Obsah (7)

§ 477§ 367§ 172§ 174§ 138§ 144§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Kohtumääruse teatavakstegemise aeg ja koht 13. aprill 2020 Tallinn, Lubja 4 Tsiviilasja number 2-19-8275 Kohtuasi Tsiviilasja hi

) § 613 lg 1 p-st 1 vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kuivõrd antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe ja kumbki pool ei ole taotlenud ärakuulamist, lahendab kohus avalduse kirjalikus menetluses.

1. E-kinnistusraamatu päringust nähtub, et puudutatud isiku omandis oli perioodil 14.05.201421.08.2019 x. 09.12.2013 ja 12.01.2017 põhikirjaga ning äriregistri e-päringuga on tõendatud, et aadressil x on moodustatud korteriühistu ning nimetatud aadressil asuvate garaažibokside omanikud on ühistu liikmed.
2. Avalduse kohaselt ei ole puudutatud isik pika aja jooksul tasunud korteriühistu arveid, mistõttu tekkis tal võlgnevus korteriühistu ees perioodil 31.12.2014-30.05.2019, millelt korteriühistu arvestas ka viivist kuni 01.01.2018 KÜS § 7 lg 4 alusel ja pärast seda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega kuuluvad asja lahendamise kohaldamisele nii enne 01.01.2018 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg-d 1-3, KOS § 15 lg 2, korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 1 ja 4, § 8 lg 1 kui ka käesoleval ajal kehtiv korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 42 lg 1 ja § 48 .
3. KÜS § 8 lg 1 sätestab, et korteriühistu osakapital moodustub korteriühistu liikmete osamaksudest ning ei või olla väiksem korteriühistu asutamise aasta majandustegevuse aastakava ühe kuu eeldatavatest kuludest. KÜS § 7 lg 1 kohaselt korteriühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas on võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Osamaksu tasumine on kohustuslik. Osamaks määratakse ühesugustel alustel kõigile korteriühistu liikmetele. Sama põhimõte on sätestatud põhikirja punktis 5.2.
4. KrtS § 48 kohaselt peab korteriühistul olema reservkapital, mille suurus on vähemalt üks 2 kaheteistkümnendik korteriühistu aasta eeldatavatest kuludest. Reservkapitali suuruse üle otsustab korteriomanike üldkoosolek.
5. KOS § 13 lg-te 1-3 järgi on korteriomanik kohustatud teistele korteriomanikele hüvitama kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise vajalikud kulutused, üldjuhul võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 15 lg 2 järgi on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. 09.12.2013 põhikirja punkti 5.3 kohaselt ühistu liikmed tasuvad kommunaalteenuste eest ühistu kaudu. Ühistu liikmete maksete suurus määratakse üldkoosoleku otsusega vastavalt majanduskavale.
6. Korteriühistu poolt puudutatud isikule esitatud arvetest nähtub, et puudutatud isikul on nõutava perioodi eest tasumata liikmemaksud ja 2015 aasta eest esitatud arvetel ka kommunaalkulud (küte). 10.11.2014 erakorralise üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et 2014 ja 2015 aasta liikmemaks oli 15 eurot, 29.01.2015 erakorralise üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et
7. aasta jaanuarist lisati arvele rida kütte eest ning 14.01.2016 erakorralise üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et alates 01.01.2016 tõsteti boksiomaniku liikmemaksu 20 euroni kuus, kuid kaotati lisarida kütte eest.
8. Vastavalt VÕS § 82 lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Arvetega on tõendatud, et need on puudutatud isikule esitatud igakuiselt ja, et arvetel märgitud liikmemaksud ja küttekulu tuli tasuda arvete esitamise kuu viimaseks kuupäevaks. Tekkinud võlg muutus seega sissenõutavaks tasumise tähtajale järgneva kuu esimesest kuupäevast ning selleks ajaks maksetega hilinemisel või mittetasumisel osutus korteriomanik võlglaseks korteriühistu ees. Seega on avaldaja poolt nõutav põhivõlgnevus perioodi 31.12.2014-30.05.2019 eest muutunud summas 1057,30 eurot sissenõutavaks.
9. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on avaldajal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6, enne 01.01.2018 kehtinud KÜS § 7 lg 4 viivist kuni 0,07 protsenti päevas ning alates 01.01.2018 jõustunud KrtS § 42 lg 1 kohaselt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemääras.

§ 367

kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest, kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd puudutatud isik on jätnud arved tasumata, siis tuleb puudutatud isikult välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 361,43 eurot ja edasiulatuv viivis seadusjärgses määras põhivõlalt alates 31.05.2019 kuni põhivõla täitmiseni. 11. Avaldaja on esitanud kahjuhüvitise nõude seoses tsiviilasja nr 2-16-103189 maksekäsu kiirmenetlusega. Kahjuhüvitise nõue 117 eurot sisaldab 2 tundi õigusabikulu koos käibemaksuga summas 72 eurot ning riigilõivu 45 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kuna puudutatud isik esitas vastuväite, siis lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja asi anti üle 3 jätkamiseks hagimenetluses. Kuna avaldaja ei esitanud nõutavat hagiavaldust, siis kohus keeldus asja menetlusse võtmast. Kohus leiab, et kuivõrd avaldaja oleks saanud neid kulusid vältida esitades õigeaegselt nõuetekohase hagiavalduse ja tasudes puuduoleva riigilõivu, siis ei ole kahjuhüvitise väljamõistmine puudutatud isikult põhjendatud. Menetluskulude jaotus 12.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus, võttes arvesse, et puudutatud isik põhjustas avaldaja kohtusse pöördumise ja kohus rahuldab suures osas avaldaja avalduse, siis tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. 13.

§ 174

lg 1 esimese lause järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv.

Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate kulud.

14. Avalduse kohaselt on avaldaja tasunud riigilõivu 225 eurot. Hagita menetluses läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS §59 lg 5), mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Ülemäära tasutud riigilõivu 175 (225-50) eurot tagastab kohus avaldaja avalduse alusel (

§ 150lg 1 p 1 ja lg 4).

Avaldaja lepinguline esindaja on hagiavalduse koostamisele kulutanud 1,8 tundi summas 240 eurot koos käibemaksuga. Kohtu hinnangul on avaldaja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud ning esindaja tunnitasu ei ületa keskmisi turuhindasid. Tulenevalt eeltoodust tuleb puudutatult isikult avaldaja kasuks välja mõista riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 240 eurot, kokku 290 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud TRK lahendiga. 4