Obsah (5)

§ 223§ 55§ 48§ 221§ 10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2021. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-10674 Kohtuasi XX hagi O

) § 51 kohaselt pankroti väljakuulutamisega lõppema. Kostja I esitas pankrotihaldurile nõudeavalduse pankrotiseaduse (PankrS) § 94 alusel. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. Pankrotimenetluse lõpetamise määruse kohaselt oli kostja nõue võlgniku vastu 164 634 eurot 34 senti. Kohtutäitur jätkas kinnistu enampakkumist ajavahemikus

1. juuli 2020 kell 10.00 kuni
2. juuli 2020 kell 10.
3. Enampakkumise alghinnaks oli 105 000 eurot. Hageja sai enampakkumisest teada
4. juulil
5. Kohtutäitur on oluliselt rikkunud seadust, sest võlgniku pankroti väljakuulutamisega lõppenud täitemenetlust ei saa uuendada. Kohtutäitur oleks pidanud alustama uut täitemenetlust, võttes aluseks pankrotimenetluse lõpetamise määruse. Kostja III omandas kinnistu enampakkumisel. Hageja soovib enampakkumise kehtetuks tunnistamist.

§ 223

lg 1 alusel võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks 30 päeva jooksul enampakkumise akti kättetoimetamisest, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise alused on olemas. Kohtutäitur ei täitnud täitetoimingust menetlusosalistele teatamise kohustust ning juba see on aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele. Tegemist on enampakkumise tingimuste olulise rikkumisega. Kehtetuks tunnistatud enampakkumisel müüdud asja omandiõigus ei lähe omandajale üle.

1. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise taotluse. Hageja palus hagi tagamiseks seada hageja kinnistule kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge kuni praeguses asjas kohtulahendi jõustumiseni ning keelata kostjatel toimingute tegemine, mis on suunatud uue omaniku kinnistusraamatusse kandmisele. Juhul, kui hagi tagamise ajaks on uus omanik (kostja III) kinnistusraamatusse kantud, seada kohtuotsuse jõustumiseni kinnisasjale kohtulik hüpoteek.
3. juuli
4. a määrusega rahuldas maakohus hagi tagamise taotluse osaliselt ning seadis hagi tagamise abinõuna hagejale kuuluvale kinnistule hageja kasuks käsutamise keelumärke.
6. juulil 2020 esitas hageja taotluse täiendavate hagi tagamise abinõude kohaldamiseks. Taotluse kohaselt teatati hagejale, et
7. juuli
8. a kohtumäärus saabus kinnistusraamatu pidajale hiljem kui kohtutäituri avaldus ja enampakkumise akt, mistõttu saab keelumärge kohtutäituri avaldusest hilisema järjekoha. 2
10. juuli
11. a enampakkumise akti alusel kanti
12. juulil 2020 kinnistu uue omanikuna kinnistusraamatusse kostja III.
13. Hageja esitas
14. juulil 2020 uue hagi tagamise taotluse, milles palus seada tema kasuks nüüd kostjale III kuuluvale kinnisasjale käsutamise keelumärge. Maakohus rahuldas
15. augusti
16. a. määrusega hageja taotluse ning seadis kinnistule käsutamise keelumärke hageja kasuks.
18. augustil 2020 esitas kostja III maakohtu hagi tagamise määruse peale määruskaebuse.
19. augustil 2020 esitas kostja II hagi tagamise määruse peale määruskaebuse. Kostjad leidsid, et hageja on esitanud perspektiivitu hagi ning seetõttu tuleb hagi tagamise abinõu tühistada. Hageja vaidles määruskaebustele vastu. MAAKOHTU MÄÄRUS
20. Harju Maakohus keeldus
21. augusti
22. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ning rahuldas kostja I
23. augustil 2020 ja kostja III
24. augustil 2020 maakohtu
25. augusti
26. a hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse. Maakohus tühistas
27. juuli
28. a määrusega ja
29. augusti
30. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud (käsutamise keelumärked hageja kasuks). Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. 8.
31. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda, sest hagiga ei ole võimalik hageja taotletud eesmärki saavutada. Hageja on tuginenud hagis sellele, et täitemenetlus on alusetu ja lubamatu (WW pankroti väljakuulutamisega oleks pidanud täitemenetlus lõppema, täitemenetluse aluseks olev põhisumma ei ole selge, hageja ei ole saanud nõudearvestust, sundtäitmine on lubamatuks tunnistatav, kuna hagejal on kostja I vastu tasaarvestatav nõue). Hageja tõi esile, et ei ole kinnisasja arestimise akti kätte saanud ning vara on müüdud liiga madala hinnaga, millega on hagejale põhjustatud kahju. Ükski neist asjaoludest ei ole enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks. Vara hinna vaidlustamisel tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku (

) § 74 lg-s 7 sätestatust. Arestimise tühiseks tunnistamise aluseid (

§ 55) ei ole hageja välja toonud.

Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud on suunatud täitemenetluse lõpetamisele, mille kohta on hagi esitatud ka Tartu Maakohtule (tsiviilasi nr 2-20-9975), kuid mille menetlusse võtmise eelduseks on varem samade asjade läbi vaatamata jätmise tõttu hageja poolt vastaspoole menetluskulude kandmine. Kui võlgnik soovib juba käimasoleva sundtäitmise lõpetamist, peab täitemenetlus selle lõpetamiseks olema

§ 48lg 1 p 4 kohaselt lubamatuks tunnistatud.

See on võimalik üksnes

§ 221lg-s 1 nimetatud hagi rahuldamise teel.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine on kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise aluseks (

§ 48p 4).

Kuna hageja nõue on suunatud täitemenetluse lõpetamisele, mitte enampakkumise akti kehtetuks tunnistamisele ning hageja on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi Tartu maakohtule juba esitanud, siis tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda. Hageja ei ole toonud esile ühtegi

§-s 223 sätestatud alust enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. 8.

1. Maakohus rahuldas kostja I ja III maakohtu
2. augusti
3. a hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebused ning tühistas
4. augusti
5. a hagi tagamise määruse, millega seati hageja kasuks käsutamise keelumärge kinnistule (registriosa nr XXXXXXXX), sest hageja hagi on perspektiivitu. Maakohus tühistas TsMS § 386 lg 2 alusel
6. juuli
7. määrusega seatud hagi tagamise abinõud. 3 8.
8. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda ning määras, et määrab need kindlaks eraldi määrusega mõistliku aja jooksul pärast praeguse määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2). MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK
9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu
10. augusti
11. a määruse tervikuna tühistada ning saata asi maakohtule enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja palus peatada maakohtu määruse täitmise hagi tagamise tühistamise osas ning jätta kostjate määruskaebused hagi tagamise määrustele rahuldamata ja hagi tagamised tühistamata. Maakohus jättis määruse tegemisel tähelepanuta
12. juulil 2020 esitatud hagiavalduse punktid 10–12, mis sisaldavad aluseid enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ning viiteid Riigikohtu lahenditele. Hageja tõi viidatud punktides esile, et kuna kohtutäitur ei teatanud täitetoimingust hagejale, siis on see piisav alus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus ei saa asja menetlusse võtmisel anda hagile sisulist hinnangut. Maakohus on ekslikult leidnud, et hagi esitamine

§ 221

lg 1 alusel välistab hagi esitamise

§ 223lg 1 alusel. Maakohus tühistas oma algatusel Ts

MS § 386 lg 2 alusel

1. augusti
2. a määrusega
3. juuli
4. a hagi tagamise määruse, mida keegi pole vaidlustanud. Maakohus rikkus sellega TsMS § 386 lg-t 2, sest viidatud alusel võib kohus hagi tagamise tühistada poole taotlusel. Oma algatusel ei saanud maakohus sellel alusel hagi tagamist tühistada. Maakohus kohaldas hagi tagamisega keelumärke seadmisel menetlusõiguse norme õigesti. Kuna praeguse hagi esemeks on tunnistada täitemenetluses toimunud enampakkumine kehtetuks, peab selle tulemusena olema tagatud ka hageja õigustatud ootus mitte lubada oma varalisele õigusele kahju tekkimist või teha vara tagasivõitmine raskemaks. Enampakkumise kehtetuks tunnistamisel kaotab asja omandaja omandamise õigusliku aluse tagasiulatuvalt. Kehtetuks tunnistatud enampakkumisel müüdud asja omandiõigus ei lähe üle. Seega on hagi tagamine hageja õiguste kaitseks põhjendatud.
5. Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid selle rahuldamata jätta.
6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu
8. augusti
9. a määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selles osas, et sundtäitmise kehtetuks tunnistamise alustele tuginedes tuli hagi menetlusse võtmisest keelduda. Kuid ringkonnakohus ei nõustu hagi menetlusse võtmisest keeldumisega neil asjaoludel, mille kohaselt hageja väitis, et talle ei ole arestimisakti kätte toimetatud. 14.

§ 223

lg 1 kohaselt enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, 4 kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.

§ 10

lg 1 kohaselt peab kohtutäitur toimetama täitemenetluse osalistele kätte arestimisakti ja enampakkumise akti.

§ 55

kohaselt on arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Kohtupraktikas on selgitatud, et juhul, kui võlgnik ei ole kätte saanud arestimisakti, võib tegu olla arestimise tühisuse alustega (

§ 55

), mis toob

§ 223lg 1 alusel kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise (Riigikohtu 28.

septembri

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 13). 14.
2. Hageja on hagis esile toonud, et „kohtutäitur pidi koostama täiteasjas 008/2014/1881 kinnisasja arestimise akti, kuid hageja pole kinnisasja arestimise akti seni kätte saanud“. Seega võib olla alus praeguses asjas enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui kohus tuvastab menetluses, et arestimine oli tühine või rikuti muid enampakkumise olulisi tingimusi. 14.
3. Nendele asjaoludele ei saa kohus hinnangut anda hagi menetlusse võtmise staadiumis. Kui maakohus leidis, et hageja ei ole arestimise aluseid piisaval määral hagis esile toonud, tuli anda hagejale võimalus hagi selles osas täpsustada. Riigikohus on selgitanud, et kui hageja pöördub kohtusse probleemiga, mis väärib kohtulikku kaitset, ja kui hagis esinevad menetlemist või hagi rahuldamist takistavad puudused, mis on kõrvaldatavad, tuleb kohtul enda ette toodud probleemi analüüsimise järel selgitada, mida on nende puuduste kõrvaldamiseks vaja teha (vt Riigikohtu
4. oktoobri
5. a määrus kohtuasjas nr 2-19-16249, p 16).
6. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse tervikuna, siis tuleb maakohtul asja menetlusse otsustamise järel lahendada uuesti ka kostja I ja kostja III esitatud määruskaebused.
7. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et praeguses asjas on kohane hagi tagamise abinõu vastuväite kandmine kinnistusraamatusse. Asjaõigusseaduse § 63 lg 1 p 2 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda märke kinnistusraamatu ebaõige kande muutmise või kustutamise nõude (§ 65) tagamiseks (vastuväide). Hageja ei ole enam kinnisasja omanik, kuna kostja III omandas kinnisasja enampakkumise teel. Juhul, kui praeguses menetluses selgub, et enampakkumine on kehtetu, aitab hageja kasuks kinnistusraamatusse kantud vastuväide tagada hageja ebaõige kande kustutamise nõuet (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 2-17-3903, p 14, neljas lõik). Menetluskulud
8. Et praegune määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses, ei ole menetluskulude jaotuse märkimine määruses vajalik. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 5