Obsah (9)

§ 208§ 108§ 113§ 82§ 76§ 100§ 101§ 103§ 8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Harju Maakohus Andres Suik 17.11.2

§ 208

lg 1 kohane müügileping, millest tulenevalt kohustus müüja andma ostjale üle olemasoleva asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustus müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesoleval juhul on müüja endapoolse asja üleandmise kohustuse täitnud ning ostja on ka asja vastu võtnud. Ostja on müügilepingut rikkunud ja jätnud omapoolse asja ostuhinna tasumise kohustuse osaliselt, s.o 30 600 euro ulatuses täitmata. Arve nr INV0029 tasumise tähtaeg oli 14.02.2019. Hageja palub kohtul

§ 108

lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse summas 30 600 eurot. Kostjat on korduvalt hageja poolt teavitatud raha maksmise kohustuse täitmise vajadusest, ent tulutult. 6. Hageja nõuab kostjalt viiviste summas 3416,71 eurot tasumist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja väljastas kostjale 15.01.2019 müügiarve nr INV0029, summas 37 230 eurot. Müügiarve tasumise tähtaeg oli 14.02.

1. Kostja on hagejale 04.10.2019 tasunud 2230 eurot ja 06.01.2020 tasunud 4400 eurot ehk kokku on kostja müügiarvest nr INV0029 tasunud 6630 eurot. Ajavahemikul 15.02.2019-04.10.2019 muutusid sissenõutavaks viivised summas 1893,12 eurot (37 230 eurot * 232 päeva * 8% aastas / 365 päevaga). Ajavahemikul 05.10.2019-31.12.2019 muutusid sissenõutavaks viivised summas 675,07 eurot (35 000 eurot * 88 päeva * 8% aastas / 365 päevaga) ja ajavahemikul 01.01.2020-06.01.2020 muutusid sissenõutavaks viivised summas 45,90 eurot (35 000 eurot * 6 päeva * 8% aastas / 366 päevaga) ehk kokku 720,97 eurot. Ajavahemikul 07.01.2020-05.05.2020 on muutunud sissenõutavaks viivised summas 802,62 eurot (30 600 eurot * 120 päeva * 8% aastas / 366 päevaga). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 05.05.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 3416,71 eurot (1893,12 eurot + 720,97 eurot + 802,62 eurot).
2. Samuti palub hageja kohtul mõista kostjalt alates 06.05.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni hageja kasuks välja viivis kindla summana arvestatuna ning

§ 113lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt, s.o 30 600 eurolt aastas.

Lisaks palub hageja kohtul mõista kostjalt alates kohtuotsuse tegemisele järgmisest päevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni hageja kasuks välja viivis

§ 113lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt, s.o 30 600 eurolt aastas.

1. 10.07.2020 menetlusdokumendis märgib hageja, et poolte vahel on kehtiv müügileping, mille olemasolu kostja ei ole enne kohtumenetlust kordagi vaidlustanud, vaid on seda korduvate tahteavaldustega tunnistanud ja omaks võtnud. Kostja on müüdud asja kätte saanud, kuna asi anti 17.12.2018 Paldiski lõunasadamas kostja otsesesse valdusesse, kusjuures kostja ei ole rohkem kui 1.5 aasta jooksul vaidlustanud asja saamist Hageja leiab, et kostja väited võlasuhte puudumise kohta ning temale asja valduse mitteüleandmise kohta on TsMS § 230 lg 1 alusel paljasõnalised ning kohut teadvalt eksitavad. Müügilepingu kohta kirjalikku lepingut poolte vahel eraldi ei vormistatud, kuid see ei tähenda veel müügilepingul põhineva võlasuhte puudumist. Pooltevaheline suhtlus toimus suuliselt telefoni ja e-kirjade teel. Hageja edastas 06.11.2018 e-kirja teel kostjale hinnapakkumise söödamikseri KEENAN MechFibre 320 kohta, millest nähtuvalt on seadme käibemaksuta hinnaks 31 025 eurot. Kostja aktsepteeris hinnapakkumise, mille tulemusena hageja müüs kostjale söödamikseri KEENAN MechFibre 320 (CFG-MF320, seerianumbriga xxx) maksumusega 37 230 eurot (sh käibemaks), väljastades kostjale müügiarve nr INV
3. Kostja ei ole talle esitatud arvet või sellel märgitud summat varasemalt kordagi vaidlustanud, 3 2-20-6543 mistõttu on kostja väide lepingu puudumise kohta pelgalt „otsitud“ ja paljasõnaline. Vastupidi, kostja on kohtueelselt korduvalt hageja ees müügilepingust tulenevat võlga ning tasumiskohustust tunnistanud, samuti on tunnistanud kostja müüdud asjale valduse saamist. Esiteks, hagi lisas 2 olevast hageja arveldusarve väljavõttest nähtuvalt on kostja kahel erineval ning olulise ajavahega kuupäevadel (04.10.2019 ja 06.01.2020) hageja poolt väljastatud arvet osaliselt tasunud. Ka seeläbi on kostja poolte vahelise müügilepingu sõlmimise oma konkludentse käitumisega omaks võtnud. Kui poolte vahel ei oleks müügilepingul baseeruvat võlasuhet, ei oleks kostja müüdud asja eest väljastatud arvet ka tasunud. Teiseks, hagi lisas 3 esitatud e-kirjavahetusest nähtub selgelt, et müüdud söödamikser Keenan MechFiber 320 on kostjale üle antud, mida kostja esindaja V. V. tunnistab ja kinnitab oma 05.03.2019 kell 13:21 saadetud e-kirjas hageja esindajale R. P., märkides et ei ole leidnud seadmele ostjat, kuna see olla väidetavalt Eesti turu jaoks liiga suur, tunnistades seega ühtlasi et müüdud asi on kostja valduses. Sama tunnistab V. V. oma 17.04.2019 kell 11:33 saadetud e-kirjas (esitatud varasemalt kohtule hagiavalduse lisas 4), milles palub hageja esindajal “leida laos olevale mikserile ostja väljaspool Eestit”, millest lähtub üheselt, et asi on kostja valduses.
4. Kolmandaks, märgib hageja, et kostja esindaja Ergo Viil on nimetanud 13.12.2018 kell 12:55 saadetud e-kirjas kostja volitatud isikuks, kellele tuleb sadamas söödamikser üle anda: „Auto nr XXX. Autojuht M. V. isikukood xxx“. Hageja esitab kohtule tõendina 14.12.2018 koostatud volikirja, mis kinnitab et hageja volitas kostja esindajat autojuht M. V. (isikukoodiga xxx) esindama X osaühingut xxx AS X laeval "x" 16.12.2018 saabuva kauba (HP18491M01M LWB EU-st. 'C' QUAY-QUAY Ref. 210585, 1 X UNP. NEW KEENAN MECHFIBER 320 MACHINE (serial no: xxx) ON RT40 MANN4610069 DIM (L/W/H): xxx) vastuvõtu ja üleandmistoimingute teostamisel. Hageja esitab kohtule tõendina kirjavahetuse ja omakäeliselt allkirjastatud kinnituse, mis tõendab, et kostja poolt nimetatud esindaja M. V. on kauba Paldiski sadamas vastu võtnud ning asja otsene valdus on seega kostjale üle läinud. Saabunud kaubale tuldi järgi ja kaup vormistati laost välja 17.12.2018 kell 09:18 – M. V. on vastava kinnituse allkirjastanud. Söödamikseri laadimine veoautole toimus 17.12.2018 kell 09:30 ja 10:00 vahel ning selleks kasutati X OÜ tõstukit. Neljandaks, kostja esindaja I.V. on palunud 13.12.2018 kell 14:04 saadetud e-kirjas endale saata saabuva asja seerianumbri, selleks et edastada see pangale.
5. Viiendaks, poolte vahelises 11.12.2019 e-kirjavahetuses tunnistab kostja juhatuse liige V. V. hageja ees võlga (vt lisas 6), kirjutades, et Matemaatika oleks tehingust järgmine: Vana mikser tagasi 18500+KM=22200, Vaba raha tekib mikseri tehingust 4400, Taganiiduk müügist tekkib vaba raha puuduv
6. Nii saame põhiosa maha. Seega on kostja jällegi selgelt tunnistanud võlga hageja ees. Hageja ei olnud müüdud seadme tagasiostmisest huvitatud. Kuuendaks, kostja seaduslik esindaja V. V. on 18.02.2020 kirjutanud hageja seaduslikule esindajale, et pakkusin Teile võla katteks nõudeid aga selles osas, te ei vastanud selle kohta. Olukorras, kus kostja on 18.02.2020 seisuga teinud arve katteks 2 makset ning kostja seaduslik esindaja teeb 18.02.2020 hagejale võla katteks pakkumisi, on selge, et kostja on tunnistanud müügilepingu alusel nii asja saamist kui ka hageja ees võlgnevuse olemasolu.
7. Seitsmendaks, kohtueelsete läbirääkimiste käigus edastas hageja esindaja E. O. kostja vandeadvokaadist esindaja Pille Pettaile ettepaneku sõlmida kirjalik võlatunnistus. E. O. kirjutas 20.12.2019 kostja vandeadvokaadist esindajale: Minu nimi on E. O., olen X OÜ lepinguline esindaja võlanõude küsimuses AS X vastu. Olles suhelnud Oilseeds juhatuse liikme V. V.i ning oma kliendiga erinevate lahenduste osas võlgnevuse (35 000 EUR) tasumises, pakume välja järgneva lahenduse: Oilseeds tasub Alltech kontole osa võlgnevusest (12 800 EUR) hiljemalt 30.12.
8. Oilseeds tasub Alltech kontole ülejäänud osa võlgnevusest maksegraafikuga 3000 eurot kuus alates 31.01.2020 kuni võlgnevuse (35 000 miinus 12 800) lõpliku tasumiseni. Võlgnevuste tasumise tingimused lepiksime kokku võlatunnistuses. “Vana mikseri” omandist või tagatisest minu klient huvitatud ei ole. Jään ootama Teie poolt vastust hiljemalt tänase jooksul 4 2-20-6543 (20.12.2019), kuivõrd Teie klient andis meile aega tänaseni vastata oma ettepanekule. Antud ettepanekule vastas kostja esindaja Pille Pettai: „Tere, tänan. See lahendus sobib.“ Edasi arutati ekirjavahetuse notariaalse võlatunnistuse vormistamisega seotud küsimusi. Olukorras, kus kostja on võla olemasolu hageja ees tunnistanud läbi oma vandeadvokaadist esindaja Pille Pettai (kes ilmselt kontrollis eelnevalt ka hageja nõude olemasolu), on kostja poolt kohtule esitatud vastuväited pelgalt „otsitud“ ning pahausksed.
9. Kaheksandaks, tähelepanuväärne on asjaolu, et kostja seaduslik esindaja V. V. ei ole oma paljudes e-kirjades, milles ta vastab hageja võlanõuetele, kordagi väitnud, et müügilepingut ei ole sõlmitud või et ta ei ole müüdud asja valdust saanud. Niisamuti ei ole seda teinud kostja vandeadvokaadist esindaja Pille Pettai. Hageja viitab, et selliseid teadvalt ebaõigeid valeväiteid on hakatud alles kohtule esitama, üritades kohut eksitada. Eeltoodu ilmestab üheselt kostja hea usu põhimõtte käitumist. Kokkuvõttes on poolte vahel sõlmitud söödamikser Keenan MechFiber 320 müügileping, hageja on kostjale asja üle andnud ning kostja on ka asja vastu võtnud. Kostja on enne hageja poolt kohtusse pöördumist poolte vahel peetud e-kirjavahetuses korduvalt tunnistanud võla olemasolu.
10. Kostja arvates ei selgu hagist, mis hinnaga ja mida täpselt hageja kostjale väidetavalt müüs. Hageja ei ole väidetavalt esitanud ka arvutuskäiku selle kohta, kuidas on hageja põhinõue kujunenud. Lisaks vaidleb kostja vastu hageja viivisearvutusele. Hageja vaidleb kostja seisukohtadele vastu ja märgib, et kõik hageja poolt hagis märgitu vastab tõele. Hageja märgib, et vaatamata müügilepingu kirjaliku dokumendi puudumisele, on kostja poolte vahel sõlmitud müügilepingut ja ka selle alusel esitatud müügiarvet ja sellest tulenevat võlga korduvalt tunnistanud, kuna kostja on hagejale 04.10.2019 tasunud 2230 eurot selgitusega „Nr. INV0029“ ja 06.01.2020 tasunud 4400 eurot, samuti selgitusega „Nr. INV0029“ ehk kokku on kostja müügiarvest nr INV0029 hagejale tasunud 6630 eurot. Arvestades pangaülekannetesse kirjutatud selgitust „Nr. INV0029“, et kostja on arve nr INV0029 kätte saanud ning selle osalise tasumise läbi tunnistanud ka pooltevahelise müügilepingu sõlmimist. Müüdud seadme Keenan MechFiber 320 ostuhinnast on seega tasumata 30 600 eurot (müügiarve nr INV0029 summas 37 230 eurot 4400 eurot - 2230 eurot).
11. Hageja on motiveerinud ja tõendanud, et müüdava asja valdus anti hageja poolt kostjale üle juba 17.12.2018, lisatud dokumentidest nähtub ka üheselt, et kostja poolt nimetatud esindaja poolt võeti vastu söödamikser Keenan MechFiber
12. Hageja poolt väljastati kostjale arve nr INV0029 alles 15.01.2019 ehk alles 29 päeva pärast müüdud asja otsese valduse üleandmist. Hageja nõudis väljastatud arve tasumist alles 14.02.2019 ehk alles 59 päeva pärast asja otsese valduse üleandmist. Eeltoodust tulenevalt on hageja kostjale andnud mõistliku ning enam kui piisava tähtaja oma kohustuse täitmiseks, mistõttu on kostja hagi vastuses esitatud etteheited

§ 82¹ lg 1 mittejärgimisest asjakohatud ja kohut eksitavad.

Eeltoodust tulenevalt on ka hageja poolt kostjale arvel märgitud maksetähtaeg 14.02.2019 mõistlik, kuna kostja sai asja enda valdusesse juba peaaegu kaks kuud varem ehk 17.12.2018, mistõttu ei ole ka hageja hagis esitatud viivisearvutus ebaõige ning hagejal on õigust arvestada viiviseid alates 15.02.

2. 17.08.2020 menetlusdokumendis selgitas hageja, et poolte vahel on kehtiv müügileping, mille alusel müüdud söödamikseri Keenan MechFibre 320 on kostja oma valdusse saanud. Kostja võõrandas müügilepingu esemeks oleva seadme edasi X. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostja võõrandas hagejalt müügilepingu alusel ostetud söödamikseri Keenan MechFibre 320 edasi X AS-ile, mis liisis seadme X, kellele kostja oli varasemalt ka seadme müügipakkumise teinud. Seega ei vasta tegelikkusele kostja väited, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud söödamikseri Keenan MechFibre 320 müümist kostjale ega ka kostja poolt söödamikseri valduse saamist. Kostja sai hageja poolt müüdud söödamikseri enda valdusesse ning võõrandas hagejalt ostetud söödamikseri edasi X AS-ile, mis liisis seadme X. Eelnev kinnitab täiendavalt kostja hea 5 2-20-6543 usu põhimõtte vastast käitumist seeläbi, et kostja ise on hagejalt soetatud söödamikseri edasi võõrandanud ning seadme võõrandamisest raha ilmselt kätte saanud, kuid jätnud teadlikult hagejale ostuhinna tasumata. Sellist kostja käitumist ei saa pidada hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks. KOSTJA VASTUVÄITED
3. Kostja esitas 29.06.2020 vastuse hagiavaldusele, milles väitis, et kostjale ei ole esitatud hagile lisatud dokumente, mistõttu ei ole kostja saanud tutvuda hagi materjalidega terves ulatuses. Hagiavalduse lisade loetelu järgi on hageja kohtule esitanud ühe arve, viivisearvutused kuid mitte poolte vahelist väidetavat lepingut ja selle täitmist tõendavaid dokumente. Ei selgu mis hinnaga ja mida täpselt hageja kostjale väidetavalt müüs. Arve, kirjavahetused, hageja ühepoolsed arvutuskäigud ei tõenda kauba tarnet ega kohustuse tekkimist.
4. Hageja ei ole esitanud arvutuskäiku selle kohta, kuidas on hageja põhinõue kujunenud. Kuna hageja ei ole oma põhinõuet tõendanud ning tõendamata on ka muud kohustuse täitmise nõude eeldused, siis ei ole kostjalt võimalik nõuda ka viiviseid.
5. Viivise puhul tõusetub eraldi küsimus arve maksetähtajast, sest hageja ei ole tõendanud, millel põhineb väidetav arve maksetähtaeg.

§ 82

¹ lg 1 kohaselt kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel kas 1) arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest 2) kauba, teenuse või muu hüve saamisest, kui arve või muu makseettepaneku võlgniku kätte jõudmise aeg ei ole selge või kui võlgnik saab arve või makseettepaneku enne kauba, teenuse või muu hüve saamist 3) kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmisest või ülevaatamisest, kui seaduse või lepinguga on ette nähtud kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmine või ülevaatamine, mille käigus tuleb kontrollida selle lepingule vastavust, ja kui võlgnik saab arve või muu makseettepaneku enne vastuvõtmise või ülevaatamise aega või selle ajaks. Hageja ei ole esile toonud, milline eelnimetatud alustest on väidetava maksetähtaja alguseks, ka ei ole esitatud ühtegi dokumenti arve edastamise kohta või kauba üleandmise kohta. Kostja leiab, et hageja ei ole oma nõuete eelduseks olevaid asjaolusid hagiavalduses piisava selgusega esile toonud ega tõendanud nõuete eelduste esinemist. Seetõttu tuleb hagi jätta TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt rahuldamata ning kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 20. Pooled on andnud nõusoleku kirjalikuks menetluseks. Seetõttu lahendab kohus tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1. 21. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (

) § 208 lg 1 on sätestatud, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja on tõendanud, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud söödamikser Keenan MechFiber 320 müügileping koos käibemaksuga hinnaga 37 230 eurot, hageja on kostjale nimetatud asja üle andnud ning kostja on ka asja vastu võtnud.

1. Kohus tuvastab hageja ja kostja vahelise söödamikser Keenan MechFiber 320 müügilepingu sõlmimise ja kostjale üleandmise hagile lisatud tõendite (tl 6-11), hageja 10.07.2020 menetlusdokumendile lisatud tõendite (tl 65-85) ning hageja 17.08.2020 menetlusdokumendile lisatud tõendite alusel (tl 114-125). Esitatud tõenditest nähtub, et hageja on teinud kostjale 6 2-20-6543 hinnapakkumise söödamikseri müügiks (tl 68), kostja on söödamikseri kätte saanud 17.12.2018 (tl 65-80), misjärel on hageja 15.01.2019 väljastanud kostjale müüdud kauba eest arve nr INV0029 oma hinnapakkumisele vastavas summas koos käibemaksuga 37 230 eurot (tl 6).
2. Kohus nõustub hagejaga, et vaatamata müügilepingu kirjaliku dokumendi puudumisele, on kostja pooltevahelist müügilepingut ja selle alusel esitatud müügiarvet ning võlga korduvalt tunnistanud. Muuhulgas on kostja hagejale 04.10.2019 tasunud 2230 eurot selgitusega „Nr. INV0029“ ja 06.01.2020 tasunud 4400 eurot, samuti selgitusega „Nr. INV0029“ ehk kokku on kostja müügiarvest nr INV0029 hagejale tasunud 6630 eurot (tl 7). Seega müüdud seadme Keenan MechFiber 320 ostuhinnast on tasumata 30 600 eurot (müügiarve nr INV0029 summas 37 230 eurot – kostja poolt tasutud 6630 eurot). Samuti on kostja esindajad oma söödamikseri müügist tulenevat võlga hageja ees läbivalt tunnistanud poolte kirjavahetuses (tl 9-10, tl 81-85).
3. Lisaks eeltoodule nähtub hageja esitatud tõenditest, et kostja võõrandas hagejalt müügilepingu alusel ostetud söödamikseri Keenan MechFibre 320 edasi X AS-ile, mis liisis seadme x (tl 114-125). Ka see kinnitab asjaolu, et vaidlusalune söödamikser oli müüdud kostjale ning kostja valduses. Kohus nõustub hagejaga, et olukord, kus kostja on hagejalt soetatud söödamikseri edasi võõrandanud, kuid jätnud hagejale ostuhinna tasumata, kinnitab, et kostja käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostja väited, et söödamikseril puudub tema suuruse tõttu Eestis turg (vt tl 10), on asjakohatud. Isegi kui kostjal oli keeruline söödamikserit Eestis müüa, ei mõjuta see kuidagi kostja ostuhinna tasumise kohustust hageja ees.
4. Arvestades eelnevalt viidatud arvukaid vastupidiseid tõendeid, on täiesti põhjendamatud kostja seadusliku esindaja poolt käesolevas menetluses esitatud väited, justkui poleks hageja tõendanud kauba tarnet ja kostja kohustuste tekkimist või nagu ei oleks hageja esitanud arvutuskäiku selle kohta, kuidas hageja põhinõue on kujunenud. Ilmselgelt alusetu on kostja vastuväide, justkui ei selguvat, „mis hinnaga ja mida täpselt hageja kostjale väidetavalt müüs.“ Kohtu hinnangul ei kasuta kostja seaduslik esindaja söödamikseri müüki ja müügihinda kahtluse alla seades menetlusõigusi heauskselt (TsMS § 200 lg 1), sest lisaks arvukatele hagi kinnitavatele tõenditele on ka kostja seaduslik esindaja ise kohtueelselt kostja võlga sisuliselt tunnistanud (vt tl 10, tl 81).
5. Kohus leiab, et lisaks hageja põhinõudele ostuhinna tasumiseks summas 30 600 eurot on põhjendatud ka hageja viivisenõue. Hageja on tõendanud, et müüdava asja valdus anti hageja poolt kostjale üle 17.12.
6. Hageja märgib õigesti, et hageja poolt väljastati kostjale arve nr INV0029 alles 15.01.2019 ehk alles 29 päeva pärast müüdud asja otsese valduse üleandmist ning hageja nõudis väljastatud arve tasumist alles 14.02.2019 ehk alles 59 päeva pärast asja otsese valduse üleandmist (tl 6). Kohus nõustub hagejaga, et sellega on hageja andnud kostjale andnud mõistliku tähtaja oma kohustuse täitmiseks, mistõttu on kostja etteheited

§ 82¹ lg 1 mittejärgimisest asjakohatud.

Kohtu hinnangul on hageja poolt kostjale ostuhinna tasumiseks antud tähtaeg kooskõlas ka

§ 82lg 3 ja lg 7 märgitud täitmiseks vajaliku mõistliku aja nõudega.

Hageja poolt kostjale ostuhinna tasumiseks antud maksetähtaeg 14.02.2019 oli mõistlik, kuna kostja sai asja enda valdusesse juba peaaegu kaks kuud varem ehk 17.12.

1. Seetõttu nõustub kohus hageja ka selles, et hagis esitatud viivisearvutus ei ole ebaõige ning hagejal on õigust arvestada viiviseid alates 15.02.
3. Eelnevat arvestades puudub kostjal alus keelduda oma müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest hageja ees.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

§ 82

lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust 7 2-20-6543 tähtaaegselt tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt

§-st 100. Nimelt sätestab

§ 100

, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt

§ 101lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist.

Kohtu ette pole toodud kohustuse rikkumist vabandavaid asjaolusid

§ 103

tähenduses.

§ 103lg 1 kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

Hageja ostuhinna tasumise nõue on muutunud sissenõutavaks.

§ 82

lg 7 on sätestatud, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt

§ 8lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

28. Eeltoodud kohtu poolt tuvastatud asjaolusid arvestades kuulub hagi rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 30 600 eurot. Samuti on põhjendatud hageja seadusjärgses määras viivisenõue.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivis kuni hagi esitamiseni 05.05.2020 moodustas 3416,71 eurot (vt tl 3), millele lisandub seadusjärgne viivis perioodi eest 06.05.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni 17.11.2020 summas 1310,95 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt OÜ hageja kasuks välja välja sissenõutavaks muutunud viivise alates 15.02.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 17.11.2020 summas 4727,66 eurot (3416,71 + 1310,95). Samuti rahuldab kohus hageja tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudest (30 600 eurot) alates 18.11.2020 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

1. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks ja hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
2. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas 10.11.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja käesolevas tsiviilasjas kandnud menetluskuludena kokku 4365 eurot, millest 1000 eurot on hagilt tasutud riigilõiv (maksekorraldus toimikus), 50 eurot hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv (maksekorraldus toimikus) ning 3315 eurot (käibemaksuta) moodustavad hageja kulutused lepingulisele esindajale. Hagejale osutatava õigusteenuse käibemaksuta tunnihinnaks on 130 eurot ning hageja lepingulise esindaja poolt õigusabile kulutatud aeg on kokku 25,5 h.
3. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on riigilõiv summas kokku 1050 eurot hageja menetluskuluna põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (tl 22-23).
4. Kostja esitas 12.11.2020 vastuväite hageja lepingulise esindaja kulude osas. Kostja märgib, et hageja on oma menetluskulude nimekirjas välja toonud, et hageja lepinguline esindaja on 10.07.2020 kulutanud hagi vastuse analüüsimisele, kliendi positsiooni kujundamisele ja arvamuse koostamisele kokku kulutanud 5,8 h. See ajakulu on kostja arvates ebavajalikult ja põhjendamatult suur. Arvestades asja keerukust, ei saa kostja arvates hagi vastuse analüüsimisele ja selle pinnalt 8 2-20-6543 positsiooni ja arvamuse koostamisele mõistlikult kuluda 5,8 h. Kostja arvates on sellise töö põhjendatud ja vajalik ajakulu kuni 1h. Hageja on nimekirjas samuti välja toonud, et tema lepinguline esindaja on 31.08.2020 kulutanud kostja 17.08.2020 taotlusega tutvumisele ja analüüsimisele ning kohtule arvamuse koostamisele ja redigeerimisele kulutanud 5,5 h. Ka sellise dokumendi analüüsimisele ja sellele arvamuse koostamine ei saa kostja arvates mõistlikult võtta 5,5 h. Kostja hinnangul on antud töö põhjendatud ja vajalik ajakulu samuti kuni 1 h. Kostja arvates on hageja lepinguline esindaja ebavajalikult ja põhjendamatult palju aega kulutanud ka 30.04.2020 hagi ja hagi tagamise taotluse koostamisele (4,5 h) ja 03.05.2020 kliendi arvamuse koostamisele ja tõendite komplekteerimisele (4,3 h). Asja lihtsust ja ühepoolsust arvestades on kostja arvates vajalik ja põhjendatud ajakulu kostja arvates vähemalt pool sellest, st vastavalt 2,25 ja 2,15 h.
5. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabi tunnitasu määr 130 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistliku suurusega. Samas leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu mahus kokku 25,5 h on ülemäärane. Kohus leiab, et arvestades esitatud hagi mahtu ja sisu, oli hagiavalduse koostamiseks vajalik aeg koos sellele eelneva materjalide läbitöötamise ja analüüsiga 6 h. Kohus ei pea võimalikuks sellele juurde arvata hageja poolt näidatud 03.05.2020 toiminguid „Harju Maakohtule kliendi 04.05.2020 arvamuse koostamine, dokumendi lõplik redigeerimine, tõendite komplekteerimine.“ Kohtule pole esitatud kliendi arvamust, vaid hagiavaldus. Kui hageja pidas „kliendi arvamuse“ all silmas hagiavaldust, jääb kohus selle juurde, et vajalik ja põhjendatud aeg hagi koostamiseks koos sellele eelneva materjalide läbitöötamise ja analüüsiga ei ületanud 6 h. Eelnevat arvestades vähendab kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu 4,3 h võrra. Kohus on samuti seisukohal, et hagi vastuse analüüsi, kliendi positsiooni kujundamise ning Harju Maakohtule 10.07.2020 arvamuse koostamise mõistlik ajakulu ei ületanud 5 h (hageja poolt näidatud 5,8 h). Seega vähendab kohus selles osas hageja lepingulise esindaja ajakulu 0,8 h võrra. Hageja 17.08.2020 seisukoha koostamisele kulunud põhjendatud ja vajalik aeg ei ületanud kohtu hinnangul 1,5 h (hageja poolt näidatud 2,3 h), seega vähendab kohus ka selles osas hageja lepingulise esindaja ajakulu 0,8 h võrra. Jatiina Tehnika OÜ 17.08.2020 taotlustega tutvumise ja analüüsi, hageja 01.09.2020 arvamuse koostamise ja redigeerimise mõistlik ajakulu ei ületanud kohtu hinnangul 4,4 h (hageja poolt näidatud 5,5 h). Seega vähendab kohus selles osas hageja lepingulise esindaja ajakulu 1,1 h võrra. Arvestades eeltoodut vähendab kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 7 h võrra (4,3 + 0,8 + 0,8 + 1,1). Muus osas ei pea kohus vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu vähendada. Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamiseks kulunud põhjendatud ja vajalik ajakulu ei ületanud 18,5 h (hageja poolt näidatud ajakulu 25,5 h – kohtu poolt vähendatud ajakulu 7 h). Arvestades eelnevat määrab hageja kostja põhjendatud ja vajalike lepingulise esindaja kuludena kindlaks summa 2405 eurot (18,5 x 130).
6. Kokkuvõttes mõistab kohus hageja kasuks välja menetluskulud summas 3455 eurot (riigilõiv 1050 eurot + lepingulise esindaja kulu 2405 eurot). Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3455 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastuseks kostja etteheidetele hageja menetluskulude suuruse osas märgib kohus, et kuigi kohus osaliselt hageja lepingulise esindaja kulusid vähendas, oli eelkõige kostja ise see, kes põhjustas oma lauseituse taktikaga käesolevas menetluses hageja õigusabikulude suurenemist (vt ka käesoleva kohtuotsuse p-d 2425). Samuti esitas kostja kohtu poolt rahuldamata jäetud põhjendamatuid taotlusi, millele hageja pidi vastama (vt tl 149-151). Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. 9 2-20-6543
7. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
8. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus muuhulgas rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Harju Maakohtu 06.05.2020 määrusega käesolevas tsiviilasjas rahuldas kohus osaliselt hagi tagamise taotluse ning seadis hagi tagamiseks kostjale OÜ Jatiina Tehnika (registrikood 11247028) kuuluvale 454/10000 suurusele kaasomandi mõttelisele osale kinnistust asukohaga xxxkinnistusosakonna registriosa nr xxx IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 39 554,71 eurot hageja ALLTECH EESTI Osaühing (registrikood 11076868) kasuks tsiviilasjas nr 2-20-6543 nõude tagamiseks (vt tl 30-32). Arvestades käesoleva otsuse alusel hagi rahuldamist, leiab kohus, et kooskõlas TsMS § 445 lg 2 tuleb antud hagi tagamise abinõu jätta jõusse põhjusel, et see on ilmselt vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 10