KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavaks- 17.märts 2021.a. , Kalevi 1, Tartu tegemise aeg ja koht Tsi

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras (käesoleval ajal 0,0219 % päevas) alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni (kaasa arvatud) 117,13 eurot. 3. Välja mõista K. H. T. N. kasuks viivis põhivõlgnevuselt (5000 eurot)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras (käesoleval ajal 0,0219 % päevas)alates 18.03.

1. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
2. Jätta menetluskulud kostja kanda.
3. Määrata kindlaks T. N. menetluskulude suurus 878 eurot.
4. Välja mõista K. H. T. N. kasuks 878 (kaheksasada seitsekümmend kaheksa) eurot menetluskulude katteks.
5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (

) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Tunnistada hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 7.mail
2. a laenulepingu, millega T.N. andis K.H. laenu summas 5000 eurot intressiga 500 eurot kuus, tagastamise tähtajaga 7.november
3. a Poolte kokkuleppel pikendati laenu tagastamise tähtaega 1.detsembrini
4. a, kuid kostja ei tagastanud laenu ka nimetatud kuupäevaks. Neil asjaoludel pöördus hageja kohtu poole, taotledes kostjalt võlaõigusseaduse (

) §-de 108 lg 1 ja 397 lg 1alusel põhivõlgnevuse 5000 eurot ja intressi 3000 eurot väljamõistmist ning viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt vastavalt

§ 113

lg 1 teisele lausele alates kohustuse täitmisega viivitamise algusest, s.o 2.detsembrist

1. a kuni kohustuse täitmiseni. Ajavahemiku 2.12.2020 kuni hagi esitamiseni 5.02.2021 on kostja olnud kohustuse täitmisega viivituses 67 päeva ning hageja on arvestanud põhivõlgnevuselt viivist nimetatud perioodi eest 73,33 eurot. Lisanduvat viivist nõudes toetub hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §
2. Kostja seisukoht Kostja K. H. on 1.märtsil 2021.a toimunud kohtuistungil võtnud õigeks, et on sõlminud hagejaga laenulepingu, leppinud kokku intressis ja tema kontole on raha üle kantud. Ta tunnistab, et laenu tagastamise kohustus on täitmata ning see tuleb täita – hagejale raha tagasi maksta. Kohustus on täitmata, kuna kostjal puudub hetkel selleks raha. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik TsMS § 440 lõigete 1 ja 3 alusel rahuldada, kuivõrd kostja on kohtuistungil hagi õigeks võtnud. Pooled on kohtumenetluse ajal sõlminud ka kompromissilepingu, kuid kohus on jätnud kompromissi kinnitamata. Vastavalt TsMS § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus on seisukohal, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

§ 76

lg 1 ja 101 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning võlausaldajal on kohustust rikkunud võlgnikult õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist

§ 108lõike 1 alusel. 2

§ 113

lõike 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõuet põhjendavad dokumentaalsed tõendid. Kostja tõendeid esitanud ei ole. Kohus leiab, et kuna kostja on endale võetud kohustuse täitmata jätnud, tuleb temalt hageja kasuks välja mõista 5000 eurot saadud laenusumma katteks ja 3000 eurot laenulepingus kokkulepitud intressi katteks. ning 117,13 eurot viivise katteks kohtuotsuse tegemise seisuga. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist

§ 113

lg 1 sätestatud määras, ehk käesoleval ajal 0,0219 % päevas põhivõlgnevuselt iga maksmisega viivitatud päeva eest ning arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni 5.02.2021 summas 73,33 eurot. Kohus on arvestanud välja viivise põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 43,80 eurot. Seega tuleb kokku kostjalt hageja kasuks välja mõista 8117,13 eurot, millele lisandub viivis põhivõlgnevuselt 0,0219 % päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, milles on taotlenud kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 500 euro ning esindajale õigusabi eest makstud tasu, 378 euro väljamõistmist. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulu on käesolevas asjas põhjendatud ja vajalik. Hageja lepingulise esindaja töötunni hind on 140 eurot (käibemaksuta), millist hinda on 3

§ 113teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt Ts

MS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Toetudes TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 4