1-19-9250/67

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2021 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-9250 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. märtsi 2021 määrus, millega Heikki Rohtla (ik 38605060016) jäeti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Rein Napa, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta süüdimõistetu Heikki Rohtla kaitsja vandeadvokaat Rein Napa määruskaebus läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
4. Jätta süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Rein Napa riigi õigusabi tasutaotlus rahuldamata. Edasikaebekord: Tulenevalt KrMS §-st 390 ja § 333 lg-st 7 ei ole loobumise tõttu kaebuse läbi vaatamata jätmine vaidlustatav. Muule osale määrusest võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD
5. Tartu Maakohtu
6. märtsi
7. a määrusega jäeti Heikki Rohtla temale Harju Maakohtu
8. veebruari 2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-9250 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
9. H. Rohtla kaitsja Rein Napa esitas Tartu Maakohtu
10. märtsi
11. a määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada H. Rohtla temale Harju Maakohtu
12. veebruari 2020 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse järelejäänud osa kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
13. septembrini 2022, allutades ta kriminaalhooldusele karistusaja lõpuni ja elektroonilisele järelevalvele 4 kuuks.
15. aprillil
16. a registreeriti Tartu Ringkonnakohtus H. Rohtla avaldus, milles ta annab teada, et ei soovi Tartu Maakohtu
17. märtsi
18. a määrust vaidlustada. Kui seda on teinud kaitsja (kellega H. Rohtlal kontakt puudub), siis palub ta määruskaebust mitte arvestada, kuna see on tehtud tema tahte vastaselt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Määruskaebuse läbivaatamisel järgitakse ringkonnakohtus KrMS § 390 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse seadustiku
20. peatüki (apellatsioonimenetlus) sätteid. Tulenevalt viidatud normist ja KrMS § 333 lg-st 1 võib määruskaebuse esitaja määruskaebusest loobuda ja see loobumine on ringkonnakohtule siduv, välja arvatud lg-s 6 toodud juhtudel, kui ringkonnakohus tuvastab, et esimese astme kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, millega on raskendanud isiku olukorda, või et esimese astme kohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Ringkonnakohus menetletavas asjas maakohtu selliseid vigu ei tuvastanud. Seega arvestades seda, et süüdimõistetu loobus kaitsja esitatud määruskaebusest, ja seda, et puuduvad KrMS § 333 lg-s 6 nimetatud menetluse jätkamist tingivad asjaolud, jätab Tartu Ringkonnakohus H. Rohtla kaitsja määruskaebuse KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 2 p 5 alusel läbi vaatamata.
21. Süüdimõistetu kaitsja esitas koos määruskaebusega ka riigi õigusabi tasu taotluse, milles taotleb maakohtu määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise 45 minuti eest tasu 49,20 eurot, sh käibemaks 8,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasu taotlus tuleb jätta rahuldamata.
22. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 44 lg 1 p 2 kohaselt on advokaat kohustatud teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 4 lg 5 sätestab, et advokaat valib kliendi poolt antud volituste piires kliendi huvide kaitseks vajalikud seadusega kooskõlas olevad viisid ja vahendid. § 14 lg 21 kohaselt peab advokaat kliendile selgitama, missugused on võimalused ja eeldused kliendi poolt soovitatava lahenduse saavutamiseks. Menetluse alustamise otsustab klient. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab advokaat klienti regulaarselt teavitama ülesande täitmisega seonduvatest asjaoludest. § 19 reguleerib advokaadi suhteid kliendiga kriminaalmenetluses. § 19 lg 2 esimese lause kohaselt advokaadi poolt kokkuleppel või määratud korras võetud kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse kaitsmise kohustus kehtib menetlustoimingu (menetlusstaadiumi) piires, milleks on õigusteenuse lepingus kokku lepitud või milleks on advokaadile määratud korras ülesanne antud. § 19 lg 2 teise lause kohaselt ülesanne kaitseks esimese või teise astme kohtus hõlmab ka advokaadi kohustust esitada kohtulahendi peale kaebuse, kui kaitsealune seda soovib ja selleks on õiguslik alus.
23. Seega tuleneb Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi eelnimetatud sätetest, et advokaadi poolt kohtulahendi vaidlustamiseks kaebuse esitamine on seotud kaitsealuse sooviga, seda ka riigi õigusabi korras määratud kaitsja puhul. Eriti oluliseks tuleb kaitsealusega kaitsetoimingute kooskõlastamise kohustust pidada olukorras, kus kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest ei ole kohustuslik nagu kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise taotluse arutamisel. RÕS § 22 lg 7 kohaselt on kohtul kohustus kontrollida advokaadi poolt riigi õigusabi osutamiseks tehtud toimingute põhjendatust. Käesolevas asjas nähtub H. Rohtla avaldusest, et ta ei soovi maakohtu määrust vaidlustada ning kui kaitsja on määruskaebuse esitanud, siis on see toimunud süüdistatava tahte vastaselt. Eeltoodust lähtuvalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrusele kaitsja poolt määruskaebuse esitamist ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks toiminguks. Seega tuleb kaitsja vandeadvokaat Rein Napa riigi õigusabi tasu taotlus jätta rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 2