusel.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 26. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-34-17 punktis 11), et tsiviilasja menetlus tuleb

§ 428

lõike 1 punkti 2 alusel lõpetada otsust tegemata, kui menetluses on selgunud, et samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Sama asja korduva menetlemise keeld, mis tuleneb mh

§ 371

lõike 1 punktist 4, on hagi lubatavuse eeldus, mida kohus peab kontrollima omal algatusel. Kui menetluse käigus selgub, et hagi on menetlusse võetud sama asja korduva menetlemise keeldu rikkudes, peab kohus lõpetama menetluse

§ 428lõike 1 punkti 2 alusel otsust tegemata.

Valesti menetlusse võetud hagi menetluse lõpetamise kohustus on ka kõrgema astme kohtul. Kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta

§ 431

lõike 2 esimese lause järgi määrusega ühtlasi asjas tehtud alama astme kohtu lahendid. Lahendis nr 3-2-1-16-14 (punktides 13 ja 14) selgitas Riigikohus, et hagi aluse all mõistetakse neid hageja esitatud asjaolusid tegeliku elujuhtumi, elulise sündmuse kohta, mille tuvastamisega hageja seob oma nõude (vt ka nt lahend nr 3-2-1-148-10, punkt 11); hagi eseme all mõistetakse hageja protsessuaalset taotlust, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis (vt ka lahend nr 3-2-1-53-07, punkt 14).

  1. Ringkonnakohus on veendunud, et käesolevas asjas on tuvastamist leidnud, et samade poolte vahel on tsiviilasjas nr 2-16-6649 jõustunud kohtuotsusega lahendatud sama nõue samal alusel. Nimetatud kohtulahendi resolutsioonist nähtuvalt mõistis maakohus AS-ilt TREF Nord (solidaarselt OÜ-ga Paldiski mnt Kinnisvara) OÜ Raatuse Maja kasuks välja viivise seisuga 01.04.2017 vastavalt suuruses 13 181.22 eurot (hoonestusõiguse tasult arvestatuna) ja 1489.48 eurot (leppetrahvilt). Kohtuotsuse kirjeldavast osast nähtub, et põhinõuete ja viivisenõude aluseks oli 08.07.2005 hoonestusõiguse seadmise leping ja 17.12.2009 hoonestusõiguse seadmise lepingu muutmise leping. Puudub vaidlus, et maakohtu otsus jõustus 17.09.
  2. Käesolevas asjas on sama hageja esitanud sama kostja vastu sama põhivõlgnevuse tasumise viivitamise alusel samuti viivisenõude. Seega on tegemist sama hageja nõudega sama kostja vastu samal alusel, milles on juba jõustunud kohtuotsus. Menetlusõiguslikku tähendust ei oma, et viivise arvestamise periood on teine, kui oli jõustunud asjas. Hageja nõudeks kostja vastu on viivisenõue. Hageja võinuks nõuda varasemas kohtumenetluses viivist kuni põhinõuete täitmiseni

§ 367alusel.

Puudub vaidlus, et kaaskostja suhtes hageja varasemas menetluses nimetatud sätet kasutaski, kuid AS-i TREF Nord suhtes sisuliselt loobus viivisenõude suurendamise avaldusest. Sellega käsutas hageja talle kuuluvat menetlusõigust määrata vaidluse ese (

§ 4lõige 2), mis aga ei anna alust õigust tulla kohtusse korduvalt sama nõudega.

  1. Sarnast menetluslikku olukorda käsitles Riigikohus lahendis nr 3-2-1-11-96 ega ole senini selles väljendatud seisukohti muutnud. Riigikohus leidis tol ajal kehtinud samasisulisele menetlusõiguse normile tuginedes, et olukorras, kus hageja oli varasemas kohtumenetluses piiranud ise oma viivisenõuet, kuigi võinuks nõuda viivist kogu viivitatud aja eest, määras hageja ise oma dispositiivset õigust kasutades esimese hagi esitamisega kindlaks selle osa viivisest, mille tasumist ta kostjalt nõuab; ühtlasi tähendas see seda, et hageja ise loobus vabatahtlikult ülejäänud osas viivise nõudmisest, mille kogu suurus oli talle esimese hagi esitamise ajaks teada, mistõttu on teise viivisehagi esitamisel tegemist hagide samasusega; teadaoleva võimaliku kindla viivisesumma sissenõudmist juba möödunud päevade eest osade kaupa ei pea kolleegium võimalikuks, kuna tegu on ühtse hagiesemega - viivise nõudega, mille puhul saab kõne alla tulla üksnes nõude suurendamine või vähendamine; hageja on valinud 6 2-19-12247 samal alusel ja sama eseme kohta sama kostja vastu uue hagi esitamise tee, mis on vastuolus exceptio rei judicata põhimõttega.
  2. Kuna ringkonnakohus lõpetab menetluse sõltumata apellatsioonkaebuse väidetest, ei käsitle kolleegium neid käesolevas lahendis. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 30.

§ 168

lõike 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud mh juhul, kui hagimenetlus lõpetatakse määrusega, välja arvatud, kui sama sätte lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Käesolevas asjas ei esine viidatud sätetes nimetatud asjaolusid. Seega jäävad menetluskulud nii maa- kui apellatsioonikohtus hageja kanda. Menetluskulude jaotust saab

§ 178lõike 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtumääruse peale edasi kaevates.

31. Järgnevalt määrab kolleegium kindlaks kostja menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse.

§ 175

lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maakohtu menetlusega seotud kulude kindlaksmääramisel võtab kolleegium aluseks tühistatud otsuses esitatud kohtu põhjendused ja järeldused, kuna menetlusosalised neid ei vaidlustanud ja kolleegium selles osas maakohtu poolt olulist rikkumist ei tuvastanud. Kostja menetluskuluks maakohtus on õigusabikulu kokku 1440 eurot – õigusabi on osutatud 9h (sh istung 1h), tunnitasu on 160 eurot käibemaksuta. Hageja kostja kulude osas seisukohta ei esitanud. Kolleegium peab sarnaselt maakohtuga esindamise ajakulu põhjendatuks. Ajakulu seisnes dokumentidega tutvumises, dokumentide koostamises ja esitamises, istungiks ettevalmistamises ja sellel osalemises. Kohtu jaoks on usutav, et nendele toimingutele võis kuluda 9h. Samuti vastab turuhinnale esindaja tunnitasu 160 eurot. Eeltoodu põhjal määrab kohus kostja menetluskuludena kindlaks 9 x 160 = 1440 eurot.

  1. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepingulisel esindajal kulunud apellatsioonimenetlusega seoses kokku 6h, s.o maakohtu otsusega tutvumiseks, nõupidamiseks ja kaebusele vastuse koostamiseks 5,5h ning kliendisuhtluseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5h. Õigusteenust on osutatud tunnihinnaga 160 eurot, käibemaksu ei lisandu. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulu 960 eurot ja viivise menetluskuludelt. Hageja leidis, et kostja menetluskulud on põhjendamatult suured. Apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ei saanud võtta 5,5h aega, arvestades, et vastus on suhteliselt lühike ja selles toodu paljuski varasemate seisukohtade kordus (nt aegumise vastuväide).
  2. Kolleegium nõustub hagejaga, et kostja menetluskulud apellatsiooniastmes on põhjendamatult suured. Arvestades asjaolu, et maakohtu otsuse puhul oli tegemist kostja kasuks tehtud lahendiga, samuti kõnealuse otsuse, apellatsioonkaebuse ning kostja vastuse sisu ja mahtu, ei ole esindaja ajakulu otsusega tutvumiseks, seotud nõupidamiseks ja kaebusele vastuse koostamiseks põhjendatud enam kui 3,5h ulatuses. Seejuures tuleb tähele panna, et kostja sisuline vastus kaebusele on ca 1lk pikk, ülejäänud osas kordab kostja maakohtus esitatud täiendavaid vastuväiteid nõude aegumise ja viivise vähendamise kohta. Kliendisuhtluseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud 0,5h on kolleegiumi hinnangul mõistlik ja põhjendatud ning selle toimingu osas ei ole ka hageja vastuväiteid esitanud. Seega on õigusteenuse ajakulu põhjendatud kokku 4h ulatuses. Esindaja tunnihind 160 eurot (käibemaksu ei lisandu) on mõistlik ja vastab esindaja kvalifikatsioonile. Sama tunnitasu pidas põhjendatuks maakohus ning hageja ei ole tunnitasu osas vastuväiteid esitanud. Eeltoodu põhjal määrab kohus kostja apellatsioonimenetluse kuluna kindlaks 4 x 160 = 640 eurot. 7 2-19-12247
  3. Eeltoodule tuginedes tuleb hagejalt kostjale välja mõista menetluskulud kahes kohtuastmes kokku 1440 + 640 = 2080 eurot.

§ 177

lõike 4 alusel teeb kohus kostja taotlusel ka otsustuse viivise tasumise kohustuse kohta. (allkirjastatud digitaalselt) / Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin / 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.