lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 12.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 13. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-21-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on
lg 1 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad
lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (RKTKm 3-2-1-19-16, p 12). 14.
lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. E. K. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos, kuid ta on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud XXX seotud kuriteos. 15.
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 16. E. K. kohustustest vabastamise menetlus on algatatud Tartu Maakohtu 30.12.2015 määrusega, mille resolutsiooni p 12 kohaselt tuli E. K. esitada kord kuue
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 18. Võlgnik on menetluse kestel kohut teavitanud, et on töötanud XXX M. T. O. kui ka B. O. Võlgnik on menetluse kestel olnud periooditi töötu. Võlgnik on kajastanud aruandes, et on otsinud tööd, kuid oma mineviku ja XXX puudumise tõttu on võlgnikul olnud keeruline tööd leida. Kriminaalasjas peeti E. K. kahtlustatavana kinni XX.XX.XXXX ja ta on kokkuleppemenetluses antud kohtu alla XXX seotud kuriteos (ta on tegelenud XXXainete edasimüügiga kasu saamise eesmärgil). Seega on E. K. rikkunud
19.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik ei ole täitnud tähtaegselt aruannete esitamise kohustust ega andnud kohtule teavet oma tegevuse ja sissetulekute kohta ega teatanud enda kinnipidamisest. Seega on võlgnik rikkunud kohtule teabe andmise kohustust. 20.
lõiked 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.
lg 3 kohaselt võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.
3/4 2-15-3801 lg 4 kohaselt peab
lg 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25%.
lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. 21. Kuna võlgnik täidab ise usaldusisiku kohustusi, kontrollib kohus
lg 6 teise lause järgi, kas võlgnik oma kohustusi ka usaldusisiku ülesannetes täidab (sama kohtu järelevalve pädevus tuleneb ka TsMS § 4772 lõikest 1).
lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. 22. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (
Seega on kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine kooskõlas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise regulatsiooni (
§-d 169-177) eesmärgiga põhjendatud üksnes juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus menetluses osaleda ja teha kõik endast sõltuv võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud tahtlikult oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 25.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda E. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka E. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 26. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud E. K. kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.