Obsah (5)

§ 76§ 75§ 78§ 2351§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-2153 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Erkki Hirsnik Kohtukoosseis Vaid

§ 76lg 5 alusel määrata Ilja Tihhanovski katseaeg tähtajaga kuni 10.

detsember

2. Katseaja lõpuni allutada Ilja Tihhanovski käitumiskontrollile ja kohustada Ilja Tihhanovskit täitma käitumiskontrolli jooksul

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 4 ja 7 alusel määrata Ilja Tihhanovskile käitumiskontrolli ajal järgmine kohustus: 1) mitte suhelda Venemaa Föderatsiooni ametivõimudega ja teavitada viivitamatult lähenemisekatsest Eesti Vabariigi ametivõime.

§ 78p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi jõustumisest.

1. Määruskaebus rahuldada.
2. Välja mõista Eesti Vabariigilt süüdimõistetu Ilja Tihhanovski kasuks määruskaebemenetluses makstud menetluskulude katteks 468 (nelisada kuuskümmend kaheksa) eurot. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Tartu Maakohtu 03.04.2018 otsusega karistati Ilja Tihhanovskit

§ 2351

järgi 4 aasta vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning I.

Tihhanovski karistuse kandmise algust hakata arvestama alates 10.12.

1. Karistuse kandmise aja lõpp 10.12.
3. Tartu Maakohtu 08.03.2021 määrusega jäeti I. Tihhanovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.
4. I. Tihhanovski kannab karistust tahtlike esimese astme kuritegude toimepanemise eest. I. Tihhanovski on mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 3 aasta 2 kuu, s.o üle 2/3 mõistetud karistusajast. Karistust on kanda ka rohkem kui kaks kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 2.

1. Vabanedes on kinnipeetaval võimalik vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt asuda elama aadressil XXX. Tegemist on 2-korruselise ridaelamuga, mis kuulub süüdimõistetu elukaaslasele. Korteris on teisel korrusel kolm tuba ning esimesel korrusel elutuba ning köök. Sanitaarvõimalused on olemas. Korter on uus ning eluks vajalikud vahendid on tagatud. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. 2.
2. Vangla iseloomustusest nähtuv kinnitab, et süüdimõistetu on end karistuse kandmise ajal hästi üleval pidanud ning on täitnud individuaales täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Süüdlasel puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ta on läbinud järgmised rehabiliteerivad tegevused: sotsiaalprogramm Õige Hetk, programmi Õige Hetk jätkuvestluse, pilootprojekti „Käpp ja Käsi“ (kinnipeetavate treeningud koertega), vabanemiseelne nõustamine, on osalenud majandustöödel. Täpsemalt maakohtu määruses. 29.11.2018 paigutati I. Tihhanovski ümber Tartu Vangla avavanglasse edasise karistuse kandmiseks. Avavanglas viibides liigub järelevalveta väljapool vangla territooriumi seoses määratud kaupluste külastamisega ning käinud töötukassa teenusel ning Tartu kutsehariduskeskuses, Maaülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja Tallinna Tehnika Ülikooli Tartu kolledžis sisseastumiskatsetel. Vahemikus 21.01.2019 kuni 20.05.2019 töötas järelevalveta väljapool vangla territooriumi puidutööstuses OÜ Tartu Uksetehas ning 06.09.2019-15.10.2019 töötas järelevalveta väljapool vangla territooriumi pesumajas REA. Järelevalveta liikumistega vahejuhtumeid ei ole täheldatud. Alates 02.09.2019 õpib Tallinna Tehnika Ülikooli Tartu Kolledžis erialal küberfüüsikalised süsteemid, mh läbinud 2020 juuli-august ettevõttepraktika (koolitöö osa). Õppetöös puudusi ei 2 ole täheldatud, on olnud kohusetundlik. Käinud korduvate lühiajaliste väljasõitude raames külas lähedastel. 2.
3. Ka ei ole vangla täheldanud süüdlasel probleeme suhtluses kaaskinnipeetavate ega ametnikega, üldist käitumist saab pidada õiguskuulekaks. Individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused on täidetud. Samas polnud I. Tihhanovskil õiguspärase käitumisega probleeme ka vabaduses, kuni süüdimõistmiseni viinud kuriteo toimepanemiseni. Käesolev kuritegu on tema esimene ning väärteokaristused puuduvad. Vägivaldsusest info puudub ning joovasteid ei kuritarvita. Samas ei saa I. Tihhanovski poolt toime pandud kuritegusid silmas pidades ülehinnata vangistuses korrektse käitumise kaalu. Riigivastaseid kuritegusid vangistusasutuses viibides toime panna ei ole võimalik ning vägivaldusus või teistes valdkondades reeglitele allumine ei ole isiku elukäigust nähtuvalt talle kunagi probleemiks olnud. Samuti ei saa tuua ega toogi individuaalse täitmiskava edukas täitmine automaatselt kaasa ennetähtaegset vabastamist. 2.
4. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. I. Tihhanovski on hea haridusega – keskhariduse omandas Narva kesklinna gümnaasiumis. Kõrghariduse omandamine jäi pooleli, kuna asus tööle. Praegu on omandamas aga kõrgemat haridust Tallinna Tehnika Ülikooli Tartu Kolledžis ja on suur tõenäosus, et I. Tihhanovski kooli ka lõpetab. Hoolimata erihariduse puudumisest, on süüdlane omanud ka enne vangistust head ja tulusat tööd. Nimelt enne vangistust töötas OÜ Intellisoft, mis tegeleb majandustarkvara arendamisega ja osutas raamatupidamisteenuseid. Kinnipeetava roll seal oli programmeerimine ja tarkvara koostamine. Oli ja on koguni üks osanikest seal firmas. Seetõttu sai majanduslikult hakkama ning teenis puhtalt kätte umbes 1500 eurot. Tartu Vangla andmetel on 10.11.2020 seisuga vabanemisfondis 1629,60 eurot ning tasumata nõuded puuduvad. Vangistuses on rahaliselt toetanud nii kinnipeetava ema kui ka abikaasa. Praeguse vangistuse ajal on osalenud vangla tööhõives majandustöödel ajavahemikus 21.01.2019 kuni 20.05.
5. Kinnipeetav töötas järelevalveta väljapool vangla territooriumi puidutööstuses OÜ Tartu Uksetehas. Vanglast vabanemise järgselt asub tööle enda ettevõttes Intellisoft OÜ programmeerija ametikohal. Majanduslikult toetavad vajadusel vanemad ja abikaasa, kes õpib Tartu Ülikooli arstiteaduste doktoriõppes ning töötab arstina. Seega võib loota, et majanduslikult tuleb I. Tihhanovski toime. 2.
6. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad abikaasa ja nende kaks last. Suhtleb ka endise abikaasa ja tütrega. Head suhted on vanematega. Seega perekond on toetav. Elukaaslase sõnade kohaselt on I. Tihhanovskil palju häid tuttavaid ja sõpru, kes ei ole kriminaalkorras karistatud. Kokkuvõtvalt saab tõdeda, et süüdlasel on lähedased, kellega on hoidev suhe jäänud kestma ka hoolimata süüdlase poolt sooritatud kuritegudest. 2.
7. Edasi hindas maakohus, kas isikut saab siiski vabastada või annavad kuriteo toimepanemise asjaolud ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos siiski küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kuriteo toimepanemise asjaolude all tuleb mõista vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid. Süüdimõistetu isiku raames peab kohus arvestama süüdlase süü suurust, isikuomadusi jms. Varasema elukäigu all tuleb mõista süüdlase varasemat karistatust, üldist suhtumist õiguskorda jne. (P. Pikamäe, J. Sootak. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne 2015, lk 249). Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende asetleidmise tõenäosus. Maakohtu hinnangul retsidiivsusriski paraku jätkuvalt väga madalaks hinnata ei saa. 3 I. Tihhanovski sooritatud kuritegu on raske – tegemist on Eesti Vabariigi vastase vandenõuga. Süüdlane on toime pannud I astme kuriteo ja seda kaalutletult pika aja jooksul, mitte ühekordse juhusliku episoodina, mis omakorda suurendab tema tegude ebaõigsust just eriti arvestades tema tausta. Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel oli I. Tihhanovski teismeline (14-aastane), mis tähendab, et kuriteo toimepanemise ajaks oli ta suure osa oma teadlikust elust ja eriti täiskasvanuelu elanud Eesti Vabariigis ja siinsele õigusriigile omaste õiguste ja vabadustega. Eesti kodakondsuse on ta saanud
8. aastal. Ta polnud isik, keda erinevatel motiividel oleks pidanud lihtne olema mõjutada riigivastast kuritegu toime panema. Vastupidi – I. Tihhanovski oli kuriteo toimepanemise ajal täiseas mees ja pereisa, kelle perre oli äsja sündinud ka lapsed (viimane 2014 ) ning hoolitsemist vajas ka vanem laps. Süüdlane oli keskharidusega, aga oma äriühingu edu nimel vaeva näinud ning piisava sissetulekuga kindlustatud isik. Varasemas elukäigus puudusid nii kuritegelikud käitumisharjumused kui ka harjumus tarvitada erinevat sorti joovasteid, mängida hasartmänge vms. Ometi oli ta valmis suhteliselt kesise tasu eest tegema koostööd ebasõbraliku naaberriigi luureasutusega ning riskima enda poolt saavutatuga (pere, edukas äriühing, maine). Vangistusasutus märgib, et kinnipeetav on tunnistanud, et teda mõjutati tugevalt ning see viis teda kuriteo sooritamiseni. Kohtuistungil kinnipeetav kinnitas, et ta on vangistuse jooksul õppinud hindama tegude tagajärgi. On aru saanud, milles seisnes tema kuritegu ja ta on õppinud vanglas „ei“ ütlema. Samas ei olnud maakohus veendunud, et võimaluse avanedes või jällegi tugeva mõjutuse tulemina I. Tihhanovski uuesti ei eksiks. Põhjuse, miks isikut uuesti tugevalt mõjutada uut samalaadset kuritegu toime panema, võib anda tema poolt õpitav eriala – küberfüüsikalised süsteemid. Süüdlane avaldas kohtuistungil, et eriala ei anna võimalust kellegi poolt survestada, ta terve elu tegeles sellega, aga eriala annab teadmised. Ta on kindel, et ei kasuta oma oskusi, et kellelegi midagi teha. Paraku on süüdlase minevik näidanud, kui lihtsasti mõjutatav ta on ja seda isikuna, kelle erialased teadmised sel hetkel polnud ehk veel nii professionaalsed. Maakohus nägi potentsiaalset ohtu just nimelt õpitavas erialas ja teisalt ei näe ühtki uut motivatsiooniallikat, mis erineks varasemast ja paneks isiku pingutama. Seevastu õpitav eriala annab võimalused ja teadmised sekkuda süsteemide toimimisse, mõjutada neid protsesse omatahtsi või kellegi teise tahte kohaselt hulga varjatumalt. Seega üldjuhul rakendatakse selliste inimeste teadmisi ühiskonna ja tehnika arengu huvides ja kasuks ehk positiivses võtmes, kuid teisalt pakuvad selliste erialaste teadmistega inimesed järjest enam huvi nii kuritegelikule maailmale kui ka riikide eriteenistustele. Süüdlasel on sugulasi ja tuttavaid Venemaa Föderatsioonis, tema abikaasa on sealt pärit, lapsed käivad vanavanematel seal külas. Seega on vägagi võimalik, et manipuleerides või muul viisil survestades on võimalik kinnipeetavaga jällegi suhted luua. Seega leidis maakohus, et kinnipeetava puhul ei ole oht uue kuriteo toimepanemiseks minimaalne. Suurim roll on selles just õpitaval erialal. On ilmne, et kui I. Tihhanovski vangistust kandes oleks teinud kannapöörde ja asunud õppima näiteks aiandust, pedagoogikat vms täiesti kardinaalselt erinevat IT-alastest erialadest, siis oleks ohupotentsiaal märkimisväärselt veelgi väiksem või koguni olematu. 2.
9. Maakohus nentis, et süüdlane ei taotlenud vabatahtlikku elektroonilist valvet, milline võimaldaks ennetähtaegsel vabanemisel kontrollida isiku käike ja neid ka vajadusel paremini piirata. Määruskaebus ja vastus määruskaebusele 4
10. Tartu Maakohtu 08.03.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu I. Tihhanovski kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt. Alternatiivselt taotletakse vabastada I. Tihhanovski tingimisi vangistusest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Määruskaebuse rahuldamisel jätta menetluskulud riigi kanda. 3.
11. Maakohus märkis, et I. Tihhanovski kannab karistust tahtlike esimese astme kuritegude toimepanemise eest, kuid I. Tihhanovskit on karistatud 1 kuriteo eest. Täpsustuseks märgib kaitsja, et pesumajas REA ei ole I. Tihhanovski päevagi tööl olnud ja see faktiline viga sai ära parandatud juba eelmise tingimisi vangistusest vabastamise küsimuse arutamisel. Süüdimõistetu on töötanud vaid OÜ-s Tartu Uksetehas. Õpingud Tallinna Ülikoolis algasid 02.09.
12. Doktoriõppe lõpetas süüdimõistetu abikaasa 2020 kevadel. Lisaks samas asjas ja küsimuses tehtud varasemas 23.03.2020 vabastamata jätmise määruses märgiti, et on võimalik, et järgmises n-ö ennetähtaegse vabastamise ringis kohus langetab kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise kohta positiivse otsuse ning seda eriti juhul, kui süüdlane jätkab vangistuses reeglite järgmist ning suudab kohut veenda veelgi enam vähenenud retsidiivsusriskis. 3.
13. Maakohus on Tartu Vangla asjakohaseid materjale läbi vaadates ja määruse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme. Maakohtu vaidlustatud määruses ei ole arvestatud kõiki KrMS §-s 76 sätestatud materiaalseid aluseid kogumis kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohtumääruses toodud järeldused retsidiivsusriski seostest süüdimõistetu õpitava erialaga ei ole asjakohased ja on suuresti oletuslikku laadi. Maakohtu järeldused ei vasta kohtu poolt tegelikult tuvastatud asjaoludele ja on kohati ka vastuolulised. 3.
14. Vaidlust ei ole selles, et I. Tihhanovski on karistuse n-ö 4 aasta vangistuse näol kätte saanud ja juba 23.03.2020 määruses asus maakohus seisukohale, et karistuse eesmärgid on I. Tihhanovski suhtes täidetud. Lisaks kriminaalkorras karistamisele on saanud pöördumatult kahjustada aga ka I. Tihhanovski maine ja tema enda kinnituse kohaselt saadab teda riigireeturi märk kogu tema edaspidise elu. Ka käesolevas määruses on maakohus leidnud, et karistus on oma eesmärgi saavutanud ning vangistatu käitumine on olnud õiguspärane. 3.
15. Määruskaebuse esitaja arvates ei ole maakohtu järeldused I. Tihhanovski retsidiivsusriski ja õpitava eriala seostest asjakohased ja seaduslikud ning tekitavad mitmeid vastuolusid. Sisuliselt on vabastamata jätmine toimunud antud juhul ebaseaduslikul ettekäändel. Põhiseaduse §-s 37 sätestab, et igaühel on õigus haridusele. Tegemist on igaüheõigusega ja arusaadavalt on kõrghariduse omandamise õigus ka kuriteo toimepannud isikutel ja süüdimõistetutel, sh ka tingimisi enne tähtaega vabanevatel süüdimõistetutel. VangS § 34 lg 1 sätestab, et hariduse omandamise võimaldamise eesmärk on kindlustada kinnipeetav piisavate teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist. Seega aitab hariduse omandamine kaasa vangistuse täideviimise eesmärgile, milleks on VangS § 6 lg 1 alusel kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Ehk siis eelduslikult aitab hariduse omandamine muuta inimest targemaks, analüüsivamaks, vastutusvõimelisemaks ja tõstab enesehinnangut. Kõik need tegurid omakorda aga aitavad I. Tihhanovskit kui tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanevat isikut hoiduda kõrvale uute kuritegude toimepanemisest. Maakohus on viidanud I. Tihhanovski mõjutatavusele, kuid kuna eelduslikult annab kõrghariduse omandamine isikule juurde enesekindlust ja tõstab inimese enesehinnangut, siis seda väiksem on tõenäosus, et ta võiks hakata toime panema uusi kuritegusid või siis hullemgi veel, kordama eelmist kuritegu. 5 Määruskaebuse esitaja rõhutab, et üldjuhul peetakse hariduse omandamist kinnipeetava poolt siiski positiivseks faktoriks. Tartu Vangla, kriminaalhooldaja ja prokuratuur ei näinud I. Tihhanovski õppimises midagi ohtlikku ega taunimisväärset ja tõid seda esile kui positiivset asjaolu. Võib eeldada, et ka Kaitsepolitseiamet on I. Tihhanovski poolt õpitava erialaga kursis. Ükski eelnimetatutest ei ole näinud I. Tihhanovski õppimises mingit riski. 3.
16. I. Tihhanovski otsustas õppida TTÜ Tartu kolledžis küberfüüsikaliste süsteemide erialal seetõttu, et ta on töötanud ligi 20 aastat oma elust tarkvara arendajana ja ta soovis juurde saada süsteemseid teadmisi ning eriti arvutiriistvara alal. Selleks kandideeris ta Tartu Ülikooli arvutitehnika erialale, Maaülikooli Tehnotroonika erialale ning TTÜ küberfüüsikaliste süsteemide erialale. Väikeste nüanssidega pakuvad nad kõik õppimiseks suhteliselt sarnaseid aineid. Vaatamata sellele, et I. Tihhanovski sai sisse kõikidesse eelmärgitud koolidesse, oli I. Tihhanovski jaoks oluline, et põhifookus ei oleks mitte ainult programmeerimisel, vaid arvutisüsteemide füüsikalisel osal, mida võib tinglikult nimetada ka elektroonikainseneeriaks. Seetõttu langes valik Tartu kolledžile. Eelduslikult aitab kõrghariduse omandamine avarada ka I. Tihhanovski silmaringi ja tema enda sõnade kohaselt on ta saanud kinnitust tõsiasjale, et ükski tegu, mida üritatakse varjata, ei jää varjatuks igavaseks ja seda eriti kübermaailmas. Seda kõike on eelduslikult aidanud I. Tihhanovskil mõista nii 100%-line individuaalse täitmiskava eeskujulik täitmine kui ka omandatav kõrgharidus. Seega ei saa vaidlust olla selles, et ennetähtaegse vabastamise peamised ja sisulised eesmärgid on täidetud. Lisaks annab kaitsja ka ülevaate sellest, mida käsitletakse mõiste küberfüüsikalised süsteemid all. 3.
17. Maakohus oletab, et juhul kui I. Tihhanovski oleks asunud õppima aiandust, siis oleks riskioht olnud ehk väiksem. Määruskaebuse esitaja märgib, et sarnase võrdluskäsitluse korral võiks ka siin leida piisavalt ohte. Samas on oluline märkida, et I. Tihhanovski poolt toimepandud kuritegu ei olnud seotud ei IT-valdkonna ega ka küberfüüsikaliste süsteemidega, sest arvutit kasutas ta seejuures tavainimese oskuste piires. 3.
18. Arvestades I. Tihhanovski isikut ja tema kohta Tartu Vangla iseloomustuses toodud ülipositiivseid ja toetavaid asjaolusid ning prokuröri väga toetavat motiveeritud kirjalikku arvamust saab asuda ühesugusele seisukohale, et uute kuritegude toimepanemise risk on I. Tihhanovski puhul siiski väga madal ja selle realiseerumine on pigem ebatõenäoline. I. Tihhanovski teadlikus ja enesekindlus on alates õppima asumisest 02.09.2020 kuni käesoleva ajani eelduslikult kõvasti tõusnud, mistõttu ei ole ta enam nii kergesti mõjutatav ja oskab oma tegude tagajärgi hinnata. Ilmekaks näiteks selle kohta oli I. Tihhanovski poolt kohtuistungil avaldatud lause, et ta oskab nüüd öelda „EI“. 3.
19. Maakohus märgib, et riski oleks võimalik maandada elektroonilise valve kohaldamisega, kuid seda ei ole taotletud. Kuna määruskaebuse esitamisel on uute asjaolude ja taotluste esitamine lubatav, siis esitatakse alternatiivne taotlus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. I. Tihhanovski on varasemalt, eelmise ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamise ajal, oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks andnud ja ta ei ole seda nõusolekut tagasi võtnud. Tookord oli vaatluse all korter asukohaga XXX, milline kuulub I. Tihhanovski ettevõttele Intellisoft OÜ ja mille vastavust elektroonilise valve seadmise tingimustele on eelmises ennetähtaegse vabastamise menetluses kontrollitud. Asjaolud ja olukord ei ole muutunud ja I. Tihhanovskil on endiselt võimalik asuda elama ka nimetatud korterisse. Seega puuduvad kohtul takistused määrata elektrooniline valve ka sellesse eluruumi. Juhul, kui kohus seda võimalikuks ei pea, siis uue aadressi (XXX) kontrollimise saab kohus teha ülesandeks Tartu Vangla 6 kriminaalhooldusosakonnale, mille käigus saab võtta ka täiendava nõusoleku korteriomanikult ja I. Tihhanovski abikaasalt. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et ta on juba avaldanud oma nõusoleku I. Tihhanovski elama asumiseks sellele aadressile. Määruskaebuse lisana esitati I. Tihhanovski 16.03.2021 kirjalikud nõusolekud nii elektroonilise valve kohaldamiseks ja kõrghariduse omandamiseks. 3.
20. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on siiski tema edasine õiguskuulekas käitumine. Seda on I. Tihhanovski näidanud enda käitumisega karistuse kandmise ajal. I. Tihhanovski on saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid enne karistuse tähtaja saabumist ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Süüdimõistetu püüdlikkus näitab, et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemseks. Alates 29.11.2018 on I. Tihhanovski karistust kandnud Tartu Vangla avavanglas. Seega juba üle kahe aasta on I. Tihhanovski liikunud ringi suhteliselt vabalt ja ka selle aja jooksul ei ole tema käitumises täheldatud mingeid kõrvalekaldeid ega rikkumisi. Head õppetulemused koolist (tõendina kaitsja poolt kohtule esitatud) kinnitavad I. Tihhanovski kõrgendatud teadlikkust ja enesehinnangut, mistõttu tema taasmõjutamine uutele kuritegudele on pigem vähetõenäoline ja teoreetiline ning ei ole ka eluliselt eriti usutav. Seda riski on aga võimalik maandada katseajal kontrollnõuetega ja vajadusel ka elektroonilise valve kohaldamisega.
21. Tartu Ringkonnakohtu 30.03.2021 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 06.04.
22. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
23. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud asjaolud väärivad tähelepanu ning toovad kaasa maakohtu määruse tühistamise, määruskaebuse rahuldamise ning I. Tihhanovski vangistusest vabastamise tingimisi enne tähtaega.
24. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kuigi niisugune ulatuslik otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele, seab sellele piirid nõue, mille kohaselt peavad kohtulahendi põhjendused olema veenvad, ammendavad ja vastuoludeta. Järelikult on kõrgema astme kohus õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdimõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ka varem leidnud, et kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena tuleb käsitada olukorda, kus vaatamata kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist. (RKKKm nr 31-1-12-17, p 16) Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kaaludes

§ 76

lg-s 4 toodud asjaolusid, teinud kaalutlusvea, mille käigus on jätnud arvestamata süüdimõistetu vabastamise kasuks rääkivad rohked kaalukad asjaolud ning on arvestanud üksnes toimepandud kuriteo raskust ning süüdimõistetu omandatava eriala mittesobivust. Üksnes kahe viimase asjaolu arvestamisel on maakohus irdunud kõigi asjaolude kogumis arvestamise mõttest, mis on toonud kaasa põhjendamatu otsuse ning on andnud liigset kaalu kuriteo raskusele kui materiaalsete eelduste analüüsimisel lubamatule asjaolule. Maakohus rikkus kriminaalmenetlusõigust KrMS § 338 p 3 ja § 339 lg 2 mõttes, kuid tulenevalt KrMS § 341 lg-st 3, on ringkonnakohtul võimalik arvestada 7 kõiki asjaolusid rikkumine kõrvaldada ning teha uus lahend, millega vabastada I. Tihhanovski ennetähtaegselt vangistusest. 7. Ringkonnakohus ei jaga maakohtu seisukohta selles, et kuna I. Tihhanovski on toime pannud raske kuriteo ja tahab edasiselt omandada küberfüüsikaliste süsteemide eriala, siis need asjaolud ei võimalda süüdimõistetut tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohtul puuduvad vastuväited selles osas, et I. Tihhanovski on toime pannud riigivastase raske kuriteo, kuid nagu ka kohtupraktikas märgitud on (RKKKm nr 1-09-14104, p 20) ei ole ka raske kuritee toime pannud isiku ennetähtaegne vabastamine välistatud. Raske kuriteo toimepanemist ning karistusaja pikkust arvestatakse

§ 76lg-tes 1 ja 2 väljendatud tähtaegades.

Samuti kuriteo raskusele antakse mõistetava karistusega hinnang süüdimõistva otsuse tegemisel, võttes arvesse isiku süü suurust ja üld- ning eripreventiivseid kaalutlusi. Seega argument, et süüdimõistetu on toime pannud rasked kuriteo üksi ei päde.

§ 76

lg 2 p 2 sätestatud tähtaja möödumise tõttu on käesolevalt põhjendatud arutada süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Lisaks on õige ka kaitsja poolt tõstatatu, et maakohus on määruses välja toonud, et I. Tihhanovski kannab karistust tahtlike esimese astme kuritegude toimepanemise eest. I. Tihhanovski omab karistusregistri järgi kehtivat karistust üksnes käesoleva kohtuotsuse alusel ning teda on otsusega karistatud ühe kuriteo eest, s.o

§ 2351järgi.

Vaidlust ei ole ka formaalsete eelduste täidetuses. Selle on maakohus nõuetekohaselt tuvastanud ning seda ei vaidlustata ka määruskaebuses. 8. Lähtuvalt kohtupraktikast, on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Maakohus on tuvastanud, et süüdimõistetu käitumine vangistuses on olnud õiguskuulekas, ta on läbinud individuaalse täitmiskava ning on teinud sellest järeldusi. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad käesolevalt need asjaolud, mille pinnalt kogumis saaks

§ 76

lg 4 alusel asuda seisukohale, et süüdimõistetu edasine käitumine ei saa olema õiguskuulekas. Nagu eelnevalt välja toodud, siis I. Tihhanovski on täitnud nõuetekohaselt tema suhtes koostatud individuaalselt täitmiskava ning tal puuduvad ka kehtivad distsiplinaarkaristused. Läbitud taasühiskonnastavad tegevused annavad aluse arvamuseks, et süüdimõistetu on aru saanud, miks tema käitumine viis kuritegude toimepanemiseni ning kuidas tulevikus uusi kuritegusid ära hoida. Täitmiskava läbimisele on võimalik anda positiivne hinnang. Nii on süüdimõistetu maakohtu istungil selgitanud ning see tuleneb ka vangla iseloomustusest, et süüdimõistetu on õppinud ütlema ei. Pannes toime riigivastase kuriteo, ei ole kahtlust selles, et isik oli selleks kergesti mõjutatav. Ometi on I. Tihhanovski selgitanud, et ta ei osanud probleemiga tegeleda ega kellegi poole pöörduda. Kinnipeetava sõnul ei teavitanud ta kedagi, et temalt soovitakse ähvarduste teel infot saada, kuna tal oli pidev hirm, et midagi halba võib juhtuda. Ringkonnakohtu hinnangul on eelpool toodud väidetav risk mitte arvestada teiste isikute seisukohaga, maandatud vangistuses läbitud sotsiaalprogrammi ning selle jätkutegevusega. Kinnipeetava sõnul sai ta programmist kinnitust oma mõtetele, kuidas oleks võinud käituda teisiti, et mitte vanglasse sattuda. Süüdimõistetu on võtnud eesmärgiks vabaduses elada seadusekuulekat elu, mille osas on tal ka reaalne tegutsemisplaan – omandada haridus ja töötada oma ettevõttes. Ei ole ka vähetähtis, et süüdimõistetu on aru saanud, et ta pani toime kuriteo, peab selle eest vastutama ning karistust kandma. 8 Seega võttes kokku I. Tihhanovski käitumise vangistuses ning individuaalse täitmiskava eesmärkide saavutamise, on süüdimõistetu täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtu ning on näidanud, et ta on võimeline järgima kehtivat korda. Ringkonnakohtu hinnangul on väga positiivne, et süüdimõistetu on viibinud probleemideta pikka aega avavanglas, mille käigus on I. Tihhanovskil olnud võimalik liikuda probleemideta ja järelevalveta väljaspool vangla territooriumi. Ta on külastanud kauplusi ning käinud Töötukassa teenusel, samuti kõrg- ja kutsekoolide sisseastumiskatsetel. I. Tihhanovski on käinud probleemideta korduvatel lühiajalistel väljasõitudel, s.o külas lähedastel. Kuigi vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu töötanud ka väljaspool vanglat pesumajas REA, siis tuleneb vangla iseloomustusest, et süüdimõistetu on osalenud ka vangla tööhõives majandustöödel ja vahemikus 21.01.2019 kuni 20.05.2019 töötas järelevalveta väljapool Vangla territooriumi puidutööstuses OÜ Tartu Uksetehas. Määruskaebuse andmetel ei ole I. Tihhanovski selles pesumajas päevagi tööl olnud ja see faktiline viga sai ära parandatud juba eelmise tingimisi vangistusest vabastamise küsimuse arutamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määrav, kus asutuses süüdimõistetu täpselt töötanud on. Süüdimõistetu on töötanud väljaspool vanglat probleemideta ning see on töötamise fakti puhul määravaim. Kohtukolleegiumi hinnangul iseloomustab täitmiskava eesmärkide saavutamist ka süüdimõistetu suhtumine toimepandud kuriteosse. Nimelt mõistab I. Tihhanovski toime pandud tegusid, et ta peab vastutama ja karistust kandma. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et I. Tihhanovskile mõistetud karistus ei ole oma eesmärki saavutanud. Ringkonnakohus, arvestades läbitud individuaalset täitmiskava, õiguskuulekat käitumist vangistuses ning reaalset tulevikuplaani, leiab, et karistuse eesmärgid on täidetud.

1. Lisaks sellele, et süüdimõistetu on täitnud individuaalse täitmiskava ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused, tuleb ringkonnakohtul hinnata isiku elutingimusi ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivaid tagajärgi. Maakohus on välja toonud, et süüdimõistetul on garanteeritud elu- kui ka töökoht. Samuti tuleneb vangla iseloomustusest, et süüdimõistetul puuduvad rahalised nõuded ning vabanemisfondis on 10.11.2020 seisuga 1629,60 eurot. I. Tihhanovskil on toetavad suhted oma lähedastega, kes on vajadusel nõus teda materiaalselt toetama. Perekond ootab I. Tihhanovskit koju. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus liigset rõhku pannud asjaolule, et süüdimõistetu soovib jätkata õpinguid ülikoolis küberfüüsikaliste süsteemide erialal ja sellega justkui omandaks uusi teadmisi riigivastaseks tegevuseks. Lisaks on suures ulatuses oletuslik väide, et süüdimõistetu omandatud eriala võimaldab tal toime panna uusi kuritegusid, ja seda on käsitlenud ka määruskaebuses kaitsja. Arvestades süüdimõistetu tausta, siis on ta pikalt tegelenud valdkonnas, mis on seotud tarkavaraarenduse-programmeerimisega. Sellega on seotud tema ettevõte OÜ Intellisoft, mis tegeleb majandustarkvara arendamisega ja osutab raamatupidamisteenuseid ning kus I. Tihhanovski rolliks oli programmeerimine ja tarkvara koostamine. Enne
2. aastat töötas firmas Estpit projekt, mis tegeles samuti tarkvara arendamisega. Seega on süüdimõistetu tegelenud programmeerimise ja tarkvaraga ka oluliselt enne kuriteo toimepanemise algust. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nõustuda kaitsjaga ka osas, et tulenevalt PS §-st 37 on igaühel õigus haridusele ning ei nähtu ühtegi argumenti, millega saaks piirata valdkonda, milles isik soovib teadmisi omandada. Lisaks PS § 29 kohaselt Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Ei nähtu, et süüdimõistetul oleks keelatud tegutseda või töötada teatud valdkonnas lähtuvalt toimepandud kuriteost ning soovitud eriala omandamine oleks välistatud. Maakohtu viide sellele, et 9 süüdimõistetu oleks võinud valida aianduse või pedagoogika eriala, on arvestades eeltoodut meelevaldne. Isegi kui nõustuda maakohtuga, et süüdimõistetu oleks võinud valida teise eriala, siis on võimalik seda argumenti kohtutel kasutada kuni karistuse kandmise aja lõpuni. Seega peale vangistusest vabanemist saaks süüdimõistetu tegeleda ikka sellega, mida ta ise heaks arvab. Ringkonnakohus leiab, et on positiivne, et I. Tihhanovski on otsustanud omandada hariduse valdkonnas, milles ta on küll varasemalt ka töötanud, kuid edasiõppimine suurendab veel süüdimõistetu väljavaateid tööturul, mis peaks vähendama riski selles, et I. Tihhanovski teeks riigivastast koostööd majandusliku kasu saamise eesmärgil. Lisaks isik, keda on juba karistatud riigivastase kuriteo eest, ei ole ringkonnakohtu hinnangul kuigi atraktiivne kaastöötaja suhte loomiseks või pidamiseks välisriigiga, välisriigi organisatsiooniga või välisriigi ülesandel tegutseva isikuga eesmärgil panna toime süütegu Eesti riigi vastu. Nagu ka kaitsja toob välja määruskaebuses, siis süüdimõistmine käesoleva vangistuse aluseks olevas süüteos jääb saatma süüdimõistetut pikaks ajaks. Lisaks on kohtukolleegiumi hinnangul tähelepanuväärne määruskaebuses märgitu, et I. Tihhanovski otsustas õppida TTÜ Tartu kolledžis küberfüüsikaliste süsteemide erialal seetõttu, et ta on töötanud ligi 20 aastat oma elust tarkvara arendajana ja ta soovis juurde saada süsteemseid teadmisi ning seda eriti arvutiriistvara alal. Süüdimõistetu kandideeris erinevate ülikoolide erinevatele erialadele, kuid kuigi väikeste nüanssidega pakuvad nad kõik õppimiseks suhteliselt sarnaseid aineid ja I. Tihhanovski sai sisse kõikidesse koolidesse, oli I. Tihhanovski jaoks oluline, et põhifookus ei oleks mitte ainult programmeerimisel, vaid arvutisüsteemide füüsikalisel osal, mida võib tinglikult nimetada ka elektroonikainseneeriaks. Seega on I. Tihhanovski huvi laiem kui üritab maakohus näidata. Süüdimõistetu õpitulemused on vägagi positiivsed, mida kinnitab maakohtule esitatud tõend Tallinna Tehnikaülikoolist I. Tihhanovski õppekava läbimise kohta. I. Tihhanovski õpib alates 15.08.2019 Tallinna Tehnikaülikoolis rakenduskõrgharidusõppes ning on inseneriteaduskonna telemaatika ja arukate süsteemide (kood 175357) õppekava täiskoormusega õppiv üliõpilane. Nominaalne õppeaeg on 3,5 aastat ning väljavõtte kohaselt on süüdimõistetu kaalutletud keskhinne 4,
4. Kriminaalhooldusega, nii katseajaga, käitumiskontrolli kui ka täiendavate kohustustega, aidatakse kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele ja vähendatakse riski, et süüdimõistetu jätkaks vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Kriminaalhooldaja leiab kinnipeetava iseloomustusse lisatu alusel, et juhul kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata I. Tihhanovskile katseaeg ja käitumiskontroll kuni 10.12.
5. Lisaks leidis kriminaalhooldaja, et süüdimõistetule tuleks määrata kohustused: otsima endale töökoha 14 päeva jooksul peale vabanemist või võtma arvele Eesti Töötukassas, kuna see aitaks ennetada majanduslikke probleeme; jätkata kõrghariduse omandamist, kuna see avab suuremad võimalused tööturul; mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega, s.o mitte suhtlema Venemaa Föderatsiooni ametivõimudega ja teavitama viivitamatult lähenemisekatsest Eesti Vabariigi ametivõime. Ringkonnakohus nõustub kriminaalhooldaja ettepanekuga katseaja ning käitumiskontrolli pikkuse osas. Küll leiab kohtukolleegium, et kuna süüdimõistetul on töökoht, siis ei ole vaja panna talle täiendavat kohustust asuda tööle või võtta end töötuna arvele, samuti pole asjakohane panna I. Tihhanovskile kohustust jätkata kõrghariduse omandamist. Katseajaks on põhjendatud süüdimõistetule panna aga kohustus mitte suhelda Venemaa Föderatsiooni ametivõimude ning ametnikega ja teavitada viivitamatult lähenemisekatsest Eesti Vabariigi ametivõime (

§ 75lg 2 p 7).

Süüdimõistetu on välja toonud, et ta väldib Venemaale minekut. Lubaduse paikapidavuseks ning kinnitamaks seda, et ta oskab lubadusi 10 pidada ning probleemiga tegeleda selle tekkimisel, on nimetatud kohustuse panemine täiendavaks garantiiks. Maakohus heidab süüdimõistetule ette, et I. Tihhanovski ei taotlenud vabatahtlikku elektroonilist valvet, milline võimaldaks ennetähtaegsel vabanemisel kontrollida isiku käike ja neid ka vajadusel paremini piirata. Ringkonnakohus ei näe seejuures sellise kohustuse võtmisel mingisugust täiendavat mõju uute kuritegude maandamisel. Kriminaalhooldus üleüldiselt paneb süüdimõistetule teatud liikumispiirangu. Kuna maakohus peab peamiseks riskiks uue kuriteo toimepanemisel süüdimõistetu omandatava erialaga seotut ehk töötamist arvutis, siis elektrooniline valve sellest tulenevat riski ära ei hoia. Kuigi I. Tihhanovski on andnud nõusoleku määruskaebemenetluse ajal elektroonilise valve kohaldamiseks, ringkonnakohus sellise kohustuse panemist põhjendatuks ei pea. Ringkonnakohtu hinnangul süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ning tema kriminaalhooldusele allutamine aitab täiendavalt kaasa süüdimõistetu omandatu kinnistamistele, kuna ta ei jää koheselt täielikult järelevalveta, vaid ühiskonda sulandumine toimub järk-järgult. Nagu on märkinud ka prokuratuur, siis kui süüdimõistetu nimetatud kontrollnõudeid ja täiendavat kohustust ei täida, siis pööratakse süüdimõistetu kandmata karistus täitmisele ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

1. Kaitsja esitas taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt palutakse hüvitada I. Tihhanovskile määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud kokku summas 793 eurot koos käibemaksuga (käibemaks 132,17 eurot). Seoses määruskaebemenetlusega on kaitsja esitanud I. Tihhanovskile ühe õigusteenuse arve nr 1210304 summas 1560 eurot koos käibemaksuga (käibemaks 260 eurot). Õigusteenust on vastavalt kirjalikule kliendilepingule osutatud tunnihinnaga 130 eurot tund, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud määras (156 eurot). Taotlusele lisatud arve nr 1210304 sisaldab kulusid nii maakohtu menetluse kohta kui ka kaebemenetluse osas. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebemenetluses 5 tundi 5 minutit, kogu arve sisaldab õigusteenust 10 tunni ulatuses. Seega on arusaadav, et kaitsja taotleb üksnes määruskaebemenetlust puudutavat osa arvest. Tööarvestuse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebusega aega järgmiselt: töö määruskaebusega ja telefonikõne kliendiga 2 tundi 15 minutit; täiendav töö määruskaebusega, telefonikõne kliendiga 2 tundi 20 minutit, määruskaebuse redigeerimine ja edastamine kohtule 30 minutit. Kokku seega osutas kaitsja õigusteenust 5 tundi 5 minutit, mille eest küsitakse tasu 793 eurot, sh käibemaks 132,17 eurot. Kohtukolleegiumil ei ole etteheiteid kaitsja tunnitasule. Osutatud õigusteenus koosneb seega tööst määruskaebusega ning telefonikõnedest. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebus koosneb kokku 13 leheküljest, millest 7 lehekülge on maakohtu määruse ümberkirjutusi, mis ei ole põhjendatud. Kaitsja on mõnes kohas küll vahemärkusena välja toonud, milles maakohus on eksinud, kuid see ei eelda maakohtu määruse täielikku ümberkirjutust. Samuti ei pea ringkonnakohus usutavaks, et enamus tööst määruskaebusega koosnes vestlusest süüdimõistetuga. Seega leiab ringkonnakohus, et olukorras, kus kaitsja on teinud kohtul võimatuks kontrollida täpset aega, mis kulus määruskaebusele ja mis vestlusele kliendiga ning määruskaebus koosneb küll vajalikest argumentidest, kuid suures osas maakohtu määruse ümberkirjutusest, on kokku põhjendatud rahuldada taotlus õigusteenuse osutamise eest 3 tunni ulatuses, s.o summas 468 eurot, sh käibemaks 78 eurot. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, siis menetluskulud jäävad KrMS § 187 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda, st need tuleb hüvitada I. Tihhanovskile. 11
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2, § 341 lg-st 3 tuleb Tartu Maakohtu
3. märtsi 2021 määrus tühistada ning süüdimõistetu I. Tihhanovski ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Määruskaebus rahuldada. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas /allkirjastatud digitaalselt/ 12 Erkki Hirsnik