lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: David Mkrtšjan; ik: 39009250265; elukoht: xxx. Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 korras RESOLUTSIOON 1. 2. 3. Rahuldada David Mkrtšjani kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirs 03.02.2021 otsusele nr 2317,21,000365 David Mkrtšjani karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot, s.o määratud põhikaristuse määra osas. Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirs 1103.02.2021 otsus nr 2317,21,000365 David Mkrtšjani karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot osaliselt, s.o määratud põhikaristuse määra osas. Muus osas jätta otsus muutmata ja tühistamata. Teha tühistatud osas uus otsus ja kergendada David Mkrtšjanile määratud põhikaristuse määra ning mõista David Mkrtšjanile
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristuseks rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning määrata rahatrahvi kogusummas 300 euro tasumine KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast alates 6 kuu jooksul igakuistes võrdsetes osades 50 euro kaupa kuus, s.o rahatrahv tuleb täies ulatuses tasuda hiljemalt 1
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot selles, et menetlusalune isik 16.01.2021 kell 20:45 Tallinnas Ehitajate tee 5/2, Mustamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 keeldu ning pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Asjaolud ja asjas tehtud otsus.
lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemist, kuivõrd menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1 sätestatud keeldu.
lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Kuivõrd väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse David Mkrtšjanile ette mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta, siis analüüsib kohus, kas David Mkrtšjan on 16.01.2021 juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Nii väärteoprotokollis kui –otsuses on kohtuväline menetleja leidnud, et David Mkrtšjani tegevus tuleb kvalifitseerida mootorsõiduki juhtimisena ilma juhtimisõiguseta isiku poolt põhjusel, et isik on rikkunud
lg 1 p 1 sätestatud keeldu, kuivõrd isikul puudus vastava kategooria juhtimise õigus.
lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt ei olnud David Mkrtšjanil temale inkrimineeritud teo toimepanemise ajal ega ka liiklusregistrist väljatrüki tegemise aja, s.o 19.01.2021 seisuga kehtivad juhilubasid. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt David Mkrtšjanil seisuga 19.01.2021 juhtimisõigus puudus. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Eeltooduga on seega tõendamist leidnud ning seda ei ole ka menetlusalune isik vaidlustanud, et David Mkrtšjan juhtis 16.01.2021 kell 21:45 mootorsõidukit xxx reg.märgiga xxx Tallinnas Ehitajate tee 5/2 juures, Akadeemia tee ja Üliõpilaste tee vahel, liikudes Üliõpilaste tee suunas. Sealjuures ei olnud sel ajahetkel David Mkrtšjanil aga vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Seega arvestades eeltoodut leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et David Mkrtšjan on täitnud
lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu ehk juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub, kuid sellele teadmisele vaatamata asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja 4 eesmärgiga teostada süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise teadmises, et see ka saabub, s.o kavatsetult ning menetlusalune isik rikkus
Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1 sätestatud keeldu ning pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Samuti on tuvastatud, et menetlusalune isik juhtis sõidukit isikuna, kelle puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Seega on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud ka, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot.
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, s.o kuni 800 eurot või aresti kuni 30 päeva. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse määramisel/mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr ning sellises määras on kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule karistuse ka määranud. Seejuures ei ole tegemist väärteoga, milles sisalduva süü suurust saaks mõõta, s.t ei ole tegemist ei lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ega ka lubatud alkoholipiirmäära ületamisega, milliste mõõtetulemusest lähtudes saaks hinnata süü suurust. Seega saab asuda seisukohale, et tegemist on keskmise süüga. 5 Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja kergendavaks asjaoluks lugenud menetlusaluse isiku kahetsust. Raskendavaid asjaolusid kohtuvälises menetluses tuvastatud ei ole ning neid ei tuvastanud ka kohus. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki, s.o eesmärki mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, tuleb karistuse määramisel hinnata isiku käitumist süüteole eelnevalt ja sellele järgnevalt, millest saab järeldada isiku üldist õiguskuulekust või selle puudumist. Seetõttu tuleb arvesse võtta ka süüteole eelnenud perioodil määratud karistusi ja tema käitumist liikluses üldises plaanis. Arvestades seda, et menetlusalusel isikul puuduvad varasemad karistused süütegude toimepanemise eest, siis saab karistuse määrata ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras, kuivõrd eripreventiivne eesmärk ei nõua karistuse kohaldamist keskmist määra ületavas määras, kinnistamaks varem karistatud süüdlases arusaama keelunormi kehtivusest. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning siia alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures võib mootorsõiduki juhina liikluses osaleda vaid isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kaebuse esitajal see õigus puudus. Kaebuse esitaja on õigustanud end sellega, et ta teab liiklusreegleid ja oskab ohutult sõita ning oli kohtuvälise menetleja koostatud väärteootsuse tegemise ajaks sooritanud mootorsõidukijuhi teooria- ja sõidueksami. Kohus leiab, et kaebuse esitaja ei ole pädev oma sõiduoskusele hinnangut andma, kuivõrd seda teeb vastava koolituse saanud eksamineerija ja selleks, et juhina liikluses osaleda, peab kaebuse esitaja ka oma sõiduoskusi ja liiklusalaseid teadmisi tõestama selleks ettenähtud korras, mille järgselt võidakse talle omistada ka juhtimisõigus. Kindlasti aga ei piisa sõiduki juhtimiseks ainuüksi autokoolis läbitud kohustuslikest eksamitest ning sõidueksami kaart ei anna isikule mootorsõiduki juhtimisõigust. Isegi kui menetlusalune isik enda arvates teab liiklusreegleid ja oskab ohutult sõita, ei välista see tema teo õigusvastasust, kuivõrd mootorsõiduki juhtimise õiguse annab isikule vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu, milline õigus menetlusalusel isikul teo toimepanemise ajal puudus. Kohus leiab, et senikaua, kuni isikul vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus puudub, puudub tal ka õigus selle kategooria mootorsõiduki juhina liikluses osaleda. Seega kui liikluses peetakse kinni ja karistatakse isikuid, kes osalevad liikluses juhina selleks õigust omamata, tagatakse ka teiste liiklejate turvatunnet, millega tagatakse ka liikluskord. Kohtu hinnangul tuleb eeltoodud põhjendustel määrata menetlusalusele isikule karistus ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määra lähedases määras. Kuivõrd kaebuse esitaja on õigustanud end sellega, et ta teab liiklusreegleid ja oskab ohutult sõita, näitab see kaebuse esitaja mõningast üleolevat suhtumist õiguskorda ning kehtestatud reeglitesse. Menetlusalune isik on püüdnud vähendada oma süüd ja ohtlikkust liikluses sellega, et ta on teinud liiklusteooria eksami, kuid kohtu arvates näitab see asjaolu seda, et menetlusalune isik oli sel juhul ülekaalukas teadmises oma käitumise õigusvastasuses, s.t süütegu on toime pandud täielikus teadmises oma süülisest käitumisest. Selline asjaolu aga ei saa kuidagi menetlusaluse isiku süüd vähendada. Eeltoodust tulenevalt ei näe kohus alust menetlusalusele isikule määratud karistuse kõrgendamiseks. Samas ilmneb kohtuvälise menetleja otsusest, et kohtuväline menetleja on olukorras, kus menetlusaluse isiku süü on keskmine ja menetlusalusel isikul varasemad karistused puuduvad ja on tuvastatu kergendav asjaolu, ikkagi määranud põhikaristuse ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras. Kohus leiab, et asjaolu esinemise korral, mida menetleja peab võimalikuks arvestada kergendava asjaoluna, ei saa menetleja jätta seda arvestamata ning kergendava asjaolu arvestamine peab kajastuma ka karistuse määras. Seejuures ei pea kergendav asjaolu, arvestades menetlusaluse isiku eneseõigustusi, mõjutama 6 karistusmäära oluliselt, kuid kergendava asjaolu arvestamine peab olema arusaadav ja süüdlasele tajutav. Käesoleval juhul ei ole kohtuväline menetleja ilmselgelt kergendava asjaolu esinemist karistuse määramisel arvestanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü suurusest, eri- ja üldpreventiivsetest eesmärkidest ka tuvastatud kergendavast asjaolust lähtudes on varem karistamata menetlusalusele isikule määratud karistus põhjendamatult range ja kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on süü suuruse ja menetlusaluse isiku isikuandmete mõttes ebaproportsionaalne. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud põhikaristust tuleb kergendava asjaolu olemasolu ja menetlusalusel isikul varasemate karistuste puudumise tõttu mõnevõrra kergendada ning menetlusalusele isikule saab karistuse mõista vastavalt menetlusaluse isiku süüle ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra lähedases määras. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisuline tühistamine. Küll peab kohus võimalikuks kergendada menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja otsusega määratud põhikaristuse määra, mis tingib nii esitatud kaebuse osalise rahuldamise, kui ka vaidlustatud otsuse osalise tühistamise. Kuivõrd kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku taotluse alusel rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise määruses määranud rahatrahvi tasumise ositi kuue kuu jooksul, leiab kohus, et kohus ei saa kaebemenetluses kaebuse esitaja olukorda raskendada, määrates rahatrahvi tasumise ühes osas kassatsioonitähtaja jooksul, s.o 30 päeva jooksul otsuse tegemisest, mistõttu määrab kohus samuti, et rahatrahv tuleb ositi tasuda kuue kuu jooksul otsuse jõustumisest. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.