KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 23. aprill 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-15976 Tsiviilasi XX avaldus Tallin

) § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda. 2.1. Maakohus lähtus arusaamast, et avaldaja soovib üldkoosolekute ja juhatuse otsuste tühisuse tuvastamist (nõudepunktid 2 ja 4). Tühisuse alused näevad ette: - - tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 – (

1. i)tühisus on tagajärjena seaduses sätestatud, (
2. ii)otsus on vastuolus heade kommetega, (iii) rikub võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või (
3. iv)vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda; korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 1 – korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. 2.2. Avaldusest ei nähtu, millisel alusel ja milliseid konkreetseid üldkoosoleku otsuseid avaldaja vaidlustab, st avaldus ei vasta

§ 363lg 1 p-de 1 ja 2 nõuetele.

Kui puudub selgus, milles väidetavad rikkumised seisnevad, siis ei ole võimalik avaldusega taotletavat eesmärki saavutada. Avalduse menetlemisest tuleb keelduda

§ 371

lg 2 p 2 alusel koostoimes

§ 477lg-ga 1.

2.

1. Avaldaja väitel ei ole sõlmitud panipaikade kasutamise kokkuleppeid ja kasutuskord oli aja jooksul välja kujunenud. Samas nähtub esiletoodust, et uus kaasomandi kasutamise kord lepiti kokku ühistu üldkoosolekul. Ometi tugineb avaldaja kaudselt sellele, nagu oleks tal õiguslik alus kaasomandis olevate teatavate ruumide ainukasutuseks ning teised kaasomanikud peaks seda taluma. Kui avaldaja sellist tagajärge soovib, tuleb esitada vastav nõue nt asjaõigusseaduse § 72 lg 3 alusel. Üldkoosoleku otsuste vaidlustamise asjas ei saa lahendada kaasomanike omavahelisi vaidluseid, mis on tingitud kas kasutuskorra kindlaksmääramise soovist või kindlaksmääratud kasutuskorra täitmise nõudmisest. 2.
2. Avalduse menetlemist takistab ka ebapiisav riigilõiv. Avaldaja esitas ühes dokumendis sisuliselt neli avaldust, st lõivu tulnuks tasuda 200 eurot (= 4 × 50). Täiendavat tähtaega lõivu tasumiseks pole vaja anda, sest nii ei saaks kõrvaldada eelpool kirjeldatud avalduse menetlusse võtmise takistust. 2.
3. Kokkuvõtlikult ei ole avaldaja õiguste rikkumine avalduses esitatud faktilistel asjaoludel üldse võimalik (

§ 371lg 2 p 1).

Avaldus on perspektiivitu ja seda ei ole võimalik rahuldada. Samuti pole kohtusse pöördutud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning riik ei peaks andma avaldusele õiguskaitset, lisaks pole võimalik taotletavat eesmärki saavutada (

§ 371lg 2 p 2).

2.

1. Kohus saab üldjuhul tagada üksnes hagi, mis on menetlusse võetud. Kuna avaldus jääb menetlusse võtmata, puudub alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja vastav taotlus jääb rahuldamata. Taotlust ei oleks võimalik rahuldada ka seetõttu, et avalduse nõuded pole selged. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
2. Avaldaja esitas
3. aprillil 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldada. Koos kaebusega esitas avaldaja täiendavaid tõendid, mis palub vastu võtta. Avaldaja leiab kokkuvõtvalt, et tema avaldus oli menetluskõlbulik. Maakohus ei selgitanud välja avaldaja tegelikku tahet ja lähtus ekslikult arusaamaks nagu sooviks avaldaja vaidlustada üldkoosoleku otsuseid. Avaldaja selgitab, et ta soovib vaidlustada juhatuse tegevust.
4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
5. aprillil
6. 3

§ 667

lg 2 alusel vaidlustatud määruse avalduse menetlusse võtmisest keeldumise ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

1. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohus tõlgendas avaldusest nähtuvat tahet liiga kitsalt ühistu või korteriomanike üldkoosoleku otsuste vaidlustamise soovina. Ükski nõudepunkt ei ole suunatud mõne üldkoosoleku otsuse vaidlustamisele. Kui maakohtule jäi avaldaja tegelik tahe arusaamatuks, siis saanuks selle väljaselgitamiseks esitada avaldajale konkreetsed küsimused ja vajaduse korral avaldaja ka suuliselt ära kuulata.
2. Vähemalt osaliselt on avaldus suunatud ühistu juhatuse otsuste vaidlustamisele. Siinjuures pole oluline, millist sõnastust avaldaja kasutas, vaid lähtuda tuleb avaldusest nähtuvast tahtest (

§ 477lg 5). Maakohus jättis tähelepanuta, et Ts

ÜS § 38 lg 1 koostoimes KrtS § 29 lg-ga 2 võimaldab vaidlustada korteriühistu organite, sh ka juhatuse otsuseid. KrtS § 29 lg 3 sätestab korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamiseks 60 päeva pikkuse tähtaja alates otsuse vastuvõtmisest, aga KrtS § 29 lg 4 alusel saab selle tähtaja ennistada. Maakohtul tuleb menetlusse võtmise uuel otsustamisel hinnata, kas avalduses sisalduvaid avaldusi saab käsitleda ennistamise taotlusena või kas avaldajale saab anda tähtaja ennistamistaotluse esitamiseks. Avaldaja esile toodud asjaoludel ei saa välistada, et juhatus tegi oma pädevust ületavaid otsuseid, mis võivad olla vastuolus seaduse või ühistu põhikirjaga. 8. Lisaks heitis maakohus asjatult avaldajale ette nõuete esitamist, mille lahendamiseks võib olla vajalik kaasata menetlusse ka teised korteriomanikud.

§ 198

lg 3 esimene lause sätestab, et hagita menetluse osalised kaasab kohus omal algatusel. Kui maakohus selgitab välja avaldaja tahte ja selleks on mh panipaiga valduse taastamise nõue teiste korteriomanike (või ühistu) suhtes, siis ei pea avaldaja selleks ise loetlema kõiki korteriomanikke, keda menetlusse kaasata. Samuti ei pea avaldaja nimetama kõiki korteriomanikke menetlusosalistena, kui ta soovib korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks vajalike tahteavalduste kohtulahendiga asendamist, aga sel juhul peab ta siiski märkima need korteriomanikud, kellelt ta tahteavaldusi nõuab. Ringkonnakohus juhib tähelepanu Riigikohtu

1. aprilli 2021 määrusele tsiviilasjas nr 218-15391, eelkõige selle p-dele 10–
2. Maakohtul on otstarbekas viidatud lahendis kajastatud õiguskäsitlust avaldajale selgitada.
3. Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada avalduse menetlusse võtmist. Samuti ei ole praegu alust otsustata tõendite vastuvõtmist. Avalduse tagamise taotluse peab maakohus uuesti lahendama kas koos avalduse menetlusse võtmisega või mõistliku aja jooksul pärast seda (

§ 477

¹ lg 2 teise lause kaudu kohalduva § 384 lg 1 teise lause alusel võib maakohus enne esialgse õiguskaitse rakendamist kuulata ära ka ühistu). Ühtlasi saab maakohus avalduse menetlusse võtmise korral otsustada, kas seda tuleks menetleda koos tsiviilasjas nr 2-20-14845 juba lahendatava avaldusega. Neil kaalutlustel kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt. 10.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Maakohus otsustab menetluskulude jaotuse sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 11.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse peamise taotluse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 4