1-21-2410/4

(20231600356)Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri

1. märtsi
2. a kaebuse rahuldamata jätmise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX (ik XXXXXXXXXXX) esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev, kaebus RESOLUTSIOON Jätta Riigiprokuratuuri
3. märtsi
4. a määrus muutmata ning XX esindaja vandeadvokaat Ilya Zuevi kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 11.02.2020 alustati kriminaalasjas nr 20231600356 menetlust YY suhtes KarS § 314 lg 1 – 25 lg 2 (eluruumist ebaseadusliku väljatõstmise katse) ja KarS § 203 lg 1 (võõra asja rikkumine või hävitamine) tunnustel. Kriminaalmenetluses esitati YY-le kahtlustus KarS § 314 lg 1 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk eluruumist ebaseadusliku väljatõstmise katses, mis seisnes selles, et tema 11.02.2020 kella 09.00 paiku tungis väravate ukseluku avamise teel Tallinnas WWW maja aiaga piiratud hoovi ning üritas tõsta ebaseaduslikult välja XX ja QQ Tallinnas WWW asuvast eluruumist, mis on XX ja QQ elukohaks. Tegu jäi YY tahtest sõltumatutel asjaoludel lõpule viimata, kuna XX ja QQ takistasid majja sisenemist. Samuti on YY-le esitatud kriminaalasjas kahtlustus KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk võõra asja rikkumises, kui sellega on tekitatud oluline kahju, mis seisnes selles, et tema 11.02.2020 ajavahemikul kella 10.00-st kuni kella 14.14-ni lõhkus Tallinnas WWW asuva maja garaažiukse luku, garaažis asuva sõiduki Mercedes-Benz A-160 (reg-nr XXXXXX) kaks parempoolset aknaklaasi, tagumise ja esiklaasi, lõikas läbi 4 rehvi, kahjustas sõiduki tagumist parempoolset ust ja tiivaosa ning lõhkus sõiduki BMW X3 (reg-nr ZZZZZZ) kõik aknaklaasid, esituled ja tagatuled, kahjustas kahte parempoolset ust, salongi, tagumist vasakpoolset ust, katust, samuti garaaži juures haagisel kahjustas nelja rehvi ning 1

(6)1-21-2410 lõhkus antud maja esimesel korrusel asuvad kolm aknapaketti ja maja küljes olnud videokaamera. Süüteoga tekitati XX-le varalist kahju kokku summas 13 941,60 eurot.

1. 30.12.2020 koostas Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ülle Jaanhold kriminaalasjas nr 20231600356 kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruse. 21.01.2021 koostas ringkonnaprokurör kõnealuse määruse juurde põhistused. Kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi, s.o kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.
2. 04.02.2021 registreeriti Riigiprokuratuuris kannatanu XX kaebus Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Ülle Jaanholdi poolt 30.12.2020 koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele (põhistused 21.01.2021). Kaebaja ei nõustunud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega, taotles selle tühistamist ja kriminaalmenetluse jätkamist. Riigiprokuratuuri määrus
3. Riigiprokuratuur jättis 03.03.
4. a määrusega XX kaebuse rahuldamata. Riigiprokurör leidis, et kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on ringkonnaprokurör igakülgselt käsitlenud kriminaalmenetluses objektiivselt tuvastatud asjaolusid ning jõudnud õigustatud järeldusele kriminaalmenetluse aluse puudumise kohta kõnealusel juhul. 4.
5. Riigiprokurör selgitas, et subjektiivsest küljest eeldab eluruumist ebaseadusliku väljatõstmise kuriteokoosseis tahtlust kõigi objektiivsete asjaolude suhtes, kusjuures koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Riigiprokuröri arvatest ei ole kõnealusel juhul tõsikindlalt tuvastatud, et YY-l olnuks eesmärk kannatanuid nende eluruumist ebaseaduslikult välja tõsta. Kuna kannatanute vastutegevuse tõttu (sisenemise takistamine tulirelvaga ähvardades) jäi YY-l ja kaasatud turvatöötajatel vaidlusalusesse korterisse sisenemata, siis ei ole võimalik usaldusväärselt väita, et mida nad seal korteris oleksid teinud. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et YY tegevus kõnealuses situatsioonis olnuks suunatud XX ja QQ väljatõstmisele nende eluruumist. Kahtlustatav YY ise seesugust kavatsust eitab ja ka tunnistajate sõnul oli eesmärk hoopis teistsugune. Riigiprokuröri hinnangul kannatanud XX ja QQ üksnes oletavad, et YY eesmärgiks oli (võis olla) kannatanute eluruumist väljatõstmine. Riigiprokuröri hinnangul ei anna ka kaebaja väide, mille kohasel YY on kaebajat „korduvalt ähvardanud korterist väljatõstmisega“, küllaldast alust süüdistada YY kannatanute ebaseadusliku väljatõstmise katses just nimelt 11.02.
6. Riigiprokuröri arvates ei näita kriminaalasjas kogutud tõendid, et YY-l oleks olnud plaan ja tahtlus 11.02.
7. XX ja QQ eluruumidest välja tõsta, mistõttu puudub ka tõsikindel alus YYle seesuguse kuriteo katset karistusõiguslikult ette heita. 4.
8. Riigiprokurör nõustus ringkonnaprokuröriga ka selles, et KarS § 203 lg 1 sätestatud kuriteo (võõra asja rikkumine või hävitamine olulise kahju ulatuses) väidetav sooritamine YY poolt ei ole küllaldaselt tõendamist leidnud. Kahtlustatav ise eitab kaebaja XX vara (aknad, garaažis olnud autod) lõhkumist. Samuti ei kinnita ükski tunnistaja (ega muu tõend), et YY oleks lõhkunud eelnimetatud aknad või autod. Kaebaja XX vara lõhkumist pealt ei näinud, samuti puuduvad videosalvestused selle kohta, et YY oleks kaebaja aknaid või autosid lõhkunud. Kaebaja väitel oli „ainult YY-l selliseks kuriteoks selgelt väljendatud motiiv“, kuid riigiprokurör selgitas, et motiiv ei ole kriminaalmenetluses tõend ning kuriteo sooritamiseks motiivi olemasolu iseenesest ei anna alust süüdistada motiivi omanud isikut kuriteo 2

(6)1-21-2410 toimepanemises, kui puuduvad usaldusväärsed tõendid isiku süü kohta. Samuti ei saa mingi konkreetse kuriteo toimepanemist tõendada „kahtlustatava isiku iseloomuga, kellel on kalduvus kuritegevusele“. Riigiprokurör ei välistanud, et YY-l võib-olla oli motiiv XX vara hävitamiseks (miks mitte ka kalduvus seesuguseks käitumiseks) ja pole ka välistatud, et YY tegigi seda, mida XX kahtlustatavale ette heidab, kuid tõendid YY seesuguse võimaliku tegevuse kohta puuduvad (taas saab rääkida üksnes kaebaja arvamustest, oletustest ja järeldustest) ning riigiprokurör ei näinud (pealegi sündmusest enam kui aasta hiljem) tõsiseltvõetavat võimalust vara hävitamisele valgust heitvate täiendavate tõendite saamiseks. Selles, et YY videokaamera purustas, ei ole olnud riigiprokuröril alust kahelda, kuid muude asjade rikkumist või hävitamist ei ole küllaldaselt alust kahtlustatavale süüks arvata. Tõsikindlad tõendid selle kohta puuduvad. 4.

1. Riigiprokuröri arvates on ringkonnaprokurör kriminaalasjas kogutud tõenditele tuginedes igati õigustatult leidnud, et kui kohtueelse menetluse lõpuleviimisel, tõendite kogumise võimaluse ammendumisel jääb kahtlus, et kahtlustatav ei ole kuritegu toime pannud ja puuduvad piisavad tõendid, et inkrimineerida kahtlustatavale kuritegu, siis tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada kahtlustatava kasuks, kusjuures kriminaalmenetluses ei otsustata, kas kahtlustatav on tõenäolisemalt süüdi või süütu, vaid inimest saab kuriteos süüdistada ainult siis, kui kuriteo toimepanemine on nii kindlalt tõendatud, et selles ei jää mõistlikku kahtlust. Riigiprokuröri arvates on kaebus ajendatud YY ja XX vahelistest ülimalt ebasõbralikest suhetest ning isikute vahel toimuvast tsiviilvaidlusest mingite konkreetsete varade kuuluvuse üle. 4.
2. Kuna puuduvad andmed selle kohta 11.02.2020 juhtumi puhul oleks midagi ära võetud (või püütud ära võtta) ja miski ei viita ka vägivallale, mida oleks justkui mingi võõra vallasasja äravõtmisel kasutatud, siis ei pidanud riigiprokurör vajalikuks kaebuses tõstatatud KarS § 200 koosseisul pikemalt peatuda. Kokkuvõttes asub riigiprokurör seisukohale, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole YY ega kellegi teise käitumises kõnealusel juhul (11.02.2020.a. Tallinnas WWW maja hoovis ja garaažis toimunu käigus) tuvastatud KarS § 314 lg 1 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (eluruumist ebaseadusliku väljatõstmise katse), KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (võõra asja rikkumise või hävitamise) ega ühegi teise karistusseadustikus ettenähtud kuriteo tunnuseid. Riigiprokuröri hinnangul puudub ka tõsiseltvõetav võimalus mingite täiendavate tõendite leidmiseks ning ka kaebaja ei osunda mingisugustele uutele tõenditele, mida tema arvates kriminaalasjas veel täiendavalt koguma ja uurima peaks. Kaebaja arvates tuleks olemasolevad tõendid kaebaja isikliku nägemusega haakuvalt ümber hinnata. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele
3. Riigiprokuratuuri määrusele esitas kaebuse XX lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev, kes palub tühistada Riigiprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ja ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, taastada menetlus asjas nr 20231600356 ja anda kohtuasja materjalid kohtusse. 5.
4. Kaebuse kohaselt on XX nõus sellega, et raske on tõendada väljatõstmise kavatsust ning ei nõua seda, kuid YY poolt vara hävitamise fakt on ilmselge ja tõendatud. 3

(6)1-21-2410 Kriminaalasja materjalidest järeldub, et YY lõhkus kell 12.03 maja fassaadil oleva videokaamera FF juuresolekul. On loogiline eeldada, et YY hävitas videokaamera oma kuriteo varjamiseks. Tunnistaja FF ütluste kohaselt sisenes ta umbes kell 12.00 WWW territooriumile koos YY-ga. Ta märkas, et maja esimesel korrusel oli aken katki, muid kahjustusi polnud näha. Tunnistaja GG ütluste kohaselt, kui ta oli

1. veebruaril 2020 kell 12.00, WWW maja juurde lähenemas, helistas talle FF. WWW väravale lähenedes nägi ta, et garaažiuks oli lahti, astus sisehoovi ja nägi FF ning seda, et garaažiuks oli veidi katki. Nendest tunnistustest järeldub, et garaažiukse lõhkumine ja vara hävitamine toimus vahetult pärast videokaamera hävitamist, umbes kella 12.15, kui YY ja FF olid seal, vahetult pärast seda kui videokaamera oli rikutud. 5.
2. Ainult YY-l on selliseks kuriteoks selgelt väljendatud motiiv. Juba kell 10.00, 11.02, näitas YY selgelt motiivi ja kavatsust vara hävitada. Kahtlustatav YY on korduvalt ähvardanud XX korterist väljatõstmisega. Kirjad anti uurimisele, kuid mingil põhjusel neid kohtuasjale ei lisatud. 5.
3. Juhtumi materjalide põhjal tuvastati videovalve salvestuse järgi, et ajavahemikus 10.00-13.10 lähenes YY kaks korda kirvega relvastatuna WWW sisehoovile. Esimest korda üksi, teine kord koos turvamehe FF-ga. Kell 10.00 oli garaaž suletud ja vara ei kahjustatud. Kuni kella 12.00-ni ei lähenenud garaažile keegi, garaažile ei ole võimalik läheneda kaamerasse jäämata. XX-l ei ole naabrite ega teiste isikutega vaenulikke suhteid, mis võiksid olla aluseks sissetungile ja vara hävitamisele. WWW sisehoov on täielikult aiaga piiratud. YY-l oli juurdepääs maja sisehoovi, videost on näha, kuidas ta avab värava võtmega. 5.
4. Prokuratuur ei arvestanud kahtlustatava isiku iseloomuga, kellel on kalduvus kuritegevusele. Selline prokuratuuri seisukoht aitab kaasa YY kuritegude varjamisele ja tema julgustamisele. 5.
5. Kaebuse esitaja arvab, et turvatöötaja FF tegevus kuulub ümberhindamisele, uskudes, et turvamees FF on kuriteo kaasosaline ja varjab YY kuritegusid teadlikult. See arvamus tuleneb FF korraldustest, tema sõnul oli tema ülesanne 11.02 turvafirma Patriot Security poolt kaitsta kliendi vara majas WWW, kuid sel ajal ei olnud YY isiklikult ega oma ettevõtte kaudu selle vara omanik, mis kajastus kõigis registrites, polnud põhjust YY pidada WWW kinnistu omanikuks. FF oli kohal ja aitas YY, kui ta maja fassaadil videokaamera purustas, seda tõendab video, mille järel YY purustas garaažis autod, on ilmne, et see juhtus FF juuresolekul. 5.
6. Kaebuse esitaja usub, et kogutud tõendid on piisavad kahtlustatava süü tõendamiseks ja selles kindla veendumuse kujundamiseks. Faktide ja kahtlusaluse motiivide põhjal on kaebaja arvates igati põhjust pidada YY süüdi kuritegude toimepanemises vastavalt KrMS §
7. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kriminaalmenetluse lõpetamise määruse põhistustega ja Riigiprokuratuuri määrusega, leiab, et kaebuses toodud argumentide pinnalt puudub alus Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks ja kriminaalmenetluse jätkamise kohustamiseks.
9. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Seega on kohtueelses menetluses erinevate menetlusotsustuste vastuvõtmine või vastuvõetud menetlusotsustuste põhjendatuse hindamine eeskätt prokuratuuri pädevuses ja kohtul puudub üldjuhul pädevus ette kirjutada edasise menetluse detailset käiku koos kohustuslike toimingutega. Eelmärgitu tähendab seda, 4

(6)1-21-2410 et prokuratuuril on kriminaalmenetluse alustamata jätmisel ja lõpetamisel teatud kaalutlusruum, millesse kohus süüdistuskohustusmenetluses ei sekku. Kui prokuratuur ei ole tõendamisvõimaluste käsitlemisel selgelt eksinud, pole ringkonnakohtul alust prokuratuuri kriminaalmenetluse toimetamiseks või selle jätkamiseks kohustada.

1. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei toodu välja mingeid uusi asjaolusid, vaid sisuliselt on korratud Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses toodud väiteid. Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamise puhul saab kohus kontrollida, kas kriminaalasjas on võimalik ja vajalik koguda täiendavaid tõendeid, juhtida tähelepanu elementaarsetele puudustele eeluurimise läbiviimisel või vajadusel mõnda õiguslikku asjaolu selgitada, kuid kohus ei saa prokuratuurilt üle võtta riiklikku süüdistusfunktsiooni. Just seda kaebuse esitaja aga taotleb, kuivõrd märgib kaebuses, et kogutud tõendid on piisavad kahtlustatava süü tõendamiseks ja selles kindla veendumuse kujundamiseks ning faktide ja kahtlusaluse motiivide põhjal on kaebaja arvates igati põhjust pidada YY süüdi kuritegude toimepanemises.
2. Kokkuvõtvalt nõustus riigiprokurör ringkonnaprokuröri seisukohaga, et toimiku materjalide pinnalt ei ole kõnealusel juhul tõsikindlalt tuvastatud, et YY-l olnuks eesmärk kannatanuid nende eluruumist ebaseaduslikult välja tõsta. Kuna kannatanute vastutegevuse tõttu jäi YY-l ja kaasatud turvatöötajatel vaidlusalusesse korterisse sisenemata, siis ei ole võimalik usaldusväärselt väita, mida nad seal korteris oleksid teinud. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et YY tegevus kõnealuses situatsioonis olnuks suunatud XX ja QQ väljatõstmisele nende eluruumist. Riigiprokurör on selgitanud, millest tulenevalt ta asus sesiukohale, et kriminaalasjas kogutud tõendid ei näita, et YY-l oleks olnud plaan ja tahtlus 11.02.2020 XX ja QQ eluruumidest välja tõsta, mistõttu puudub ka tõsikindel alus YY-le seesuguse kuriteo katset karistusõiguslikult ette heita.
3. Samuti on riigiprokurör selgitanud, et KarS § 203 lg 1 sätestatud kuriteo (võõra asja rikkumine või hävitamine olulise kahju ulatuses) väidetav sooritamine YY poolt ei ole küllaldaselt tõendamist leidnud. Selles, et YY videokaamera purustas, ei ole alust kahelda, kuid muude asjade rikkumist või hävitamist ei ole küllaldaselt alust kahtlustatavale süüks arvata. Tõsikindlad tõendid selle kohta puuduvad. Ehkki riigiprokurör möönis, et pole välistatud, et YY tegigi seda, mida XX kahtlustatavale ette heidab, kuid tõendid YY seesuguse võimaliku tegevuse kohta puuduvad (rääkida saab üksnes kaebaja arvamustest, oletustest ja järeldustest) ning riigiprokurör ei näinud sündmusest enam kui aasta hiljem tõsiseltvõetavat võimalust võimalikku vara hävitamist tõendavate täiendavate tõendite saamiseks.
4. Kaebaja tõstatatud KarS § 200 koosseisu osas on riigiprokurör asjakohaselt märkinud, et puuduvad andmed selle kohta, et 11.02.
5. a juhtumi puhul oleks midagi ära võetud (või püütud ära võtta) ja miski ei viita ka vägivallale, mida oleks justkui mingi võõra vallasasja äravõtmisel kasutatud.
6. KrMS § 208 lg 2 p-st 5 tulenevalt peab kaebuse esitaja kaebuses märkima tema arvates alusetult tegemata jäetud menetlustoimingud. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses märkinud, mis eesmärgil, milliste lisatõendite saamiseks ja milliseid menetlustoiminguid konkreetselt ja kelle suhtes tuleks täiendavalt teostada. Seega kaebaja ise ka ei ole suuteline määratlema, mida täiendavalt tuleks kriminaalmenetluse raames uute, täiendavate tõendite saamiseks teha.
7. Ringkonnaprokurör on asjakohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise määruse põhistustes märkinud – kui tõendite uurimisel tekivad menetlejal põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu muude tõenditega kõrvaldada, siis tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus 5

(6)1-21-2410 kahtlustatava kasuks, mitte aga teha kahtlustatavale kahjulikku otsust puudulike tõendite alusel. Kriminaalmenetluses ei otsustata, kas kahtlustatav on tõenäolisemalt süüdi või süütu, vaid inimest saab kuriteos kahtlustada/süüdistada ainult siis, kui kuriteo toimepanemine on nii kindlalt tõendatud, et selles ei jää mõistlikku kahtlust, millist asjaolu aga menetlejad antud kriminaalasjas sedastada ei saanud. 14. Eeltoodu alusel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 03.03.2021. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6