Obsah (7)

§ 456§ 657§ 175§ 218§ 217§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-20053 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2021, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande

) § 651 lg 1). Hageja vaidlustab maakohtu tagaseljaotsust õigusabikulude hüvitamata jätmise osas. Muus osas on tagaseljaotsus jõustunud (

§ 456lg 3).

11. Ringkonnakohus leiab, et tagaseljaotsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hageja õigusabikulude hüvitise 96 euro suuruses summas ja sellelt arvestatava viivise osas välja mõistmata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja õigusabikulude hüvitamise taotluse osaliselt. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 12. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et hageja esindajakulu on täies ulatuses põhjendamatu. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et menetlusosalist esindab menetluses lepinguline esindaja (

§ 175lg 1 teine lause).

Hageja kasutas menetluses lepingulist esindajat, kes vastab

§ 218lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele.

Lepingulise esindaja kasutamist praeguses asjas ei saa pidada põhjendamatuks.

§ 217

lg 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Asja 3 vähene keerukus ja esindaja tehtud toimingute vähene maht võib anda alust väljamõistetava esindajakulu hüvitise vähendamiseks

§ 175lg 1 alusel, kuid mitte tervikuna väljamõistmata jätmiseks.

Samuti ei anna alust esindajakulude väljamõistmata jätmiseks asjaolu, et hageja oli saanud nõude loovutamise teel. Olukorras, kus algne võlausaldaja oleks võinud kasutada menetluses esindajat, ei ole mingit põhjust seada hagejat temaga võrreldes halvemasse seisu. Kohtupraktika järgi võib esindajakulu olla hüvitatav ka juhul, kui esindajaks on samasse kontserni kuuluva teise äriühingu töötaja (vt Riigikohtu määrust nr 3-2-1-154-15, p-d 9 ja 10). Hageja ja talle õigusabi osutav PlusPlus Legal OÜ on iseseisvad juriidilised isikud. Hageja on selgitanud, et tema põhitegevusalaks on investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse, mida tõendab hageja äriregistri väljavõte (tl 30). Samuti on ta selgitanud, et tal ei ole koosseisulisi juriste. Seega on ekslik maakohtu seisukoht, et kulud õigusabile on kunstlikult tekitatud. 13. Kuigi ringkonnakohus tühistab osaliselt tagaseljaotsuse, ei tulene

§ 657

lg-st 2, et ringkonnakohus peaks käesoleval juhul saatma tsiviilasja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Antud juhul ei tühista ringkonnakohus maakohtu otsust hagi lahendamise, vaid menetluskulude osas, mis on eraldi menetluslik otsustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks ka menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas saata asi maakohtule uueks lahendamiseks üksnes õigusabikulude kindlaksmääramiseks. Seega saab ringkonnakohus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha asjas uue otsuse, millega määrab

§ 175lg 1 järgi kindlaks hageja põhjendatud ja vajaliku esindajakulu suuruse.

1. Hagiavaldusele lisatud arve kohaselt on esindajal kulunud dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele 2 tundi (tl 16). Arvestades asja mahtu ja keerukust on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud toimingutele kokku 1 tund. Praegune vaidlus ei ole õiguslikult keerukas ja hagiavalduse koostamine ei eeldanud mahukate dokumentide läbitöötamist. Tegemist on nn tüüphagiga, mille koostamisel on esindaja tööks eelkõige nõude suuruse arvutamine, tüüpvormil lünkade täitmine ja hagi lisade komplekteerimine.
2. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu määrusi nr 3-2-1-115-14, p 14 ja nr 3-2-1-115-13, p 25). Esindaja töötunni hind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna õigusabi ei osutanud advokaat, peab ringkonnakohus põhjendatuks tunnitasu suurusega 80 eurot (koos käibemaksuga 96 eurot), mis on keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Hageja kinnitas hagiavalduses, et ta ei saa käibemaksu maha arvata. Tasu suuruse määramisel märgib ringkonnakohus, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindaja puhul ei ole.
3. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 96 eurot, mis tuleb koos viivisega (

§ 177lg 4) kostjalt hageja kasuks välja mõista.

17.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 4