2-20-16906/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2021, Tallinna kohtumaja Kohtujurist Marge Sillamaa Tsiviilasja number 2-20-16906 Tsiviilasi O Di hagi E N R B´i vastu abielu lahutamiseks Menetlustoiming Avalduse läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende Hageja O D (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja E N R B (isikukood xxx, elukoht xxx) esindajad RESOLUTSIOON
2. Võtta tõendina asja juurde O Di poolt 06.11.
3. a esitatud hagiavaldus tsiviilasjas nr 2-20-16383, samuti kostja poolt esitatud tõendid.
4. Jätta O Di hagi E N R B´i vastu läbi vaatamata.
5. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused
6. Harju Maakohtu menetluses on O Di hagi E N R B´i vastu abielu lahutamise nõudes. Pärast 16.02.2021 kohtuistungit on kostja leidnud, et vaidlus ei ole Eesti kohtu pädevuses, kuna hageja harilik viibimiskoht ei ole Eesti Vabariigis, vaid Ameerika Ühendriikides (edaspidi 1 2-20-16906 USA). Kostja vastuväite kohaselt kuulub tsiviilasi läbivaatamisele Hispaania kohtus, s.o tegemist on kostja elukoha järgse kohtualluvusega.
7. Hageja leidis, et vaidlus allub Eesti kohtule, kuna hagejal on Eesti Vabariigis harilik viibimiskoht- hageja omab Eestis kinnisvara ning külastab Eestis oma perekonnaliikmeid, USA-s hageja kõigest töötab.
8. Kohus märgib, et kostja esitas kohtualluvuse vastuväite alles istungi järgselt. Seega ei ole kostja täitnud TsMS § 329 lg-st 1 tulenevat kohustust esitada menetluses oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. See minetus ei välista aga kohtu hinnangul kostja õigust kohtualluvuse vastuväitele tugineda ning sellest ei saa tuleneda kohtule pädevust asja läbivaatamiseks olukorras, kus selleks tegelikud eeldused puuduvad. Seda enam, et hageja on suurel määral rikkunud TsMS § 328 lg-st 1 tulenevat kohustust, mille kohaselt peavad menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta olema tõesed. Nimelt on hageja esitanud praeguses menetluses hagi esitamisel tõele mittevastavaid väiteid oma elukoha kohta. Hageja on märkinud enda elukohaks 16.11.2020 esitatud hagis xxx. Kohus võtab TsMS § 230 lg 3 alusel asja juurde tõendina hageja poolt 06.11.
9. a tsiviilasjas nr 2-20-16383 esitatud hagiavalduse, milles hageja on oma elukohaks märkinud xxx. Harju Maakohus keeldus 10.11.2020 määrusega hagi menetlusse võtmisest pädevuse puudumisel. Selle peale esitas hageja uuesti 16.11.2020 Harju Maakohtule hagi lahutuse nõudes, märkides sel korral oma elukohaks aadressi Tallinnas.
10. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega (edaspidi määrus) artikli 6 kohaselt on artiklis 3 sätestatud kohtualluvus erandlik. Määruse artikkel 3 lõige 1 sätestab, et abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil on abikaasade alaline harilik viibimiskoht või oli abikaasade viimane alaline harilik viibimiskoht, kui üks neist veel viibib seal; või on kostja alaline harilik viibimiskoht; või on ühistaotluse puhul ühe abikaasa alaline harilik viibimiskoht; või on hageja alaline harilik viibimiskoht, kui ta on seal viibinud vähemalt 1 (ühe) aasta vahetult enne taotluse esitamist; või on hageja alaline harilik viibimiskoht, kui ta on seal viibinud vähemalt 6 (kuus) kuud vahetult enne taotluse esitamist ja ta on kõnealuse liikmesriigi kodanik. Kohtu hinnangul ei saa hageja poolt välja toodud asjaolude põhjal jõuda järeldusele, et hagejal on Eestis harilik viibimiskoht. Hageja on ise kinnitanud, et ta töötab USA-s, samuti selgitas hageja kohtuistungil, et kolis USA-sse 2017 ning käib Eestis vaid perekonda külastamas. Kohtu hinnangul ei saa tuleneda ainuüksi perekonna külastamisest ja kinnisvara omamisest, et hageja harilik viibimiskoht on Eesti Vabariigis. Samuti viitavad kostja poolt esitatud tõendid sellele, et hageja harilikuks viibimiskohaks saab lugeda Eesti asemel Ameerika Ühendriigid. Nimelt nähtub tõenditest, et hageja on märkinud Maksu- ja Tolliametile esitatud avaldustes 2017 ja 2018 aasta kohta, et ei ole Eesti Vabariigi resident ning on USA resident. Samuti on hagejal ka käesolevaks ajaks sõlmitud rendileping, elukoha aadress USA-s (sama, mis on märgitud varasemalt esitatud hagis). Kohus võtab kostja poolt esitatud tõendid asja juurde. 2 2-20-16906
11. Vastavalt hageja enda poolt varasemalt hagiavalduses märgitud andmetele ning kohtu poolt tuvastatule tuleb Eesti kodanikust hageja elukohaks (harilikuks viibimiskohaks) lugeda Ameerika Ühendriigid ja Hispaania kodanikust kostja elukohaks Hispaania Kuningriik. Praegusel juhul puudub alus erandlikuks kohtualluvuseks määruse artiklist 3 tulenevalt, seega ei allu asi Harju Maakohtule. Seetõttu ei ole Harju Maakohus pädev ka asja läbi vaatama. Kohus selgitab, et hageja peab abielu lahutamiseks pöörduma Hispaania kohtu poole, sama selgitas kohus hagejale ka juba 10.11.2020 määruses.
12. Kui hageja oleks hagis toonud koheselt välja tõesed väited oma elukoha kohta, oleks kohus keeldunud pädevuse puudumisel hagi menetlusse võtmisest. Praegu jätab kohus pädevuse puudumisel hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel.
13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetatakse. Hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik 3