← Eesti

2-20-136717/8

Obsah (9)§ 142§ 407§ 322§ 444§ 468§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-20-136717 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2021, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasi OÜ Aktiva Finants h

§ 142lg 2).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD Aktiva Finants OÜ esitas hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes ja menetluskulude hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja Elisa Eesti AS vahel 22.03.

  1. a sõlmitud liitumisleping nr
  2. Kostja kinnitas lepingu sõlmimisega, et on tutvunud Elisa Eesti AS üldtingimuste ja hinnakirjaga ning kohustub neid täitma. 1.02.2018-1.04.2018 esitas Elisa Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei tasunud. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Kokku on kostjal tasumata arveid summas 67,29 eurot. AS Elisa Eesti loovutas 22.01.2020 kostja vastased nõuded Osaühingule Aktiva Finants (registrikood 10746479) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 67,29 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 50,54 eurot, viivised alates 5.02.2021 kuni põhinõude 67,29 eurot täitmiseni 0,07% päevas tasumata põhisummalt. Välja mõista kostjalt I Milt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud, sealhulgas 75 eurot riigilõivu ja hageja õigusabikulud 240 eurot. Mõista kostjalt I Milt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning kostjal teavitada kohut kas kostja soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte pereliikme kaudu

§ 322lg 1 alusel 17.02.2021.

Kostja kohtu määratud tähtajaks e KOHTU PÕHJENDUSED Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

§ 407

) lg-tele 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asja2 2-20-136717 oludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole hagi üle vaidlust ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses.

§ 444

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dega 76, 100, 101, 108, 113 ja 128 ning

§-ga 367. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Menetluskulud Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud kokku 240 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 75 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas

§ 175

lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 120 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel asjaolu, et esitatud on masshagi avaldus. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiks 240 eurot õigusabikulu. Hageja ei pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 195 eurot, s.h riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 120 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 2.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.