4-20-4910 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. märts 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-4910 Kohtunik Pavel Gontšarov Vaidlustatud kohtulahen

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi väärteomenetleja 30.10.
2. a otsusega nr 2315,20,005492 karistati Siim Rinnet KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut ehk 300 eurot ja KarS § 266 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut ehk 300 eurot. Väärteootsuse kohaselt karistati S. Rinnet selle eest, et ta viskas kiviga puruks XX-le kuuluva elumaja teise korruse akna klaasi, tekitades sellega varalist kahju 50 eurot ning pärast mida sisenes S. Rinne XX tahte vastaselt temale kuuluvale aiaga piiratud kinnistule ning loopis laiali prügikastis oleva prügi.
3. Kohtuvälise menetleja otsuses oli märgitud, et otsusele võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, s.t kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 16.11.
4. a. 1

§ 118lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

Maakohus märkis, et

§ 114

lg 4 näeb ette, et kaebus väärteoasja üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsuse nr 3-1-1-99-10 p-s 16 asuti seisukohale, et kaebetähtaja arvutamisel tuleb lähtuda sellest, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, mitte kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamise ajast. Väärteoasjas 30.09.
3. a koostatud väärteoprotokollist nähtub, et kohtuvälise menetleja otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 30.10.
4. a, mistõttu kaebuse esitamise viimane kuupäev oli 16.11.
5. a. Väärteotoimikust nähtub, et menetlusalune isik andis väärteoprotokollile allkirja väärteoprotokolli koopia saamise ja talle

§-st 19 tulenevate menetlusaluse isiku õiguste tutvustamise kohta. Seega oli S. Rinne teadlik sellest, mis ajal oli otsus kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja materjalidest nähtub, et kuivõrd S. Rinne viibis otsuse tegemise ajal, s.o 30.10.

1. a vahialusena Tallinna Vanglas, edastas kohtuväline menetleja S. Rinnele 30.10.
2. a otsuse ka Tallinna Vanglasse. Kohtuvälise menetleja 30.10.
3. a otsuses on selgitatud selle vaidlustamise korda, muu hulgas on märgitud, et otsuse peale võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, s.t kaebuse esitamise viimane päev oli 16.11.
4. a. Maakohtule edastatud S. Rinne kaebus on S. Rinne enda poolt märgitud kuupäevaga 21.11.
5. a. Tähtkirjana on see postitatud Tallinna Vangla poolt
6. novembril ja kohtusse jõudis see 27.11.
7. a. Isegi kui arvesse võtta S. Rinne enda poolt käsikirjaliselt kaebuse koostamise kuupäeva, s.o 21.11.
8. a kaebuse esitamise kuupäevana, on see sellegipoolest esitatud pärast kaebetähtaja möödumist. S. Rinne kaebusest ei nähtu kaebuse esitamise hilinemise põhjused ja samuti ei ole Harju Maakohtule esitatud tähtaja ennistamise taotlust. Tulenevalt

§ 118lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja Kr

MS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud.

§ 117

lg 1 p 1 kohaselt peab kohus kaebuse tähtaegsust kontrollima juba eelmenetluses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. augusti
2. a otsus asjas nr 3-1-1-55-10, p 12). Maakohus märkis, et praegusel juhul ei ole kaebus esitatud tähtaegselt ja maakohtule ei ole esitatud ka tähtaja ennistamise taotlust.
3. S. Rinne esitas 16.02.
4. a maakohtule määruskaebusena pealkirjastatud dokumendi, milles palus tema kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse esitamise tähtaeg ennistada ja võtta kaebus menetlusse, kuna ta viibis vahi all Tallinna Vanglas ning sai väärteo otsuse kätte 06.11.
5. a, mis teeb kaebaja hinnangul kaebuse esitamise tähtajaks 21.11.
6. a, mis oli aga laupäev, seega kaebetähtaeg oleks pidanud olema 23.11.
7. a. Lisaks märgib S. Rinne, et kirjade vanglast välja saatmine on komplitseeritud ja selle tõttu ei saanud ta kaebust varem saata. Lisaks märgib kaebaja, et kuna ta viibis vahi all, ei olnud tal võimalust varem otsust kätte saada ja 2

§ 70

lg 1 sätestab, et väärteoprotokolli koopia antakse menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Väärteoprotokolli kätteandmisel selgitatakse menetlusalusele isikule tema õigust esitada väärteoprotokollile vastulause, samuti seda, et kohtuvälise menetleja lahend tehakse kirjalikus menetluses ja menetlusalusel isikul on õigus tutvuda lahendiga kohtuvälise menetleja juures. Samuti selgitatakse, et soovi korral saadetakse lahendi koopia menetlusaluse isiku e-posti aadressile. Väärteoprotokolli koostaja on menetlusalusele isikule protokolli sisu teatavaks teinud. Sealhulgas on teatavaks tehtud ka see, millal ja kus on kohtuvälise menetleja lahend menetlusalusele isikule kättesaadav. S. Rinne avaldas soovi saada lahend e-posti aadressile XXX. Väärteoprotokolli lahtris, kuhu märgitakse isiku soov saada lahend e-postiga on tehtud rist. 30.10.2020. a tegi kohtuvälise menetleja ametnik üldmenetluse otsuse S. Rinne karistamise kohta KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut ehk 600 eurot. Lahendi koopia saadeti vastavalt menetlusaluse isiku soovile e-posti aadressile. Kuna oli teada, et isik viibib vahi all Tallinna Vanglas, kus ilmselt on takistatud e-toimiku kättesaadavus, siis saadeti lahendi koopia isikule saatekirjaga ka Tallinna Vanglasse. Seega tulenevalt

§ 5

p-st 2 tagas kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule võimaluse end kaitsta ning tegi kõik endast oleneva, et lahend oleks menetlusalusele isikule õigeaegselt teatavaks tehtud. Samas menetlusalune isik ei ole oma väärteomenetluse vastu huvi tundnud ega ei ole ka üritanud võtta ühendust kohtuvälise menetlejaga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. 9.

§ 199

lg 1 kohaselt jõustub kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Nagu maakohus märkis, nähtub väärteoasja materjalidest, et S. Rinne oli teadlik kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäevast, millest seaduse kohaselt algab ka otsusele edasikaebamise tähtaeg. S. Rinne leiab esitatud kaebuses sisuliselt, et kuivõrd ta sai kohtuvälise menetleja otsuse kätte 06.11.

1. a, siis algas kaebetähtaja kulgemine sellest kuupäevast. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Isikule on väärteo otsuses selgitatud, et kaebetähtaeg algab päevast, mil on otsus menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, s.t otsuse tegemise ajast. Samuti on otsuses selgelt märgitud, et kaebuse esitamise tähtaeg on 16.11.
2. a. Võttes arvesse, et S. Rinne sai otsuse kätte 06.11.
3. a, oli tal piisavalt aega kaebuse vormistamiseks. Kaebusest ei nähtu asjaolusid, mis annaks aluse arvata, et S. Rinnel ei olnud kaebust varasemalt võimalik esitada. Seejuures ei oma ka kuidagi tähendust kaebuses toodu sellest, et vanglas on kirjade saatmine komplitseeritud, kuna juba kaebus iseenesest oli koostatud pärast kaebetähtaja möödumist. Kuivõrd eelnimetatud tähtajaks kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebust ei esitatud, siis jõustus 3

§ 118

lg 2 p 1 alusel kaebetähtaja möödalaskmise tõttu kaebuse põhjendatult läbi vaatamata. 10. Vastavalt

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 172 lg 1 ennistab kohus kaebetähtaja, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. KrMS § 172 lg 3 kohaselt võib ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. Kui arvestada, et kõige hiljem sai S. Rinne kohtuvälise menetleja otsusele esitatava kaebuse mittetähtaegsusest teada maakohtu 07.01.

1. a määruse kättesaamisel (KIS-i andmetel on määrus isikule isiklikult kätte toimetatud 01.02.
2. a), siis oli viimane tähtaeg tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks 15.02.
3. a. S. Rinne on taotlenud tähtaja ennistamist 16.02.
4. a, seega tähtaega rikkuvalt. Kaebaja ise märgib, et takistus kaebuse õigeaegseks esitamiseks oli tema vahi all viibimine, milline takistus langes aga ära veelgi varem, mis annab samuti aluse arvamuseks, et taotlus on esitatud tähtaega rikkuvalt.
5. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes

§ 147

lg 1 p-st 1, §-st 194, § 196 lg-test 1, 2 ja §-st 198 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu 07.01.2021. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4