Obsah (8)

§ 433§ 430§ 178§ 428§ 432§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-21-4396 Määruse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2021, Pärnu Tsiviilasi Aktsiaseltsi Plus

§ 433lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14). Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. 2 Tsiviilasi nr 2-21-4396 Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Pärnu Maakohtu menetluses on Plus

Plus Capital AS (hageja) hagi R. L. (kostja) vastu Swedbank AS laenulepingu nr 17-124048-AL alusel põhivõlgnevuse 5557,66 euro, intressi 188,47 euro, viiviste 572,52 euro, sissenõudekulude 35 euro väljamõistmiseks ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise nõudes 10% aastas tasumata põhinõude jäägilt alates 23.03.

1. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõiv summas 450 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot. Menetluskuludelt palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2. Pooled esitasid kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu, mis on poolte pool 31.03.2021 allkirjastatud. Kompromissi kohaselt kostja tasub põhivõlgnevuse 5557,66 eurot, intressid 188,47, viivised 572,52 eurot, riigilõivu ½ määras summas 225 eurot ja lepingulise esindaja kulud 100 eurot, kõik kokku 6678,65 eurot. Nõutud summad tasub kostja PlusPlus Capital AS arveldusarvele perioodil 15.05.2021 kuni 15.02.2023 igakuiste maksetena summas 278 eurot. 15.04.2023 peab kostja hageja tasuma viimase osamakse summas 284,65 eurot. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete enda kanda. Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 10% aastas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 5557,66 euro ulatuseni. Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Pooled ei pea vajalikuks kohtuistungi toimumist kompromissi kinnitamiseks ning paluvad kohtul kompromissi kinnitamise otsustada ja menetluse lõpetada kirjalikus menetluses. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest. Hageja palub tagastada hagejale ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 225,00 eurot PlusPlus Capital AS a/a-le EE082200221053320710 Swedbank. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 4 lg 3, § 206 lg 2 ja § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad lõpetada menetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohtu hinnangul 31.03.2021 esitatud kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 4. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (

§ 432

). Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud. 5.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud summas 325 eurot (sh 225 eurot ½ riigilõiv ja 100 eurot hageja lepingulise esindaja kulu) jäävad kostja kanda, ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu kohus 3 Tsiviilasi nr 2-21-4396 täiendavalt kulusid ei jaota ega määra kindlaks hüvitatavate kulude suurust. 6. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus selles asjas riigilõivu 450 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 alusel kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab temale tasutud riigilõivust poole, s.o 225 eurot.

§ 150lg 4 alusel tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja näidatud arveldusarvele.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik 4