Obsah (6)

§ 49§ 152§ 43§ 44§ 121§ 45

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-2127 Määruse kuupäev 1. aprill 2021 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Urmas Valge kaebus Tartu Vangla vastu seoses ÜRO-le saadetud kirjag

) § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. Kaebusest loobumise sätteid kohaldatakse ka juhul, kui kaebaja soovib liitkaebusest mõne nõude välja jätta (

§ 49

lg 3 p 5 ja lg 4).

§ 152

lg 1 p 3 ja lg 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kohus võtab kaebusest loobumise vastu. Kui kaebaja loobub kaebusest enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.

1. Kohtu hinnangul soovib kaebaja loobuda osadest kaebuse nõuetest, kuna selgus, et nende esitamine ei ole vajalik. Kaebusest loobumine on kaebaja õigus. Puuduvad alused kaebusest loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks. Kohus võtab kaebusest loobumise vastu ja lõpetab menetluse järgmistes nõuetes: - kohustada vastustajat saatma e-kirja teel järelpärimine kaebaja 01.09.2020 saadetud kirja kohalejõudmise kohta; - hüvitada mittevaraline kahju, mille vastustaja tekitas 01.09.2020.a kirja tähtsaadetisena registreerimata jätmisega; - tuvastada 01.09.2020.a kirja tähituna saatmise sihilik takistamine.
2. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 1 p 2 alusel ei saa kaebaja pärast käesoleva määruse jõustumist uuesti esitada kohtule nõudeid, mille menetlus on lõpetatud. Kaebuse tagastamine 11. Kaebaja jäi nõuete juurde tühistada vaideotsus ja kohustada vastustajat järgima seadust kirjavahetuse korraldamisel. Kohus ei käsitle iseseisva nõudena kaebaja taotlust tunnistada vaideotsus seadusega vastuolus olevaks, kuna vaideotsuse õiguspärasuse hindamine on hõlmatud tühistamisnõudega. Kohtu hinnangul tuleb kohustamisnõuet tõlgendada nii, et kaebaja soovib vastustaja kohustamist võimaldama tal saata kirju tähituna.

§ 44

lg 1 alusel saab isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. See tähendab, et kaebaja saab pöörduda kohtusse kaebajal endal tekkinud konkreetse probleemi lahendamiseks. Kaebajal ei ole kaebeõigust abstraktse probleemi lahendamiseks või teiste isikute või avaliku huvi kaitseks. Kaebaja pöördus kohtu poole seoses sellega, et tal tekkisid raskused kirja saatmisel tähituna ja tal puudus võimalus veenduda, et kiri jõudis kohale. Kaebaja soovib saavutada seda, et tal oleks edaspidi võimalik saata kirisaadetist mitte üksnes liht-, vaid ka tähtsaadetisena (postiseaduse § 4 lg 6 ja 7). 3 12. Kohus tagastab nõude kohustada vastustajat võimaldama kaebajal saata kirju tähituna

§ 121

lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohtu hinnangul on kaebuse rahuldamine vähe tõenäoline, kuna õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust korraldada kinnipeetava kirja saatmine tähtsaadetisena. Kirjavahetuse korraldus vanglas on reguleeritud vangistusseaduse (VangS), vangla sisekorraeeskirja (VSkE) ja Tartu Vangla kodukorraga (punkt 15.1). VSkE § 48 alusel saadab kinnipeetav oma kirjad vangla administratsiooni vahendusel. Vangla ülesandeks on kiri vastu võtta, kontrollida ümbriku (mitte kirja) sisu (v.a õigusaktides sätestatud erandid) ja registreerida kirja saatmine kirjavahetuse kaardil. Kirja üleandmist vanglale kinnitavad kinnipeetav ja vanglateenistuja oma allkirjadega. Väljaminevad kirjad postitatakse kolme tööpäeva jooksul vanglateenistujale kirja edastamisest alates (VSkE § 49). Postitamise all tuleb kohtu hinnangul mõista saadetiste üleandmist postiteenuse osutajale. Vanglal ei ole kohustust saadetisi liigitada või täiendavalt käidelda.
2. Kohtuasja materjalide põhjal on kaebajale tagatud VangS § 28 lg 1 sätestatud õigus kirjavahetusele. Seda, et kaebajal puudub võimalus saata kirja tähtsaadetisena, ei saa pidada tema õiguste intensiivseks riiveks. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse „Täht- ja väärtsaadetise universaalse postiteenusena edastamisele esitatavad nõuded“ § 2 lg 1 kohaselt peab universaalse postiteenuse osutaja postiteenuse kasutaja soovil pakkuma teenust, mis võimaldab täht- ja väärtsaadetise edastamist väljastusteatega või lunamaksuna. Sama määruse § 4 lg 1 kohaselt võib tähtsaadetise edastamiseks üle anda kõigis universaalse postiteenuse osutaja postkontorites ja universaalse postiteenuse osutaja poolt määratud muudes juurdepääsupunktides. Viidatud sätetest tuleneb, et tähtsaadetise saatmiseks on vajalik postiteenuse kasutaja isiklik tahteavaldus postiteenuse osutaja selleks määratud vastuvõtukohas. Ka tavaelus ei saa isik tähtkirja saata nii, et märgistab vastavalt ümbriku, kleebib sellele vajalikus koguses marke ja paneb kirja kirjakasti. AS Eesti Post on 11.01.2021 kirjas kaebajale selgitanud, et postiteenuse osutaja ise kirjale kleebitud markide alusel teenust ei muuda. See, et kaebajal kui kinnipeetaval puudub võimalus külastada postkontorit ja kasutada seal pakutavaid teenuseid, kujutab endast vangistusega kaasnevat paratamatut piirangut. Kaebuses välja toodud kaebaja huvide kaitseks ei ole ka oluline, et kaebaja peaks saama kirja saata tähituna. Kaebuse asjaoludel on määrav erinevus liht- ja tähtkirja vahel selles, et tähtsaadetise kasutamine võimaldab kirja saatmist tõendada. Kuid samavõrd võimaldab seda vangla peetav kirjavahetuse kaart, kuna sellelt nähtub, millal kinnipeetav kirja üle andis ja kellele oli see adresseeritud. Kirja edastamine tähtsaadetisena ei välista seda, et kiri ei jõua adressaadini. Samuti ei võimalda see kirja kaduma mineku korral taastada kirja sisu. Kui kaebaja poolt vanglale üle antud kiri on kaduma läinud ja see on kaebajale põhjustanud kahju, siis on kaebajal võimalik esitada vanglale kahju hüvitamise nõue. Kaebaja võimalused kirja saatmisel ei ole sedavõrd erinevad, et seda saaks pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks.
3. Kohus tagastab vaideotsuse tühistamise nõude

§ 121

lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 45

lg 4 alusel võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. 4 Kohtule ei ole äratuntav, et kaebaja etteheited vaideotsusele mõjutaksid mingil moel kaebaja õigusi väljaspool põhivaidlust., s.o väljaspool küsimust, kas vanglal oli kohustus korraldada kaebaja kirja saatmine tähituna ja teha selle kohale jõudmise kohta järelpärimine. Järelpärimise esitamise nõudest kaebaja loobus ning tähtkirja saatmise võimaldamiseks kohustamise nõude kohus tagastas. Sel juhul langeb ära ka kaebaja õigus taotleda vaideotsuse tühistamist. See, kui vaideotsuses on mõnede asjaolude osas ebatäpsused või vastustaja põhjendused ei ole kaebaja hinnangul asjakohased, ei loo iseseisvalt kaebajale õigusi või kohustusi. Vaideotsuse tühistamine ei kohustaks vastustajat muutma kirjavahetuse korraldust kaebaja soovitud viisil, ei kõrvaldaks tekkinud olukorda ega kohustaks vastustajat edaspidi edastama kaebaja soovil ekirju. 16. Kokkuvõttes on kohus kõigi kaebaja nõuete osas menetluse lõpetanud või kaebuse tagastanud. 17. Kuna kaebaja loobus riigi õigusabi (esindaja määramise) taotlusest, siis jätab kohus selle läbi vaatamata. Kohtuasja menetluse lõppemise korral ei võta kohus seisukohta menetlusabi (riigilõivust vabastamise) taotluse või muude menetluslike taotluste kohta. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik 5