KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Määruse tegemise aeg ja koht 19.03.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-16710 Tsiviilasi Osaühingu FÜLLII

§ 139alusel vähendada nullini, kuna hagejal oli võimalik kahju ära hoida.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus jätab hagi rahuldamata.
2. Kohus selgitas 19.08.2021 määrusega vaidlusele kohalduvaid norme ja tõendamiskoormist ning andis pooltele tähtaja esitada täiendavaid tõendeid ja taotluseid (tl 72-73 pöördel).
3. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Hageja ja kostja sõlmisid 21.03.2016 tähtajalise elektrienergia ostu-müügi lepingu perioodiks kuni 21.03.2017 (tl 5). Hageja ei tasunud määratud tähtajaks kostja poolt 31.12.2016 esitatud arvet nr 161233 summas 980,05 eurot. Hageja esitas kostjale pretensiooni elektriarve suuruse kohta. Hageja leidis, et arve on alusetu, kuna kostja ja hageja arvesti näidud erinevad (tl 6). Kostja hoiatas hagejat, et arve tasumata jätmisel ta katkestab elektri andmise. Hageja teatas kostjale 27.01.2017 e-kirjaga, et juhul kui kostja katkestab elektrienergia andmise, tekib hagejale märkimisväärselt suur kahju (tl 8). Hageja sõlmis 30.01.2017 OÜ-ga A T üürilepingu, mille kohaselt andis hageja üürile mitteeluruumid (lao- ja tootmispinna) aadressil xxx, Tallinn (tl 9-10). OÜ A T ütles 03.02.2017 üürilepingu erakorraliselt üles, kuna üürnik ei saa üüritud ruumides elektrienergiat kasutada (tl 11). Hageja võttis 09.02.2021 kohtuistungil õigeks, et kostja hoiatas hagejat enne elektri väljalülitamist lepingu ülesütlemisest ja andis hagejale täiendava tähtaja arve tasumiseks (tl 109). Vaidlus puudub, et kostja katkestas 02.02.2017 hagejale elektrienergia andmise.
4. Kohus kvalifitseerib pooltevahelise õigussuhte. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (

§ 76lg 1). Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos 2

§ 115lg 1).

Esitatud asjaoludel oli poolte vahel energia ostu-müügi leping, mille kohaselt kostja kohustus hagejat varustama elektrienergiaga ja hageja kohustus selle eest tasuma vastavalt arvetele. Hageja väitel rikkus kostja lepingut katkestades hageja elektriühenduse ning hageja soovib nõuda elektri katkestusest tekkinud kahju hüvitamist. Seega on tegemist lepingulise kahju hüvitamise nõudega. 9. Lepingulise kahju hüvitamise eeldusteks on, et 1) poolte vahel oli leping; 2) kostja rikkus lepingut (

§ 115

lg 1); 3) kostja vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1 ja § 103); 4) hagejale tekkis kahju (

§ 127

lg 1 ja § 128 lg 4); 5) tekkinud kahju on põhjuslikus seoses rikutud kohustusega (

§ 127lg 4).

Eelnimetatud asjaolusid peab tõendama hageja. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude täitmisnõudeta

§ 115lg 2 tähenduses.

Seega peab hageja täiendavalt põhjendama

§ 115lg 2 ls 1 või § 115 lg 3 nimetatud asjaolude esinemist.

Kahju hüvitamine on välistatud, kui 1) rikkumise põhjustas võlausaldaja enda tegu või temast tulenev asjaolu (

§ 101

lg 3); 2) tekkinud kahju ei olnud hõlmatud rikutud kohustuste kaitse eesmärgiga (

§ 127

lg 2); 3) kahju ei olnud ettenähtav (

§ 127lg 3).

Kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab (

§ 139lg 1).

10. Kohus analüüsib kas kostja on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Hageja selgitas 09.02.2021 toimunud kohtuistungil, et kostja rikkus elektrienergia ostumüügilepingut, kuna ühegi lepingupunkti kohaselt ei ole kostjal võimalik katkestada elektrienergia andmist (tl 110). Kohustuse rikkumine

§ 115lg 1 mõttes võib väljenduda erinevas käitumises.

Konkreetse lepingupunkti puudumisel võib kostja vastutada ka seadusest tuleneva kohustuse rikkumise eest. Poolte vahel sõlmitud elektrienergia ostumüügilepingu p 1 kohaselt kostja müüs hagejale elektrienergiat ühendamispunktiga EMET alajaamast asukohaga xxx, Tallinnas (tl 5). Äriregistri teabesüsteemi andmete kohaselt on kostja põhitegevusala enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus (tl 17). Seega ei ole kostja elektrienergia müüja elektrituruseaduse (ELTS) § 10 kohaselt ning ei kohaldu ELTS sätted võrguühenduse katkestamisel tarbijast tuleneval põhjusel. Poolte vahel sõlmitud lepingust nähtuvalt on elektrienergia hind kostja poolt elektrienergia eest makstav hind, millele lisandub 20% (lepingu p 3). Seega toimus elektrienergia edasimüük poolte vahel 21.03.2016 sõlmitud lepingu alusel. Lepingusse on käsikirjaliselt juurde kirjutatud, et kostjal on õigus leping üles öelda ühe kuulise etteteatamistähtajaga. 11. Elektriühenduse olemasolu saab tänapäeval pidada tiheasustuses asuva äripinna puhul elementaarseks või hädavajalikuks. See on eluliselt vajalik teenus ning selle katkestamine peab olema proportsionaalne rikkumisega. Kohtu ette ei ole ka toodud asjaolusid, millest nähtuks, et elektri väljalülitamiseks esines mõni muu (seadusest tulenev) alus. 12. Kostja esitas vastuväite, et võis kohustuse täitmisest keelduda, kuna hageja oli maksetega viivituses. Tegemist võib olla rikkumist välistava asjaoluga, kui kostjal tekkis hageja poolt arvete tasumata jätmise tõttu õigus

§ 111alusel keelduda omapoolse lepingulise kohustuse täitmisest.

Kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused, võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab (

§ 111lg 1).

Kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud (

§ 111lg 3).

Seega on kohustuste täitmisest keeldumise õiguse kasutamise eeldusteks, et 1) poolte vahel oli vastastikune leping (vaidlus puudub); 2) hageja rikkus lepingut; 3) kostja tugines 3

§ 103

lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

§ 103

lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid millest saaks järeldada, et rikkumine on vabandatav. 15. Kohus analüüsib kas hagejale on tekkinud kahju. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline (

§ 128lg 1).

Varalise kahjuna on hüvitatavad mh mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (

§ 128lg 3).

Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises (

§ 128lg 4).

Saamata jäänud tulu kui kahju hüvitamine

§ 128

lg 4 mõttes põhineb tõenäosusel, kuna reeglina ei ole võimalik täpselt hinnata, millist kasu või kahju oleks pool saanud, kui lepingut oleks ettenähtud ajani kohaselt täidetud. Riigikohus on mh leidnud, et saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (RKTKo nr 3-2-1-55-11, p 12; 3-2-1-157-15, p 13). 16. Hageja on tõendanud, et sõlmis 30.01.2017 üürilepingu. Hageja on seisukohal, et talle tekkis elektrienergia andmise katkestuse tõttu kahju, kuna hageja kaotas kasu saamise võimaluse tulenevalt sõlmitud üürilepingust. Kohus märgib, et hageja oli üürilepingu sõlmimisel teadlik, et kostja oli hoiatanud hagejat elektriühenduse katkestamise eest juhul, kui hageja ei tasu võlgnevust. Vaidlus puudub, et kostja teavitas hagejat enne 27.01.2017 elektrienergia andmise katkestamisest. Hageja sõlmis vaatamata sellele 30.01.2017 üürilepingu, mille alusel andis rendile endale kuuluvad ruumid. Hageja teatas kostjale 27.01.2017, et elektrikatkestuse korral on hagejal õigus esitada märkimisväärselt suur hüvitise nõue (tl 8). Sel hetkel üürilepingut veel sõlmitud ei olnud ja hageja ei maininud 27.01.2017 üürilepingu sõlmimise kavatsusest. Kohus ei nõustu hageja väitega, et üürileping oli sõlmitud heas usus. Hagejale oli teada, et kostja võib oma hoiatuse täide viia ja elektri välja lülitada. Vaatamata sellele sõlmis hageja enne olukorra lahendamist 30.01.2017 üürilepingu. Hageja ei ole ka tõendanud, et ta andis reaalselt ruumid üle üürnikule ja üürnik enne elektri katkestust nimetatud ruume reaalselt kasutas. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on hageja põhitegevusala enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus (tl 16). Kuid 4

§ 115

lg 2 või 115 lg 3 nimetatud asjaolude esinemist.

§ 115

lg 2 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik.

1. Eeltoodust tulenevalt hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.
2. Kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid ei oma lõppotsustuse seisukohalt tähtsust ning seetõttu kohus neid otsuses ei käsitlenud. MNETLUSKULUD
3. Kohus jättis hagi rahuldamata. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
4. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
5. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 5