) § 148 lg 2, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Kaebaja ei ilmunud istungile isiklikult ega video teel. Halduskohus kohustas 23.11.2020 määrusega XX esitama kohtule 3 tööpäeva jooksul arstitõendi, mis tõendab 19.11.2020 kohtuistungile ilmumata jätmise mõjuva põhjuse esinemist. Samuti tuli kaebajal selgitada, mis takistas tal kohtuistungil osalemist video teel. Kaebaja esitas 08.12.2020 kohtule P OÜ väljastatud töövõimetuslehe, mille kohaselt oli kaebaja töövõimetu 19.11.2020–06.12.2020. Lisaks selgitas XX, et tal ei ole IT-alaseid teadmisi, et osaleda virtuaalistungil. Halduskohus selgitas 10.12.2021 XX-le saadetud kohtunõudes, et haiguse põhistamiseks esitatud töövõimetusleht ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 422 lg 2 teise lause alusel kehtestatud korras sätestatud tingimustele, kuna sellest ei nähtu, milline oli kaebaja tervislik seisund kohtuistungi toimumise päeval. Tuginedes Riigikohtu 18.04.2011 määruses asjas nr 3-3-1-18-11, p 14 väljendatud seisukohale, andis kohus kaebajale täiendavalt võimaluse esitada kohtule nõuetekohane tõend 3 tööpäeva jooksul. Tallinna Halduskohus jättis 05.01.2021 määrusega XX kaebuse
XX ei esitanud kohtule tähtaegselt, st hiljemalt 28.12.2020, nõuetekohast tõendit kohtuistungile ilmumata jätmise põhistamiseks. 3. XX esitas 27.01.2021 kohtule taotluse menetluse taastamiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt küsis kaebaja pärast kohtu järelepärimisi perearstilt tõendit terviseseisundi kohta (epikriisi väljavõtet). Seoses COVID-19 olukorraga on perearsti töökoormus suur (vastuvõtud on ainult eelregistreerimisega, ka Terviseamet on andnud arstidele juhised planeerida vastuvõtte ainult edasilükkamatutel juhtudel). Kaebajale on lubatud epikriis saata, aga siiani ei ole ta seda saanud ega tea, millal saab epikriisi kohtule esitada.
lg 3 ei välista vormikohase tõendi puudumisel haiguse kindlakstegemist muude tõenditega, milleks saab lugeda ka haiguslehe. 4. Tallinna Halduskohus jättis 05.02.2021 määrusega taotluse menetluse taastamiseks rahuldamata. Kohus leidis, et hoolimata kohtu korduvatest nõuetest ei ole kaebaja esitanud tõendit, millest nähtuks, et tema haigust saab lugeda kohtuistungile ilmumise takistuseks. Tervise- ja tööministri 26.01.2016 määruse nr 5 § 1 lg 2 kohaselt käsitatakse nõuetekohase tõendina väljavõtet tervisekaardist, haigusloo epikriisi, haigusloo erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi osa, kiirabikaarti, väljavõtet hambaravikaardi päeviku osast või muud terviseseisundit kirjeldavat asjakohast dokumenti või selle osa. Kaebaja esitatud töövõimetusleht nendele nõuetele ei vasta, sest see ei kirjelda kaebaja terviseseisundit kohtuistungi toimumise päeval. Kaebaja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks oma perearstiga tõendi saamiseks ühendust võtnud. Selleks on olnud aega üle kuu ja see on piisav ka arvestades perearsti suurest töökoormusest tekkida võivaid viivitusi. Kaebaja saaks need andmed kätte ka patsiendiportaalist (www.digilugu.ee). Kuna kaebajal oli piisavalt aega ja 2
lg 2 esimene lause sätestab, et kui kaebus jäeti sama seadustiku § 144 alusel läbi vaatamata, võib kaebaja 14 päeva jooksul taotleda, et kohus taastaks asja menetluse, kui tal oli vastamata või istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja ta ei saanud sellest õigel ajal kohtule teatada.
lg 1 sätestab, et mõjuv põhjus kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat.
lg 2 kohaselt haiguse põhistamiseks, mis takistas kohtule vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda kohtule vastamise või kohtuistungile ilmumise takistuseks; tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimuste suhtes kohaldatakse TsMS § 422 lg 2 alusel kehtestatud korda. 9. TsMS § 422 lg 2 alusel kehtestatud korras väljastatud dokument ei ole ainuvõimalik tõend, mis saab kinnitada isiku haigestumise tõttu kohtuistungile ilmumise võimatust.
lg-st 3 tuleneb sõnaselgelt, et eelmises lõikes nimetatud tõend või selle puudumine ei välista haiguse või selle puudumise kindlakstegemist muude tõenditega. Halduskohtumenetluses saab töövõimetuslehte üldjuhul pidada dokumendiks, mis tõendab kohtuistungile ilmumist takistanud mõjuva põhjuse olemasolu, seda iseäranis koosmõjus isiku enda seletustega haiguse kohta. Ravikindlustuse seaduse § 52 lg 1 kohaselt on töövõimetusleht kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatust tõendav dokument, mille kirjutab välja isikut raviv arst. Harilikult langevad kokku ajutine töövõimetus ning võimetus kohtuistungil osaleda. Kui tegu pole just eriti spetsiifilise ameti või erialaga, siis ei ole tõenäoline, et üle kaheks nädalaks väljastatud töövõimetuslehe esimesel päeval alanud haigestumine on selline, mis võimaldaks kohtuistungil osaleda. Ka halduskohus ei ole täpsemalt selgitanud, millest oli tingitud kahtlus, et esitatud töövõimetusleht ei tõenda piisavalt mõjuva põhjuse olemasolu. Kaebaja kirjeldas enne kohtuistungi algust saadetud istungi edasilükkamise taotluses oma haigust viirushaigusele omaste sümptomitega (köha ja palavik). Halduskohus oli oma 16.10.2020 määruses selgitanud menetlusosalistele järgmist: „COVID-19 nakkushaiguse jätkuva levikuga tuleb menetlusosalistel jälgida enda ja oma lähedaste tervist. Kui menetlusosaline või tema esindaja on kokku puutunud COVID-19 3
lg 3 teise lause ja § 203 lg 2 alusel vastu eelmises lõigus nimetatud uued tõendid, mis täiendavalt tõendavad kaebajal mõjuva põhjuse olemasolu jätta istungile ilmumata. Ringkonnakohus arvestab seejuures, et TsMS § 662 lg-s 3 on sõnaselgelt sätestatud, et määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, ega näe põhjust, miks
-i asjaomaseid sätteid peaks selles osas menetlusosalise õigusi kitsendavalt tõlgendama. Ringkonnakohus leiab, et neil tingimustel ei ole õige sanktsioneerida XX tegevust halduskohtu esitatud nõuete täitmata jätmisel kaebuse läbi vaatamata jätmisega.
Arvestades eespool tuvastatud asjaolusid, on ringkonnakohtu hinnangul menetluse taastamine siinses asjas põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.