KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2021. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-1535 Tsiviilasi K Vi pankrotiava

§ 150lg 2.

1. Avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud
2. K V esitas 01.02.2021 Harju Maakohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks ja ei suuda oma kohustusi tavapäraselt täita.
3. Kohus võttis avalduse 22.02.2021 menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre. Ajutise pankrotihalduri 12.03.2021 esitatud aruande kohaselt võlgnikul vara puudub, võlgnikul on kohustusi vähemalt 19 628,07 euro ulatuses.
4. Kohus määras 17.03.2021 pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 2000 (kaks tuhat) eurot. Määratud tähtajaks kohtu deposiiti ei tasutud. Kohtu seisukoht
5. Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega ning ajutise halduri aruandega on seisukohal, et K V`i avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. 5.

§ 1

lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 6.

§ 31

lg 4 näeb ette, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Antud juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgnik, seega saab

§ 31lg 4 alusel eeldada, et võlgnik on maksejõetu.

7.

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. 2

§ 1

lg 2 mõistes maksejõuetu ning esineb

§ 31lg 1 järgi alus tema pankroti väljakuulutamiseks.

Kohus leiab, et võlgnik K V on püsivalt maksejõuetu ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning avaldus tuleb rahuldada. 9.

§ 31

lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. 10. Kohus nimetab pankrotihalduriks Terje Eipre, kes vastab

§ 56nõuetele ja kes on andnud selleks nõusoleku.

11.

§ 31

lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

§ 33

lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). 12. Tulenevalt

§ 34

lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. 13. Kohus selgitab, et

§ 35

lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud

-ses ettenähtud tagajärjed. 14.

§ 35

lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest.

1. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
2. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

§ 171lg 1 alusel pärast haldurilt aruande saamist pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu või lõpparuande kinnitamisega. 3

§ 31

lg 6 kohaselt kohus mõistab pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. 18.

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega 116,80 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

§ 65

lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. 19.

§ 150

lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Vajadusel on võimalik taotleda menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel.

1. Terje Eipre on kohtule esitanud ajutise pankrotihalduri töö aruande, milles palub määrata ajutise halduri tasuks 1 284,80 eurot (11 tundi x 116,8 eurot), tasule lisandub käibemaks 20% ehk 256,96 eurot. Palgafond on kokku 1 541,76 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletava tasu summa on mõistlik, vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile.
2. Ajutine haldur on taotlenud halduri tasu maksmisel võlgnikule menetlusabi summas 584 eurot, millele lisandub käibemaks summas 116,80 eurot.
3. Vastavalt

§ 23

lõikele 4 kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuupalga alammäär on alates 2020 a 584 eurot (tasule lisandub käibemaks 116,80 eurot). 23. Ajutise halduri tasu riigi vahenditest kandmise eeldused on täidetud. Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis kohus hüvitab riigi vahenditest ajutise halduri tasu 584 eurot, lisandub käibemaks 116,80 eurot, kokku 700,80 eurot. 24.

§ 23

lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri taotlusel tuleb nimetatud summad maksta büroole, kelle kaudu ta tegutseb. 25. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. 4