lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Indrek Kalda Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav RAUL PÕDER – elukoht XXX, isikukood 37906154712, XXX, kriminaalkorras karistatud 2 korda: 1) Pärnu Maakohtu 28.11.2017 otsusega
lg 1 järgi vangistusega 6 kuud
lg 1 alusel 18-kuulise katseajaga; 2) Pärnu Maakohtu 13.04.2018 otsusega
Kahtlustatavana kinni peetud 06.12.2020, kohaldatud tõkend vahistamine alates 08.12.2020 Kaitsja Advokaat Vahur Krinal RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista Raul Põder
MS § 238 lg 2 alusel vähendada Raul Põdrale mõistetud karistust ⅓, s.o 2 aasta vangistuse võrra ning karistuseks on vangistus 4 (neli) aastat.
Samuti rikkus ta liiklusseaduse § 90 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti rikkus ta liiklusseaduse § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Sellise tegevusega pani Raul Põder joobeseisundis toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega põhjustas ettevaatamatusest inimese surma, s.o
2.KOHTUS UURITUD TÕENDID JA KOHTU SEISUKOHT. Raul Põder tunnistas end kohtus talle süüks arvatavas kuriteos süüdi ja kahetses toimepandut. 2 1-21-963 Raul Põder rääkis /tl 96-98/, et oli 06.12.2020 XXX külas Al, kuhu läks umbes 12-13 ajal. Hakkas seal alkoholi tarvitama, jõi õlut umbes kolm pinti. Mingi hetk tuli E A juurde, arvab, et E oli ka alkoholi tarvitanud. Kell oli natukene neli läbi ja E As temaga koju tagasi, mõte oli, et käivad poest läbi, ostavad suitsu ja siis viib Ei koju. Istus enda bussi rooli kuna millegi muuga polnud koju saada. Lube ei ole, need on pikemat aega aegunud. Enesetunne oli hea, ei tundnud, et oleks purjus, tundis, et saab sõitmisega hakkama. Liiklusregistri väljatrükk / tl 72-73/ näitab, et Raul Põdral puudub juhtimisõigus ja Ford Transit 80 Van registreerimisnumbriga XXX (VIN: xxx) omanik on Raul Põder. Tunnistaja A La /tl 65-67/ ütluste kohaselt tulid pühapäeval, täpselt ei oska öelda mis kell, aga väljas oli veel valge, tema Vormsi tallu E, M M, Raul. Tulid kahe autoga – ühega sõitis M ja teisega Raul. E oli alkoholi tarbinud. Kui Raul autost välja tuli, oli tal õllepurk käes. Nii kaua, kui väljas juttu ajasid, siis Raul tarbis õlut, nägi, et tal oli käes üks purk. Läks elukaaslasega poodi. Tunnistaja M M /tl 68-70/ sõnade kohaselt detsembri alguses pühapäeval, kuupäeva ja kellaaega ta ei mäleta, läks A juurde, et aidata rehvi parandada. Võttis Ei kaasa. Tema meelest oli E juba siis alkoholi tarvitanud, kui nad tema juures olid. A juures oli ka Raul Põder. Raul oli alkoholi tarvitanud ja seal kohapeal tarvitas ka õlut. Kui oli juba pime, siis E tahtis koju minna. E istus Rauli autosse, kõrvalreisija kohale ja ukse poolsele kohale. Hakkas ka ise autoga sõitma, alguses ei näinud Rauli järgi tulemas, aga Suuremõisa põldude teel tegi Raul temast möödasõitu ja kiirus võis olla 60-70 km/h või isegi suurem. Tal ei olnud ka tulesid peal, üritas Raulile helistada, et ta paneks tuled põlema enne suurele teele jõudmist, kuid Raul ei vastanud. Süüdistatava ja tunnistajate ütlused tõendavad, et 06.12.2020 oli R.Põder A.L juures ja enne Ford Transiti rooli istumist ja sellega sõitma hakkamist oli ta alkoholi tarvitanud, samuti ei olnud tal juhtimisõigust. Tema autosse istus kõrvalistuja kohale istus E.P-T. R.Põder on rääkinud, et üks hetk kaotas auto juhitavuse, ei tea mis juhtus, kõik käis nii kiiresti. Auto oli muidu tehniliselt korras, puudus ülevaatus, aga muidu täiesti sõidukorras, ei usu, et see oli tehniline rike, miks auto teelt välja kaldus. Mäletab, et auto kaldus teepervele ja siis tahtis üle külje visata ja ta üritas tagasi teele saada ja järsku oligi teelt väljas. Kui ta üks hetk silmad lahti tegi, siis ei olnud autost enam midagi järgi. Nägi ainult võsa enda ees, tuli juhi ukse poolt välja. M.M kirjeldas, et sõitis edasi ja Suuremõisa teel asfaltteel silmas plekihunnikut teelt väljas kraavis. Läks vaatama ja nägi juhi koha pealt, läbi esiklaasis olevate okste ronis Raul välja. A.L – poest koju tagasi sõites nägi autot tee ääres seismas ohutuledega ning keegi seisis keset teed ja rääkis telefoniga. Võttis hoo maha, nägi, et valge buss oli vasakul pool kraavis ja vastu puud ning arvas kohe, et see on Rauli buss. Sündmuskoha vaatlusprotokoll /tl 2-12/ kirjeldab 06.12.2020 Vormsi ringtee 6 kilomeetril Suuremõisa külas Vormsi vallas Lääne maakonnas toimunud hukkunuga liiklusõnnetuse tehiolusid. Liiklusõnnetus toimus Vormsi ringteel, suunaga Suuremõisast Hullosse. Tegemist pinnatud teega, teeolud kuivad. Vahetult enne kurvi on mootorsõiduk Ford Transit registreerimisnumbriga XXX kaldunud paremale poole teepervele. 71 meetrit peale teepervele sõitmist on sõiduk kokku põrganud sõidutee ääres oleva suure puuga, kus puul on vigastused. Peale seda on sõiduk edasi liikunud ja 84 m peale teepervele sattumist puude vahele seisma jäänud. Sõiduki parem külg, katus ja tagaosa on sõidukist lahti rebitud ja asuvad sõiduki vasakul küljel. Sõiduki parem uks puruks rebitud, esiklaas purunenud. Sõiduki salong täielikult deformeerunud, kõrval istuja seljatugi tahapoole väändunud, armatuurlaud purunenud, rooli turvapadi avanenud, süütevõti süütelukus. Tunnistaja A.N /tl 56-58/ kirjeldas, et kohapeal oli näha, et buss oli sõitnud teeäärde, kus oli pehme pinnas ja märjad lehed, kuna tundus, et ta on kaldunud teeäärde, siis võiski buss 3 1-21-963 käest minna ning kuna ei saanud seda teele tagasi, sõitis vastu puud. Kohapeal oli mustkattega tee ja lubatud sõidukiirus 50 km/h. Kohapeal oli nähtavus hea ja tee ei olnud libe. Tunnistaja H P /tl 59-61/ ütluste kohaselt said 06.12.2020 läbi häirekeskuse kutse kell 16.26 ja olid sündmuskohal kell 16.38. Väljas oli pime. Oli näha, et buss on metsas ja oli näha plekihunnikut, autole lähenedes oli näha, et kabiin oli tühi. Tunnistaja K V /tl 62-64/ sõnade kohaselt 06.12.2020 oli ta Päästekomando valves ja umbes 16.24 sai häirekeskusest teate, et on toimunud liiklusõnnetus vigastatu ja hukkunuga. Sõitsid sündmuskohta, kus oli kiirabi. Auto/buss oli vastu puud, auto oli väga katki, natukene viltu ja puu oli kõrvalistuja koha pealt täiesti katki tõmmatud ja katus ka pealt ära Asitõendi vaatlusprotokollis on kirjeldatud (fotod DVD-plaadil) avariilist Ford Transitit registreerimismärgiga XXX /tl 75-79/. Sõidukil on kahjustatud esiosa, mootor, kapot, esiklaas, osaliselt juhiuks, katus ja parem külg on täielikult kahjustunud ja küljest ära. Vasakul küljel on kahjustatud juhiukse kolmnurk aken ja osaliselt juhiuks. Avanenud on rooli peal turvapadi, sõiduki pidurduspedaal osutas vastusurvet, kui seda alla suruda. Sõiduki parem külg on täielikult hävinenud ja murdunud sõiduki küljest lahti. Juhi kõrvalistuja ukse poolse istekoha turvavöö on rebenenud katki. Sõidukil tuli tervenisti küljest ära parem külg ja katus. Liiklustehnilise ekspertiisi aktis (akt nr 20E-LL0050) /tl 82-87/ on ekspert andnud arvamuse, et põhiliselt on sõiduki liikumisenergia kulunud katuse ärarebimiseks. Hinnanguliselt ei olnud kaubiku Ford Transit liikumiskiirus teelt väljasõidul väiksem kui 50 km/h ning arvestades saabunud tagajärge (sõiduki vigastusi) ei saanud olla ka oluliselt suurem. Sõiduki juht pidi hetkel, kui sõiduk sõitis vastu puud ja puu tungis kõrvalistuja kohal sõiduki sõitjate ruumi, paiskuma suhteliselt nõrgajõuliselt edasi. Kõrvalistuja paiskuist ei saanud toimuda, sest seda takistas salongi tunginud puu. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et R.Põdra poolt juhitud mootorsõiduk sõitis teelt välja ja paiskus parema küljega vastu puud. Sündmuspaigal on teeolud olnud normaalsed, sõiduki liikumiskiirus teelt väljasõidul oli hinnanguliselt mitte oluliselt suurem kui 50 km/h. Piduripedaal osutas vastusurvet, mis annab põhjust eeldada, et pidurisüsteem oli tehniliselt korras. Põder on ise avaldanud, et sõiduk oli tehniliselt korras. Seega oli liiklusõnnetuse põhjuseks süüdistatava alkoholijoove, sellest tingitud muutunud kehalised ja psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ei suutnud R.Põder autot nõuetekohaselt juhtida. M.M ütlused ja asitõendi vaatlusprotokollis /tl 19-21/ vaadeldud Häirekeskuse numbrile 112 06.12.2020 kell 16.24 tehtud kõne kinnitavad, et R.Põder teatas Häirekeskusesse, et sõitis autoga teelt välja Lääne maakonnas Vormsi vallas ja isik on autos kinni, palub saata abi. Seda kinnitavad ka A N ütlused, mille kohaselt oli tema 06.12.2020 patrullis tööl, kuulis raadiojaamast, et on toimunud liiklusõnnetus ja tuleb hakata minema Vormsile. Nägi, et teataja on Raul Põder, helistas talle. Raul vastas, et sõitis Ei surnuks ja, et tuli Suuremõisast Hullo poole ja sirge peal läks buss käest ära ja siis kurvist välja tulles oli ta vastu puud sõitnud, nii, et buss on täiesti katki. Ütles, et ootab politseid. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt sõidukist välja toodud naisterahval nägu verine ja isiku peas, paremal küljel, verine haav. M.M – küsis Raulilt, kus E on ja Raul vastas, et teda ei ole enam. Siis läks kõrvalistuja koha juurde, sai ukse lahti ja E vajus talle sülle sealt. E ei olnud enam istme peal vaid istme ja armatuuri juures maas vastu ust. Üritas Eiga rääkida, aga ta ei reageerinud. Hoidis Eit nii kaua süles, kui kiirabi tuli ja vaatas Ei üle ning siis tõsteti E kiirabi autosse. 4 1-21-963 A.L nägi, et M oli bussi taga, E rippus bussist välja ja M hoidis teda süles. Üritasid Eit Miga bussist välja saada. Eil pulssi ei olnud, oli aru saada, et E on surnud. H.P on kirjeldanud, et maas istus M M ja tema süles oli E P T, kelle jalad olid autokabiinis ja ülakehaga oli M süles. K katsus Ei pulsi, M ütles, et ta on surnud, umbes kümme minutit tagasi suri. Kui pääste hukkunu välja tõi, siis panid ta autosse, panid ikkagi aparaadi külge ja kontrollisid südamerütmi, aga see ei näidanud midagi ja vaatasid vigastused üle. Eil oli puhas lihahaav peas 5 cm pikkune ja verd oli vähe ja sellest tulenevalt võis saada ilmselt kohe surma. Vasakul käel oli näha, et ülevalt oli õlaliiges väljas, käsi oli üleval, välisel vaatlusel nemad rohkem vigastusi ei tuvastanud. K.V sõnade kohaselt kõrvalistuja ukse juures istus maas M M ja kannatanu oli tal süles, kannatanu jalad olid veel auto peal. Kiirabi ütles, et E on surnud. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis 20E-AOS0074 /tl 36-55/ olev eksperdi arvamus kinnitab, et E.P-T surnukehal esinevad süüdistuses kirjeldatud vigastused on saadud tömbi vägivalla toimel ja on iseloomulikud 06.12.2020 toimunud liiklusõnnetusele ning on E.P-T surma põhjuseks. Ekspert on andnud arvamuse, et kannatanu vigastused on saadud just istudes esiistmel paremal pool, seega antud juhul ei oleks ka korrektselt kinnitatud turvavöö päästnud kannatanu elu. Kohus leiab, et tõendid kinnitavad, et R.Põdra poolt põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel sai E.P.-T liittrauma, tema vigastused olid eluohtlikud ja põhjustasid tema surma. Seega just R.Põdra tegevus põhjustas R.Põdra kõrval kaasreisija istmel olnud E P Te surma. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli /tl 23-24/ alusel mõõdeti Raul Põdral 06.12.2020 kell 19.04 väljahingatavas õhus alkoholi sisalduseks 1,09 mg/l +- 0,10 mg/l, seega oli alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,99 mg/l. Tl 25 olev taatlustunnistus näitab, et tõenduslik alkomeeter, mida kasutati, oli nõuetekohaselt taadeldud. R.Põder, A.L ja M.M on kokkulangevalt rääkinud, et R.Põder tarvitas 06.12.2020 enne autorooli istumist alkoholi. A.L on rääkinud, et kui tema sündmuskohas oli, siis Raul alkoholi ei tarbinud. Raul tahtis esmalt sealt isegi ära joosta, kuna sattus paanikasse, aga rahustas ta maha. K.V sõnade kohaselt sündmuskohal Raul alkoholi ei tarbinud ja kuni politseile üle andmise hetkeni samuti mitte. Sündmuskohal oli Raul rahulik, aga šokiseisundis, ei saanud väga hästi aru, mis toimunud oli. Tunnistaja A.N on kirjeldanud, et Vormsi Päästemajas pani tõendusliku alkomeetri tööle ja Rauli puhuma, Raul oli väga rahulik ja sõbralik, aga silmnähtavalt oli ta alkoholi tarvitanud. Raul puhus 0,99 mg/l kohta lõpptulemuseks. Küsis Raulilt, kas ta on purjus ja ta vastas jaa. H P kirjeldas, et vaatasid sündmuskohal üle Raul Põdra, kes rääkis selget juttu, aga joobe tunnused olid. A.N mõõtis Raulil alkoholi ja ta kirjutas selle kiirabi kaardile. Kohus leiab, et tõendid kinnitavad, et R.Põder oli mootorsõidukit juhtides alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, sest on tõendatud, et enne mootorsõiduki juhtima asumist oli ta alkoholi tarvitanud, peale liiklusõnnetust alkoholi ei tarbinud. Seega oli R.Põdral liiklusõnnetuse põhjustamise ajal vähemalt selline joove nagu fikseeriti tõendusliku alkomeetriga ehk alkoholikonsentratsioon oli mitte vähem kui 0,99 mg/l kohta väljahingatavas õhus. R.Põder on Pärnu Maakohtu 28.11.2017 otsusega karistatud
Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et R.Põder rikkus mootorsõiduki juhina süüdistuses kirjeldatud liiklusnõudeid. R.Põder oli joobeseisundis, 5 1-21-963 põhjustades liiklusõnnetuse, milles kõrvalistuja kohal istunud E.P-T, sai eluohtlikud vigastused, mis põhjustasid tema surma. Seega R.Põdra tegu täidab
Kuriteo subjektiivne külg R.Põder teadis, et oli tarvitanud alkoholi, kuid asus ikka autot juhtima. R.Põder on öelnud, et ei olnud sellist tunnetki, et ta oleks purjus, enesetunne oli hea, enda arust sai juhtimisega hakkama. Tunnistajate ütluste kohaselt oli sündmuskohal selgelt aru saada, et Põder oli joobes. R.Põdra joovet mõõdeti tõendusliku alkomeetriga kella 19.02 ajal, alkoholisisalduse määr väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,99 mg/l kohta. On üldteada asjaolu, et inimorganismi tegevuse tulemusel alkohol kaob organismist. Liiklusõnnetus toimus 16.20 ajal, seega pea 3 tundi varem. Tunnistajad on kokkulangevalt rääkinud, et sündmuskohal R.Põder alkoholi ei tarvitanud. Seega on ilmselge, et liiklusõnnetuse toimumise ajal oli R.Põdra joove suurem, kuigi numbriliselt seda tõendada ei ole võimalik. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaolud näitavad, et R.Põder pidi enne seda kui hakkas autot juhtima, aru saama, et ta on seisundis, milles juhtimine on keelatud. Kohus leiab, et R.Põdra hinnang oma seisundi kohta ei olnud adekvaatne ja see oli tingitud alkoholi tarvitamisest. Seda näitab ka objektiivne sündmuste käik, R.Põder ei saanud joobe tõttu auto juhtimisega hakkama ja põhjustas liiklusõnnetuse. Samuti teadis R.Põder, et tal ei ole juhtimisõigust. Kohus on seisukohal, et R.Põder rikkus liiklusnõudeid otsese tahtlusega. Tahtlik liiklusnõuete rikkumine põhjustas liiklusõnnetuse. Kaasreisijana autos olnud E.P-T suri liiklusõnnetuses saadud vigastusse. Kannatanu surma põhjustas R.Põder ettevaatamatusest. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
lg 2 p 1 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja R.Põder on selle toimepanemises süüdi. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb Raul Põtra karistada. R.Põder on toime pannud ühe esimese astme kuriteo, karistusena on ette nähtud kolme- kuni kaheteistaastane vangistus. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
Karistamise alus on isiku süü, mis on tuvastatud. R.Põder rikkus mitut liiklusnõuet otsese tahtlusega. Kohus leiab, et R.Põdra süü on keskmine – ta juhtis mootorsõidukit, olles alkoholijoobes ja tal ei olnud juhtimisõigust. Sellise käitumisega põhjustas ta ettevaatamatusest E.P-T surma. R.Põder tunnistas end kohtus kuriteo toimepanemises süüdi ja kahetses kuriteo toimepanemist, mis on karistust kergendavad asjaolud. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 6 1-21-963 R.Põder on rääkinud, et peale lahutust tarvitab alkoholi üsna tihedalt, nädalas ikka paarkolm päeva ja tunnistab, et tal on alkoholist sõltuvus ning vajaks ravi, on nõus minema vabatahtlikult alkoholiravile. Tunnistaja H.P on avaldanud, et Rauli kõige suurem viga on alkoholism. Väljatrükk politsei andmekogust /tl 89-90/ iseloomustab R.Põtra, tema varasemat käitumist alkoholijoobes ja vahejuhtumeid, millest on politseile teatatud. Politsei on saanud tema kohta väljakutseid põhjusel, et ta alkoholijoobes on kodus tülitsenud naisega, abipalujateks on olnud ka lapsed. Karistusregistri väljavõte ja kohtuotsused /tl 99-107/ näitavad, et Raul Põder on karistatud kriminaalkorras kahel korral. Pärnu Maakohtu poolt 28.11.2017 karistatud
lg 1 järgi joobes juhtimise eest (tegu toimunud 27.11.2017) vangistusega 6 kuud (kandmata 5 kuud 28 päeva)
Katseajal pani R.Põder toime uue kuriteo ja Pärnu Maakohus 13.04.2018 otsusega karistas teda
lg 1 järgi (tegu toime pandud 28.12.2017 alkoholijoobes olles) vangistusega, liitkaristusena mõistetud vangistuse asendas kohus üldkasuliku tööga 326 tundi. R.Põder oli kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja karistus sai kantud 23.05.2019. Seega on R.Põdral kaks kehtivat kriminaalkaristust, üks neist mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Teine kuritegu on küll teiseliigiline, kuid ka selle on ta toime pannud alkoholijoobes. Käesolev tegu on taas toime pandud alkoholijoobes ja tahtliku teoga on R.Põder põhjustanud ettevaatamatusest inimese surma. Kohus leiab, et R.Põdra käitumismuster näitab, et eelnevad karistused ei ole mõjutanud R.Põtra õiguskuulekalt käituma. Ta on jätkanud alkoholi tarvitamist ja joobes olles on toime pannud järjest raskemad kuriteod. Kriminaalhooldaja on esitanud R.Põdra kohta kohtueelse ettekande /tl 143-146/. Ametnik on avaldanud, et AUDIT test näitab võimalikku sõltuvust, selline alkoholi tarvitamise tase kahjustab vaimset või füüsilist tervist. R.Põder on kriminaalhooldajale tunnistanud, et viimasel ajal on alkoholi tarvitamine muutunud problemaatiliseks, kuid ei leia, et peaks seetõttu alkoholitarvitamise häire ravile pöörduma. Ametnik leiab, et uue kuriteo risk püsib kui isik oma suhtumist joobes rooli istumisse ei muuda. Kriminaalhooldaja tegi hetkeolukorda arvestades ettepaneku määrata isikule reaalne vangistus. Kaitsja on seisukohal, et R.Põder ei ole päris selline isik, kelle seadusekuulelikule teele juhtimiseks oleks vaja pikka reaalselt vanglakaristust. Tal on alaealine laps, kellele oleks vaja isa tuge ja materiaalses mõttes oleks vajalik, et R. Põdral tekiks võimalus osaleda oma lapse kasvatamisel. Möönab, et siiani ära kantud 3 kuud on võib-olla natukene liiga lühike karistus, kuid palub kaaluda võimalust, et vabadusekaotuslik karistus jäetaks osaliselt kandmata. Kohtueelne ettekanne kinnitab, et R.Põdral on üks alaealine ülalpeetav laps ja seda kinnitab ka Rahvastikuregistri väljatrükk /tl 71/. Kohus märgib, et R.Põdral oli alaealine laps ja tema ülalpidamisega seonduvad kohustused nii käesoleva teo kui ka eelmiste kuritegude toimepanemise ajal ning tal oli võimalus õiguskuuleka käitumisega tagada, et saab lapse ülalpidamisel osaleda. Ka ülalpidamiskohustus ei ole teda mõjutanud hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eelmised karistused – vangistus, mis jäeti tingimuslikult kohaldamata ja üldkasulik töö, ei ole mõjutanud R.Põtra õiguskuulekalt käituma. R.Põder ei ole aastate jooksul midagi ette võtnud, et muuta alkoholi tarvitamise harjumusi. Alkoholi tarvitamine on tema puhul aga suurim risk uute kuritegude toimepanemiseks. Kohus leiab, et eelnev kinnitab, et vabaduses viibides on suur oht, et R.Põder jätkab alkoholi tarvitamist. Alkoholijoobes olles ei hinda R.Põder oma seisundit objektiivselt, ka seekord peale vahetut alkoholitarvitamist ei leidnud ta, et on purjus, oli arvamusel, et on võimeline autot juhtima. R.Põder pani toime tahtliku liiklusnõuete rikkumise, millega põhjustas ettevaatamatusest inimese surma. Seega tuleb tõdeda, et R.Põdra poolt toime pandud kuriteod on ajas järjest raskemaks muutunud. 7 1-21-963 Kohus leiab, et ka karistuse üldpreventiivne eesmärk omab R.Põdrale karistuse mõistmisel tähtsust. R.Põder juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta ja alkoholijoobes, seekord realiseerus alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisega kaasnev oht – R.Põder põhjustas liiklusõnnetuse, milles sai surma kaasreisija. R.Põdra tegu õõnestab teiste liiklejate turvatunnet. Karistus peab andma selge signaali, et selline käitumine on lubamatu, kuritegudele järgneb karistus, selline teadmine tugevdab inimeste usaldust õiguskorra vastu. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaolud näitavad, et R.Põtra tuleb karistada toimepandud kuriteo eest vangistusega alla keskmise vangistuse määra. Kuna kriminaalasi lahendati kohtus lühimenetluse korras, tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel R.Põdrale mõistetavat liitkaristust vähendada ⅓ võrra.
lg 1 alusel arvata vangistuse kandmise alguseks Raul Põdra kahtlustatavana kinnipidamine enne vahistamist, s.o 06.12.2020. TÕKEND. Raul Põder on kahtlustatavana kinni peetud 06.12.2020 kell 19.04 /tl 94-95/. Pärnu Maakohus on 08.12.2020 määrusega nr 1-20-9018 andnud loa kohaldada Raul Põdra suhtes tõkendit vahistamine kuni 2 kuuks alates isiku kinnipidamisest kuni 06.02.2021 /tl 133-139/. 02.02.2021 määrusega nr 1-20-9018 pikendas Pärnu Maakohus Raul Põdra vahi all pidamist kuni 06.03.2021 /tl 156-159/. Kohus 12.02.2021 kohtu alla andmise määruses jättis R.Põdra suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata /t l170-171/. Kohus leiab, et R.Põdra vahistamise aluseks olnud asjaolu, et vabaduses viibides võib R.Põder jätkata kuuritegude toimepanemist, ei ole muutunud. Seetõttu jätab kohus Raul Põdra suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata kuni jõustunud kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisele asumiseni, seejärel tõkend tühistada. TSIVIILHAGI ei ole esitatud. Kannatanu H S P /tl 13-16/ sõnade kohaselt oli E P T tema ema. Ei soovi esitada tsiviilhagi selles kriminaalasjas. Ei soovi esitada ka moraalse kahju osas tsiviilhagi. ASITÕENDID 28.12.2020 on asitõendina vaadeldud mootorsõidukit Ford Transit registreerimismärgiga XXX, mis asub XXX /tl 75-79/ Asitõendi vaatlusprotokolli lisaks on DVD-plaat fotodega, mis asub toimiku tagakaane küljes. Mootorsõiduk Ford Transit registreerimismärgiga XXX, mis asub XXX KrMS § 123 lg 3 p 2 alusel anda omaniku valdusesse. 07.12.2020 on asitõendina vaadeldud abonentnumbrilt xxx tehtud kõne salvestist, mis on salvestatud DVD-plaadile, mis asub toimiku tagakaane küljes. Plaat salvestisega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel tuleb R.Põdralt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 2,5 palga alammäära suuruses summas 1460 eurot, s.o 2,5*584 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see R.Põdra kaitsmise eest kaitsjale advokaat Vahur Krinalile kohtumenetluses makstud tasu ja kulud 230,88 eurot /tl 176-177/. 8 1-21-963 Ekspertiiside tasud on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kriminaalmenetluse kulu ja need on: surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi ja alkoholide ja teiste kergesti lendvate ühendite määramise (akt nr 20E-AOS0074/196, 18.01.2021) maksumus 250 eurot /tl 32/ ja liiklustehnilise ekspertiisi (akt nr 20E-LL0050, 11.01.2021) maksumus 457 eurot /tl 87/, kokku 707 eurot. Raul Põdralt välja mõista riigi kasuks menetluskulu 2397,88 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.