Obsah (10)

§ 367§ 173§ 162§ 138§ 144§ 174§ 218§ 177§ 178§ 430

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 17.03.2021.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-134061 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (r

) §-le

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Puudub vaidlus, et pooled on 16.05.2017 sõlminud kompromissleping/võlatunnistus/vahekohtu kokkuleppe nr xxx. Kohus loeb eelneva faktilise asjaolu tuvastatuks. Kohus hindab järgnevalt, millise lepinguga on võla tasumise kokkuleppe näol tegemist. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohus leiab, et sõlmitud kokkuleppe näol on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Võlatunnistusest nähtuvad uued kokkulepped, mis puudutavad nii tagasimakstavat summat, võla sissenõudmist kui ka viivise suurust - seega viitavad olulised kokkuleppe tingimused sellele, et kokkuleppega loodi iseseisev kohustus, mitte ei piirdutud olemasoleva kohustuse tunnistamisega. Riigikohus on selgitanud võlatunnistustega seonduvalt: „võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne), kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Võlatunnistus võib aga olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist.“ (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11). Riigikohus on asunud seisukohale, et konstitutiivsele võlatunnistusele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Kui võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära, mh kui see on täidetud, on võlgnikul võimalik esitada vastunõue konstitutiivse võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu (Riigikohtu lahend 3-2-1-21-06). Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning hagi tuleb rahuldada. Hageja on esitanud kohtule 16.05.2017 kompromissleping/võlatunnistus/vahekohtu kokkuleppe nr xxx, mille kohaselt on hageja nõue kostja vastu põhinõudes summas 3231,41 eurot, viivitusintressinõudes summas 802,93 eurot ja lepingu sõlmimise tasu nõudes summas 10 eurot. Hageja võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega kompromissisummas 4044,34 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on lepinguga tutvunud ning selle tingimustega nõustunud. Hagiavaldusest nähtuvalt tasus kostja võlgnevuse katteks 1950 eurot, millest 10 eurot arvestati hageja poolt 3 lepingus sätestatud lepingu sõlmimise tasu katteks ning 1940 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled lepingu punktis 3.1 kokku, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ning ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud ulatuses. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 25.06.2018 osamakse tähtaja möödumisest alates. Seega on kostjal käesoleva seisuga tasumata kompromissisummas sisalduv põhinõue 1291,41 eurot ja viivis 802,93 eurot. Vastavalt VÕS § 100 on kostja rikkunud kohustust kohustuse mittekohase täitmisega. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole nõude suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et kompromissisummas sisalduv põhivõlg 1291,41 eurot ja viivis 802,93 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagis toodud nõue kostja vastu on kompromissisummaga 2094,34 eurot. Hageja on edastanud kostjale 3 võlateatist, mistõttu on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p
2. Kohus määrab hageja sissenõudmiskulude hüvitise suuruseks 35 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kohtult viivise väljamõistmist kindla summana alates 26.06.2018 kuni 15.10.2020 määras 0,060% päevas kogusummas 653,20 eurot. Vastavalt kompromissleping/võlatunnistus/vahekohtukokkuleppele nr xxx on viivisemäär 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt ning viivist hakatakse vastavalt lepingule arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Hageja nõuab seega viivist perioodi eest alates maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast, so 26.06.2018 kuni hagiavalduse esitamiseni, so 15.10.2020. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised summas 653,20 eurot hageja poolt taotletud viivisemääraga.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on 4 kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital lepinguline esindaja M Š vastab

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõuetele. Aktsiaseltsi Plus

Plus Capital menetluskuludeks on õigusabikulud summas 350 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv kogusummas 275 eurot. Õigusabi osutati 3,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot. Hagejal on õigus õigusabile. Tunnihind vastab turusituatsioonile ja on põhjendatud. Hageja õigusabi toimingud koosnesid dokumentide komplekteerimisest ja analüüsist 1,5 tundi ja hagiavalduse koostamisest ja esitamisest 2 tundi. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Kohtumenetluses tuli hagejal koostada hagiavaldus. Kostja sisulised vastuväiteid puudusid. Hagiavaldus on standardne ega sisalda õiguslikku probleemi. Kohus, arvestades hagiavalduse aluseks olevaid dokumente, hagiavalduse sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et tegemist on nn massnõudega, leiab, et nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks saab pidada kokku maksimaalselt 1,5 tundi, mille eest on tasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks 30 eurot, kokku 180 eurot. Kohus peab vajalikuks määrata hageja esindaja menetluskulu 17.02.2021 kohtuistungil osalemise eest vastavalt hageja poolt märgitud tunnihinnale. Kohtuistung algas kell 11.57 ja lõppes kell 12.20. Kohus määrab kindlaks hageja esindaja õigusabikulu rahalise suuruse istungil osalemise eest summas 38,33 eurot, millele lisandub käibemaks summas 7,67 eurot, kokku 46 eurot (so arvestatuna 1 tund on 100 eurot ning istungil osalemise ajakulu 23 minutit).

§ 174

lõikest 6 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Käesoleval juhul on hageja kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Tulenevalt eeltoodust on hageja põhjendatud õigusabikulude suurus 226 eurot koos käibemaksuga, mille kohus kostjalt hageja kasuks käesoleva kohtuotsusega välja mõistab. Kohus peab eelnimetatud summat käesoleva asja keerukuse ja kestvusega tasakaalus olevaks. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 275 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning kuulub samuti kostjalt väljamõistmisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu summas 275 eurot. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 501 eurot, millest riigilõiv on 275 eurot ja lepingulise esindaja kulud 226 eurot (sealhulgas käibemaks). Vastavalt

§ 177

lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlusele mõistab kohus kostjalt välja menetluskulude viivise.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise 5 vaidlustamisel tekkinud kulusid. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 430

lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. /digitaalselt allkirjastatud/ Meelis Eerik kohtunik 6