2-21-321/24

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg aja koht

1. märts
2. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-21-321 Kohtuasi K Ri hagi R Ri vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Hagihind 2 628 eurot Menetlusosalised Hageja: K R (isikukood xxx, elukoht: xxx) Kostja: R R (isikukood xxx, registrijärgne elukoht: xxx) RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada osaliselt.
4. Välja mõista R Rilt elatis K Ri kasuks igakuise elatusrahana 50 (viiskümmend) eurot alates 08.01.
5. a kuni hageja õpingute lõpetamiseni xxx. 2.
6. Väljamõistetud elatis kanda hageja K Ri arvelduskontole 10-ks kuupäevaks.
7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 1 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD
8. K R esitas elatise nõude R Ri vastu. Hageja sai
9. aastaseks ja õpib xxx klassis. Kooli eeldatav lõpetamise aeg on 22.06.
10. a. Hageja märgib, et isa toetas teda materiaalselt kuni täisealiseks saamiseni kuid nüüd enam ei toeta. Hageja palub kostjalt välja mõista elatist 292 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt on hagejal ühe kuu kuludeks 352 eurot. Eluasemekulud 100 eurot, toidule 150 eurot, sidekulud 14 eurot, hügieenitarvetele 5 eurot, kulutused koolikohustuste täitmiseks 3 eurot, huvitegevustele ja hobidele 50 eurot, riietele ja jalanõudele 30 eurot.
11. Hageja märgib oma seisukohas, et hageja jätkab peale gümnaasiumi lõpetamist õpinguid ülikoolis ning tal on materiaalne toetus oluline, et igapäevaselt toime tulla.
12. Kohtu ettepanekule pooltel asi lahendada kompromissisiga, esitas hageja seisukoha milles märgib, et kostja tegi talle ettepaneku elatisraha asemel võtta kostja sõiduauto xxx. Hagejale selline variant ei sobi, kuna sõiduk vajab remonti mis on väljaminek ja kulutused, seega ei ole see finantsiliselt otstarbekas ja hagejale kasulik. Hageja palub hagi rahuldada.
13. Kostja vastuse kohaselt tuleb arvestada kostja majanduslikku olukorda. Kostja märgib, et alates 01.06.
14. a on ta seoses koondamisega töötu. Ta õpib xxx. Kostja igakuine sissetulek on 584 eurot (õpilase ametikoht ehk praktika). Tööleping nr xxx on sõlmitud xxx-iga 16.11.
15. a kuni 28.12.
16. a (3 nädalat praktikat). Peale hageja emaga lahutamist jäi ta ilma eluasemest ning seoses sellega pidi ta võtma laenu, et osta endale elamispind. Hageja täisealiseks saamiseni täitis kostja ülalpidamiskohustust. Kostja ühe kuu kulutused moodustavad 665 eurot. Laen 250 eurot, kommunaalkulud 100 eurot, sidevahendid 45 eurot, õpingutega seotud kulud 50 eurot, toit 150 eurot, riided 30 eurot, transport 20 eurot ja muud kulutused 20 eurot. Kostja märgib, et töötuks jäämisest informeeris ta hageja ema, nad on teadlikud, et kostja on töötu ja õpib ülikoolis. Kostja märgib, et ta toetaks hagejat meeleldi, kuid kahjuks puuduvad tal selleks võimalused. Hageja ei soovi kostjaga suhelda, peale materiaalse toetuse ei soovi ta midagi.
17. Kostja esitas kohtu ettepanekule asja lahendamine kompromissiga, vastuse. Kostja märgib, et kuna tal rahalisi võimalusi ei ole, et hagejat toetada oleks tal võimalik anda hagejale oma sõiduauto. Kostjal seisab sõiduauto mida ta ise kasutada ja üleval pidada ei suuda, kuna on töötu siis on kostja nõus selle auto andma kostjale. Sõiduk vajaks pisiremonti seda on nõus hageja vanaisa rahaliselt toetama. Auto turuväärtus on ca 4 000 eurot. Lapse vanaisa toetab hagejat igakuiselt ka rahaliselt ning maksab igakuiselt arvuti järelmaksu. Hageja lükkas pakkumise tagasi. Kostja sissetulekuks on Töötukassast saadav teotus 500 eurot, enamus sissetulekust kulub ülikoolis tehtavate praktiliste tööde peale. Hageja teadis hagiavalduse esitamisel kostja materiaalset 2 olukorda. Kostja palub kohtul arvestada tema keerulist materiaalset olukorda. Samuti palub kostja vabastada ta menetluskuludest.
18. Kohus teatas menetlusosalistele, et lahendab asja kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt.
20. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
21. Vaidlust ei ole selles, et hageja õpib xxx. Hageja on esitanud kohtule tõendi, millest nähtub, et K R õpib 2020/2021 õppeaastal gümnaasiumi xxx klassis. Eeldatav kooli lõpetamise aeg 22.06.
22. a.
23. Hageja nõuab elatist 292 eurot kuus.
24. Riigikohus on seiskohal, et täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st
25. Sellises asjas ei saa kohaldada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära ega lähtuda sellest, et täisealiseks saanud laps ei pea miinimumelatise saamiseks oma vajadusi kohtumenetluses tõendama. Täisealiseks saanud lapse vanem võib PKS § 102 lg 1 järgi ülalpidamiskohustusest vabaneda, st talle ei kohaldu PKS § 102 lg 2 (vt Riigikohtu 19.10.
26. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10, 11).
27. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
28. Elatise saamiseks tuleb täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist lähtudes. 08.01.
29. a esitatud kulude kalkulatsiooni kohaselt moodustavad hageja igakuised kulutused kokku 352 eurot kuus.
30. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
31. Kuna hageja on täisealine, ei kohaldu PKS § 101 lg 1 sätestatud seadusega kehtestatud elatise miinimummäär. Kohtul tuleb hinnata hageja vajadusi ning nii tema kui vanemate varalist seisukorda.
32. Kostja on seisukohal, et ta aitaks materiaalselt hagejat kuid ta on ise töötu ning õpib xxx. Kostja materiaalne olukord ei võimalda hagejat rahaliselt toetada. Kostja täitis hageja ülalpidamiskohustuse kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja palub arvestada tema majanduslikku olukorda. Kostja sissetulekuks on töötukassast saadav töötukindlustushüvitis 500 eurot kuus. 3
33. Töötajate registri (TÖR) väljavõtte kohaselt puudub kostja töötamine registris. Eesti Töötukassa 04.03.
34. a teate kohaselt on kostja R R töötuna ja tööotsijana arvele võetud 29.12.
35. a ja on töötuna arvel käesoleva ajani. R Rile on määratud ja makstakse töötuna arvel oleku perioodil töötukindlustushüvitist alates 29.12.
36. a - 09.08.
37. a päevamääraga 17,25 eurot. xxx 10.01.
38. a tõendi kohaselt õpib kostja alates 30.01.
39. a täiskoormusega rakenduskõrgharidusõppes. Nominaalne õppeaeg on 4 aastat.
40. Autoregistrikeskuse (ARK) väljavõtte kohaselt kuulub kostjale vähendatud mõõtmetega auto xxx (registreerimisnumber xxx, väljalaske aasta xxx) ja sõiduk xxx (registreerimisnumber xxx, väljalaske aasta 2008). Kinnisturaamatu väljavõtte kohaselt kuulub kostjale korteriomand aadressil xxx.
41. Kohus pöörab kostja tähelepanu asjaolule, et tema poolt pakutud sõiduk xxx (registreerimisnumber xxx) ei kuulu kostjale vaid J Rile, kostja ja hageja ema on sõiduki kasutajateks märgitud. Järelikult kostja poolne kompromissettepanek hagejale xxx andmisega ei oleks kostjapoolne, vaid hageja vanaisa (kostja isa) poolne kompensatsioon.
42. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid teise lapsevanema materiaalse seisukorra kohta.
43. Kohtu poolt on tuvastatud, et hageja teisele lapsevanemale kuulub kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt korteriomand aadressil xxx. TÖR väljavõtte kohaselt töötab hageja teine lapsevanem xxxs.
44. Hageja on kohtule esitanud, et tema vajalikud ja põhjendatud kulud moodustavad vähemalt 352 eurot kuus. Kummagi lapsevanema poolne toetus moodustaks 176 eurot kuus.
45. Kostja igakuine sissetulek on ca 518 eurot kuus. Arvestades kostja majanduslikku seisundit iseloomustavaid andmeid, eeldatavaid püsivajadusi (kulusid), samuti seda, et kohustatud isik oleks suuteline kohtulahendit täitma, on kohus seisukohal, et kostja on suuteline tasuma K R ülalpidamiseks 50 eurot kuus, kahjustamata seejuures iseenda toimetulekut.
46. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks igakuise elatusrahana 50 eurot, alates
47. jaanuarist
48. a kuni hageja õpingute lõpetamiseni xxx.
49. Kohus peab vajalikuks selgitada hagejale, et kui hageja jätkab õpinguid enne 21-aastaseks saamist kõrgkoolis või kutseõppes on tal võimalus uuesti esitada elatise nõude hagi.
50. Kohus selgitab, et PKS § 100 lg-st 4 tuleneb kohustus maksta elatis iga kalendrikuu eest ette, mistõttu on kohtul õigus määrata, milliseks kuupäevaks peab elatis järgmise kalendrikuu eest olema tasutud. Kohus arvestab seejuures kohustatud isiku võimalusi, kuid samas peab ka õigustatud isik saama kasutada elatist koheselt alates kalendrikuu esimesest kuupäevast. Antud juhul leiab kohus, et on põhjendatud, et hageja saaks elatise eelneva kuu
51. kuupäevaks. Menetluskulude jaotus
52. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. 4 / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 5