← Eesti

1-20-3294/19

Obsah (4)§ 404§ 65§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-20-3294 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2021.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 22.03.2021.a) Kriminaalasja number 1-20-3294

§ 404

lg 1 järgi ning karistuseks mõistetud 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 8 kuud vangistust Tartu Maakohtu 09.10.2019. a otsusega nr 1-19-7239 mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta 1

(3)ja 4 kuu vangistuse võrra ning mõisteti Risto Eriksonile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Risto Eriksoni eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes 3 aasta pikkuse vangistuse kandmise algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 10.03.2020. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 10.03.2023.a. Tartu vangla edastas kohtule materjalid Risto Eriksoni vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokurör esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega, nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Risto Eriksoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Risto Erikson avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Süüdimõistetu selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud. Palju on ta mõelnud enda alkoholiprobleemi peale. Vabaduses on ta nõus alluma alkoholivastasele ravile ja osalema sotsiaalprogrammis. Väidetavalt on ta mõistnud, et ei tohi alkoholi üldse tarvitada. Vabaduses toetavad teda abikaasa, ema, isa, vend. Kinnipeetav usub, et on võimeline muutuma. Kaitsja toetas Risto Eriksoni vabastamist elektroonilise valvega. Risto Eriksoni käitumist on põhjalikult käsitletud iseloomustuses. Isik ei saa oma minevikku muuta, teod on toime pandud. Vangistuse ajal on isik töötanud, karistusi ei ole. Ta on osalenud sotsiaalprogrammis. Risto Erikson on valmis ka vabanedes osalema programmis. Vabaduses on olemas kindel elukoht, suhted elukaaslasega on head ja lähedased. Alkohol on olnud kuritegusid soodustavaks asjaoluks. Kaitsja arvates on Risto Eriksonil soov ja tahtmine probleemist üle saada ja mitte enam toime panna kuritegusid. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Risto Erikson temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud süüdimõistetu vabanemisjärgset elukohta ja see on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korteri omanik ning süüdimõistetu abikaasa andsid nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Risto Eriksoni tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Risto Eriksoni on kriminaalkorras karistatud korduvalt erinevate kuritegude toimepanemise eest. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu kahe kohtuotsuse alusel. Tartu Maakohtu 2

(3)09.10.
  1. a otsusega nr 1-19-7239 karistati Risto Eriksoni kehalise väärkohtlemise, seadusliku aluseta vabaduse võtmise ja avaliku korra raske rikkumise eest vangistusega, millest osa tuli reaalselt ära kanda. Vangistuse kandmisest vabanes Risto Erikson 23.12.
  2. Vähem kui kolm kuud pärast vabanemist, katseajal, pani Risto Erikson toime uue kuriteo, s.o oma elukoha süütamise, millega põhjustas ohu inimeste elule ja tervisele. Risto Eriksoni kuritegelik aktiivsus on olnud suur pikema aja vältel. Ükski varasematest karistustest, sealhulgas reaalne vangistus, ei ole tema hoolimatut suhtumist õiguskorda ja oma lähedastesse muutnud. Risto Eriksoni puhul on peamiseks ohuteguriks uute kuritegude toimepanemisel alkoholiprobleem ja lisaks vaimse tervise probleemid. Mõlemat süüdimõistetu tunnistab ja on varasemalt ravi saanud. Alkoholijoobes ei suuda Risto Erikson end kontrollida, käitub ettearvamatult ja tagajärgedele mõtlemata. Ta kaotab kergesti enesevalitsuse ja ründab ohvreid valimatult, sh pereliikmeid. Alkoholi on ta tarvitanud ka koos ravimitega. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt saab süüdimõistetu aru, et ta ei tohi alkoholi üldse tarvitada. Tema elukäik näitab, et see teadmine on temani jõudnud ka varem, kuid seda vaid lühiajaliselt. Vanglas on Risto Erikson praeguseks läbinud sotsiaalprogrammi „Vihajuhtimine“, teine ettenähtud sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ on veel läbimata. Lisaks on ta osalenud vangla majandustöödel ning vestelnud kaplaniga. Kinnipeetava käitumine on olnud üldiselt hea. Ette on tulnud üks intsident karistuse kandmise algusest, mis väärib tähelepanu. Risto Eriksoni suhtes on vangla 14.03.2020 käskkirjaga nr 2-20/1-2/99 kohaldatud julgeolekuabinõusid, kuna ta üritas end puua aknatrellidele riputatud voodilinaga, mis ebaõnnestus kambrikaaslase ja vangivalvurite kiire ja asjatundliku sekkumise tõttu. Julgeolekuabinõude rakendamise lõpetati 30.03.
  3. Seega on Risto Erikson lisaks teda ümbritsevatele inimestele ohtlik ka iseendale. Süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused on head, tal on elukoht, töökoht, sissetulek töövõimetoetuse näol. Vabaduses on Risto Erikson valmis sotsiaalprogrammi läbima. Samuti on ta tunnistanud ravivajadust ja andnud nõusoleku alkoholivastase ravi läbimiseks. Hinnanud kõike eeltoodut kogumis, asub kohus seisukohale, et Risto Eriksoni tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valvega ei ole põhjendatud. Risto Erksoni puhul esineb mõningaid positiivseid asjaolusid, kuid need ei kaalu üles tema isikust, varasemast elukäigust ja toimepandud kuritegudest tulenevaid võimalikke riske. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Kohtu arvates ei ole see eeldus praegu täidetud. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav oleks oma suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse vajalikul määral muutnud. Mõningad muutused kinnipeetava suhtumises võivad olla toimunud, kuid need ei ole piisavad, et teda seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel taas vabastada. Samuti on need muutused olnud lühiajalised. Risto Eriksonile on antud palju võimalusi tegeleda temal esinevate probleemidega, kuid lahendust ei ole ta siiani leidnud. Risto Eriksonil tuleb jätkata karistuse kandmist, osaleda edasi vanglas pakutavates tegevustes ning võimalusel tegeleda raviga. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg
  4. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.