4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD P. E. O. esitas 25.02.2020 Tartu Maakohtule hagi S., T. & C. vastu 09.04.2019 sõlmitud töövõtulepingu järgse võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduses hageja märgib, et pooltevahelise lepingu punkti 16 kohaselt lahendatakse vaidlused Tartu Maakohtus, pooltevahelisi lepingulisi suhteid reguleerib Eesti Vabariigi õigus. 04.05.2020 määrusega võttis kohus esitatud hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. 23.11.2020 vastas kostja esindaja, advokaat J.P.N. d. W. hagile ja esitas taotluse kohtumenetluse lõpetamiseks. Kostja vastusele on lisatud hageja esindaja advokaat S. L. ja kostja esindaja kirjavahetus seoses rahvusvahelise kohtualluvusega. Kostja esindaja selgitab, et hagiavalduses on märgitud vale kostja isik, kuna lepingu järgi on kliendiks eraisik F. N. Kostja esindaja teatas hageja esindajale juba 31.10.2019 kirjas, et XXX I- bis määruse kohaselt tuleb hagi esitada XXX kohtusse, kuna kostjaks on eraisik ja seda olukorda reguleerib Euroopa tarbijakaitseseadus. Lepingu sellekohased sätted on tühised. Täiendavalt kostja selgitab, et kuna pank ei anna eraisiku nimel pangagarantiid, siis anti garantii proua N. kuuluva ettevõtte nimel S., T. ja C. Asjaolu, et P. E. nõudis lepingus oleva nime muutmist pangagarantiis nimetatud nimeks, ei võta proua N. kuidagi ära Euroopa tarbijaõiguse kaitset. P. E. O. maja ehituseks lepingu sõlmimisel tegutses proua N. tarbijana. Leping on sõlmitud eraisikuga ja hagi tuleb esitada XXX kohtusse. 14.12.2020 esitas P. E. O. esindaja vandeadvokaadi abi S. L.seisukoha, milles teatab, et hageja ja F. N. vahel ei ole kehtivat tarbijatöövõtulepingut, kostja sellekohased väited on kohut eksitavad. Hagejale arusaadavalt S., T. ja C. puhul tegemist Eesti õigusega analoogia mõistes õigusliku konstruktsiooniga, mis on sama FIE-ga, mistõttu kasutatakse mõningates dokumentides ärinime pikemal kujul ehk „F. N. S. , T. ja C.“. Antud asjas kohaldub kahe juriidilise isiku vahel kokkulepitu ehk vaidlus lahendatakse Tartu Maakohtus ning pooltevahelisi lepingulisi suhteid reguleerib Eesti Vabariigi õigus, mis on kokkulepitud lepingus. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 423 lg 3 kohaselt, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, kui hagi ei allu sellele kohtule (
Antud juhul kinnitab hageja, et kostjaks on hageja seisukoha kohaselt füüsilisest isikust ettevõtja F. N. Menetlusõiguste ja –kohustuste kandjana saab menetluses osaleda üksnes õigusvõimeline isik; füüsilisest isikust ettevõtja säilitab oma õigussubjektsuse füüsilise isikuna. Seega on kohtualluvuse määramisel antud asjas kostjaks ja F. N. füüsilise isikuna. Kohtule esitatud lepingu nr XXX kliendiks on märgitud F. N. H. T., T. ja C. ja leping on allkirjastatud F. N. (klient) poolt. Tsiviilvaidlustes esitatakse hagi selle liikmesriigi kohtusse, kus on kostja alaline elukoht (EL määrus 1215/2012 art 4
Käesoleval juhul on lepingus toodud üldine kokkulepe kohtualluvuse kohta. Seetõttu on selline kohtualluvuse kokkulepe
Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas
kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
lg 2 sätestab, et hageja kannab 2 menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus jätab antud asjas
Kostja esindaja on esitanud taotluse hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 847 eurot.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente (
). Seega tuleb kostja esindajal menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri koos menetluskulusid tõendavate dokumentidega. Samuti esitada kohtule lepingulise esindaja volitust tõendav volikiri ja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni tõendav dokument. Nimetatud dokumendid tuleb kohtule esitada 40 päeva jooksul käesoleva määruse kätte saamisest. Kohtu hinnangul on esitatud taotlus puudustega. Vastavalt
lg 2 kui kohtu määratud tähtajas puudusi ei kõrvaldata, jäetakse taotlus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Kui kostja määratud tähtajaks menetluskulude kindlaksmääramise taotluse puudusi ei kõrvalda, siis jätab kohus esitatud taotluse menetlusse võtmata. Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas
lg 1 p 3 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel 17.02.2020 riigilõivu 650 eurot. Hagejal tuleb tasutud riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule taotlus, milles märkida arvelduskonto andmed, kuhu taotletakse riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.