1-18-72/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-72 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. veebruari 2021 määrus süüdimõistetu Sergey Tolkachevi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergey Tolkachev (isikukood 38102022247), määruskaebus ja määruskaebuse lisa RESOLUTSIOON
3. Jätta läbi vaatamata süüdimõistetu Sergey Tolkachevi esitatud määruskaebuse lisa, kuna see on esitatud kaebetähtaega ületades ning tagastada esitajale.
4. Jätta Viru Maakohtu
5. veebruari 2021 määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta selle põhistustest välja viited kustunud karistustele.
6. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Viru Maakohtu 05.01.2018 otsusega karistati Sergey Tolkachevi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi 7 aastat vangistust. Karistusaja kandmise aja algus 12.07.2017 ja lõpp 12.07.
9. Viru Maakohtu 01.02.2021 määrusega jäeti S. Tolkachev vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
10. S. Tolkachev on mõistetud karistusajast ära kandnud 3 aastat 6 kuud 20 päeva vangistust, mis on rohkem kui pool mõistetud karistusajast ning ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. S. Tolkachevi avaldatud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja ka eluaseme omanik on andnud enda kirjaliku nõusoleku selleks. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
11. Maakohus luges positiivseks, et S. Tolkachevil on lähisuhtevõrgustik, kuhu kuuluvad elukaaslane, poeg, tütar, ema, kaks õde ja kolm venda. Alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole. 2.
12. S. Tolkachevi käitumine vanglas ei olnud seaduskuulekas, kuna tal on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust – kartser tööst keeldumise eest. 2.
13. On tuvastatud, et S. Tolkachevil on algharidus, eriala ei oma ning riigikeelt ei valda. Ta ei ole motiveeritud õppima, töötama ning ennast täiendama. Majanduslik toimetulekuoskus puudub. Ta ei ole kunagi ametlikult töötanud ning elas juhutöödest saadavast rahast ja abikaasa töötasust. S. Tolkachev on korduvalt keeldunud vangla majandustöid tegemast. Vabanemisjärgne töökoht puudub. 04.01.2021 seisuga on kinnipeetaval rahalisi nõudeid summas 13 730,42 eurot, ta ei ole motiveeritud võlgnevusi tasuma. Ta ei täida ülalpidamiskohustusi. 2.
14. S. Tolkachevi näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel omab S. Tolkachev üht kehtivat kriminaalkaristust. Üks karistus on arhiveeritud. Mõlemad kuriteod on seotud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega, grupis. Soodusteguriks on majandusliku kasu saamine. Maakohus ei näinud asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. S. Tolkachevi käitumine vanglas näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samasuguse käitumise kordumist. Süüdimõistetu kannab vanglakaristust teist korda. Seega võib järeldada, et varasem karistus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. 2.
15. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on S. Tolkachev impulsiivne, probleemide lahendamise oskus on kesine. Ta ei arvesta teiste arvamustega. Ta ei õpi eelnevalt tehtud vigadest, ei mõtle enda tegude tagajärgedele. S. Tolkachevi käitumine näitab, et ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Maakohus on seisukohal, et eeltoodud isikut iseloomustavad andmed annavad kohtule aluse kahelda, et isik suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. S. Tolkachevile mõjub negatiivselt ning võib soodustada uute kuritegude toimepanemist ka see, et ta tarvitab narkootikume ning tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Tema vend on kriminaalkorras karistatud. Maakohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemisest. Ohuprognoos S. Tolkachevi puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. 2.
16. Politsei- ja Piirivalveameti 14.02.2019 otsusega nr 15.3-3.4/95-1 on tunnistatud S. Tolkachevi tähtajaline elamisluba kehtetuks alates 14.02.2019, tehtud ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks kinnipidamisasutusest vabanemisel ning kohaldatud sissesõidukeeld viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. S. Tolkachev soovib väljasaatmist Venemaale Sankt-Peterburi, kus elab tema elukaaslane lastega. KrMS § 426 lg 3 võimaldab jätta sellise isiku, kelle puhul on täidetud kõik ennetähtaegse vabastamise eeldused ja kes samas antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja, allutamata KarS § 76 lg 5 teise lause järgi kohustuslikule käitumiskontrollile. Kuid juhul, kui isiku puhul ei ole täidetud KarS § 76 lg-st 4 tulenevad ennetähtaegse vabastamise eeldused, ei saa KrMS § 426 lg-t 3 kohaldada. Antud juhul maakohus ei jaatanud süüdlase S. Tolkachevi puhul ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste täidetust, seega KrMS § 426 lg 3 kohaldamisele ei kuulu.
17. S. Tolkachev sai maakohtu määruse kätte 03.02.2021 ning taotles seejärel määruse tõlget vene keelde, mis valmis 23.02.2021 ning mille süüdimõistetu sai kätte 25.02.
18. 2 Määruskaebus
19. Viru Maakohtu 01.02.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Tolkachev, kes palub tühistada maakohtu määrus, vabastada S. Tolkachev ennetähtaegselt tingimisi ja saata välja Vene Föderatsiooni territooriumile. Süüdimõistetu leiab, et maakohtu määrus ei ole objektiivne ja on põhjendamata. Süüdimõistetu selgitab, et keeldus tööst, kuna tal on terviseprobleemid. Vangla meditsiiniosakond on probleemidega kursis ning esimesest vanglasse saabumise päevast pöördus ta kaebustega. Vaatamata sellele sundis vangla süüdimõistetut tegema tööd, mida tema tervis ei võimalda. Seetõttu oli S. Tolkachev sunnitud keelduma. Kogu vajalik teave on tema meditsiinikaardil, mille koopia lisas süüdimõistetu kaebusele. Eesti Vabariigi seaduse kohaselt selleks, et töötada riigiasutuses, peab oskama riigikeelt. Süüdimõistetu ei valda eesti keelt. Kuna S. Tolkachev on Vene Föderatsiooni kodanik, temalt on võetud Eestis elamise luba ja on deporteeritav Vene Föderatsiooni, siis individuaalse täitmiskava kohaselt vangla ei võimalda õppida, sh eesti keelt. Lisaks ei saa läbida erinevaid sotsiaalprogramme rehabilitatsiooniks. Maakohtu arvamus sellest, et ta ei ole motiveeritud õppima, on ebaõiglane ja alusetu. Alates
20. aastast võimalust mööda on süüdimõistetu regulaarselt tasunud 50–100 eurot kuus oma võlga (nähtub vanglakonto väljavõttest). S. Tolkachev märgib, et tema esimene kohtulik karistus on arhiveeritud, mis räägib sellest, et enam kui 10 aasta jooksul ei ole teda karistatud kriminaalkorras. See fakt, et ta 10 aasta jooksul ei sooritanud kuritegusid, räägib sellest, et süüdimõistetu on võimeline elama seadusekuulekalt. Eesti Vabariigis ei saa ta sooritada kuritegu, kuna on Eestist välja saadetud koos sissesõidukeeluga 5 aastaks. Süüdimõistetu ei pea ratsionaalseks oma vangistust maksumaksja kulul.
21. Täiendavalt esitas süüdimõistetu 17.03.2021 määruskaebuse lisa, milles selgitab, miks vangla ei võimalda tal õppida ja osaleda sotsiaalprogrammides. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
22. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus põhjalik. Samuti puuduvad argumendid selles osas, et maakohus ei oleks olnud erapooletu või määrus oleks põhistamata. Määruskaebus ei anna alust võrreldes maakohtuga asuda teistsugusele seisukohale. Küll tuleb juhtida maakohtu tähelepanu kustunud karistuste väärale kasutamisele.
23. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et süüdimõistetu esitas 17.03.2021 (maakohtus registreeritud 23.03.2021) täiendavad seisukohad määruskaebuse lisana. Nagu eelnevalt märgitud, siis S. Tolkachev sai maakohtu määruse venekeelse tõlke kätte 25.02.2021, millest hakkas kulgema KrMS § 387 lg-s 1 sätestatud 15-päevane kaebetähtaeg. Viimane kaebuse esitamise tähtaeg oli seega 12.03.
24. Määruskaebuse täiendus on esitatud peale kaebetähtaega, mistõttu KrMS § 390 ja § 326 lg 2 p 1 alusel tuleb see jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Kuna kaebuse lisa jääb läbi vaatamata, siis ei võeta seisukohta ka selle sisu osas.
25. Ringkonnakohus peab taaskord märkima, et maakohus on põhjendamatult viidanud kustunud karistustele. Nii on maakohus välja toonud, et S. Tolkachevi näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel omab S. Tolkachev üht kehtivat kriminaalkaristust. Üks karistus on arhiveeritud. Muuhulgas märkides, et tegemist on süüdimõistetu teise vangistusega. Ringkonnakohus kontrollis S. Tolkachevi karistusandmeid karistusregistrist ning sellest nähtuvalt on süüdimõistetul 1 kehtiv kriminaalkaristus ning mitmeid kehtivaid väärteokaristusi, 3 mille täitmise info puudub. Seega pole välistatud, et mõni neist väärteokaristusest tuleks samuti arhiveerida. Peaasjalikult on tegemist liiklusrikkumistega. Kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 tehtud määruse p-s 29 märkis Riigikohus, et olukorras, kus osa isiku karistatust puudutavaid andmeid on kustunud, ei ole kohtud õigustatud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel nendele andmetele tuginema. Seega nähtub Riigikohtu praktikast selgelt, et karistusregistri arhiivi kantud andmetele pole lubatud tugineda muu hulgas siis, kui kohus lahendab KarS § 76 lg 4 alusel süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust. KarS § 76 lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus KarRS § 5 lg-te 1 ja 2 nõuetega. Tulenevalt eelnevast ei pea ringkonnakohus õigeks, et maakohtu määruses viidatakse ka n-ö kustunud karistustele ning tekitatakse lugejas justkui arvamust, et need on eraldisesivalt arvesse võetud asjaolud. Seega leiab ringkonnakohus, et viited kustunud karistustele maakohtu määruses tuleb jätta välja, sh viited asjaolule, et süüdimõistetu kannab teist vangistust.
26. Muus osas leiab ringkonnakohus, et määruskaebuses toodud etteheited maakohtule jäävad edutuks. Samuti puuduvad määruskaebuses muud asjaolud, mis seaksid kahtluse alla maakohtu otsustuse jätta S. Tolkachev tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus on põhjalikult käsitlenud süüdimõistetu isikut, toimepandud tegu ning käitumist vangistuses, mis annab aluse järelduseks, et uute kuritegude risk ei ole viidud miinimumini ning karistuse eesmärgid ei ole saavutatud. Määruskaebuses leitakse, et distsiplinaarkaristused ei oma justkui tähtsust, sest on määratud mittetöötamise eest, kuid süüdimõistetu ei ole töötanud tulenevalt oma tervisest. Nimetatu tõendamiseks on süüdimõistetu esitanud mitmeid meditsiinidokumentide väljavõtteid. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna esitatud meditsiinidokumendid ega süüdimõistetu selgitused alust jätta määratud distsiplinaarkaristused kõrvale ning tuleb asuda seisukohale, et süüdimõistetu käitumine ei ole vangistuses olnud õiguspärane. Kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu ei ole küll vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisest keeldumise aluseks ning seda ei ole sätestatud ka karistusseadustikus. Nagu ei ole välistatud raskeid kuritegusid toime pannud isikute vabastamine, ei ole teoreetiliselt välistatud ka distsiplinaarkorras karistatud süüdimõistetute ennetähtaegne vabastamine. Küll tuleb arvestada, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS § 76 lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. (RKKKm asjas nr 1-09-14104, p 21) Isikule määratud distsiplinaarkaristused just näitavad seda, kuidas süüdimõistetu on ennast vangistuse jooksul üleval pidanud. Distsiplinaarkaristused näitavad, et süüdimõistetu ka range järelevalve tingimustes ei oska oma käitumist viia kooskõlla kehtiva korraga. Arvestades, et vabaduses on mõjutegureid ja n-ö ahvatlusi oluliselt rohkem kui vangistuses, millega tuleb arvestada, on seda kõrgem oht, et vabaduses süüdimõistetu paneb toime uue kuriteo. Süüdimõistetu on väidetavalt keeldunud tööst seoses oma tervisega. Distsiplinaarkaristuste käskkirjadest nähtub, et kinnipeetava tööle määramine on kooskõlastatud meditsiiniosakonnaga. Nii nähtub näiteks 03.07.2020 distsiplinaarkaristuste aluseks olevast käskkirjast, et kinnipeetava tööle määramise otsustamisel küsitakse hinnangut isiku töövõimelisuse kohta meditsiiniosakonnast. Kui meditsiiniosakond on lähtuvalt isiku tervisekaardi andmetest otsustanud, et isik võib tööd teha, vormistatakse isik käskkirjaga tööle. Nii on S. Tolkachev tunnistatud meditsiiniosakonna arsti poolt töövõimeliseks viimati 4 22.02.
27. Lisaks, kui süüdimõistetu ei nõustunud talle määratud distsiplinaarkaristustega, oli need tal võimalik vaidlustada halduskorras. See asjaolu aga ringkonnakohtule ei nähtu. Samuti VangS § 37 lg 3 kohaselt kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst. Ka VangS § 52 lg 1 kohaselt tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Seega kaitsja etteheited selles osas, et süüdimõistetu on lubamatult määratud tööle, on asjakohatud. Sisuliselt puuduvad süüdimõistetu vabanemistingimustes erinevused ka võrreldes vangistuseelse ajaga. Süüdimõistetu asub elama samale aadressile, kus ta elas enne vangistust ning jätkuvalt puudub isikul töökoht. Arvestades süüdimõistetu oskamatust rahaliselt toime tulla, oskuste puudumist, võlgnevuste suurust, võimatust Eestis ametlikult töötada seoses väljasaatmise ning elamisloa kehtetusega ning asjaoluga, et isik pani kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, on märkimisväärne risk uueks kuriteos. KrMS § 426 lg 3 kohaldamist on maakohus põhjalikult käsitlenud ning viidanud seejuures ka asjakohasele Tartu Ringkonnakohtu praktikale. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis lükkaksid ümber maakohtu poolt väljatoodu. Seni, kuni isiku puhul ei ole materiaalsed eeldused tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks täidetud, ei ole võimalik teda ennetähtaegselt vabastada ega kohaldada tema suhtes KrMS § 426 lg-t
28. Ringkonnakohtu hinnangul kriminaalhooldus ja seda koos täiendavate kohustustega, oleks põhjendatud isikute suhtes, kes on näidanud oma käitumisega vangistuses, et nad on aru saanud mõistetud karistusest ning on võimelised oma käitumist muutma. S. Tolkachev on näidanud, et ka range järelevalve ei mõjuta teda ning seega ei ole alust arvata, et vaatamata sellele, et sõnas on ta valmis muutuma, oleks põhjust süüdimõistetut usaldada ja rakendada tema suhtes kriminaalhooldust. Pannes toime distsiplinaarrikkumisi range järelevalve tingimustes, on raske uskuda, et oma olemuselt leebemates tingimustes kriminaalhooldusel olles on süüdimõistetu võimeline nõudeid täitma. Kuna kohtul puudub usk sellesse, et S. Tolkachev suudaks läbida ainuüksi kontrollnõudeid, sest tal on probleeme allumisega, siis ei oleks määrava tähtsusega ka elektroonilise valve kohaldamine. Määruskaebus jääb edutuks.
29. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg-st 3 ja § 326 lg 2 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
30. veebruari 2021 määrus sisuliselt muutmata, kuid sellest tuleb jätta välja põhistused seoses kustunud karistusega. Määruskaebus jääb rahuldamata, kuid läbi jääb vaatamata süüdimõistetu määruskaebuse lisa, mis on esitatud kaebetähtaega ületades. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 5