3-21-642/3

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-642 Määruse kuupäev 26.03.2021 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi X kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale Resolutsioon

1. Tagastada X kaebus.
2. Jätta taotlus riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata.
3. Asendada avaldatavas kohtulahendis andmesubjektide nimed tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte Xle tõlgituna vene keelde. Asjaolud ja kohtu seisukoht
4. Tartu Halduskohtule saabus 25.03.2021 Tartu Vanglas kinnipeetava X kaebus, milles kaebaja nõuab Tartu Vangla julgeolekuosakonna kohustamist algatada kriminaalasi Yi suhtes laimu paragrahvi alusel. Kaebuse kohaselt Y kirjutas halduskohtusse teadvalt vale laimava kirja, kus süüdistas kaebajat ja kirjutas ilmset laimu. Need on kuritegelikud avaldused, mida Y soovis esitada ametlike ütlustena. Kaebaja leiab, et tal on õigus ennast kaitsta taolise laimu eest. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist, kuna tal ei ole finantse. Kaebusele on lisatud Tartu Vangla 17.03.
5. a vastus nr 2-3/469-2, millest nähtub, et Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakond on seisukohal, et X kaebuse sisust ei nähtu viiteid ühelegi karistusseadustikus loetletud kuriteokoosseisule. Tartu Vangla viies üksus, kus kaaskinnipeetav paikneb, on seisukohal, et antud materjalides ei ole ka distsiplinaarsüüteo koosseis täidetud ning menetlust läbi ei viida.
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kriminaalmenetlust, sh menetluse alustamist reguleerib ammendavalt kriminaalmenetluse seadustik, mille § 195 lg 1 järgi tuleb kuriteoteade esitada uurimisasutusele või prokuratuurile. Seega, kui kaebaja leiab, et tema suhtes on toime pandud kuritegu, on tal õigus esitada selle peale kaebus uurimisorganile.
7. Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakond on vastavalt Tartu Vangla direktori 09.03.
8. a käskkirjaga nr 1-1/37 kinnitatud „Tartu Vangla teabe-ja uurimisosakonna põhimäärus“ §-le 1 1 struktuuriüksus, mille üheks põhiülesandeks on ennetada ja avastada kinnipeetavate ja vahistatute õiguserikkumisi ning korraldada vanglas uurimist ja jälitustegevust (põhimääruse § 4 lg 1). Põhiülesannete täitmiseks on teabe- ja uurimisosakonnal õigus vastavalt seadusest tulenevatele volitustele alustada ja viia läbi kuriteo tunnuste olemasolul kriminaalmenetlusi ning edastada vangla menetluspädevuse mittekuuluvad materjalid pädevale menetlusasutusele (põhimääruse § 4 lg 3 p 2).
9. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest vastavalt HKMS § 2 lg-le
10. Kuna kaebaja väidab halduskohtule esitatud kaebuses, et teda on laimatud ja tema arvates tuleks alustada kriminaalmenetlust, kuid Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakond ei ole seda teinud, siis võib mõista, et kaebaja tahe on vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmist.
11. Kohus selgitab, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 38 lg 1 p 1 alusel on kannatanul õigus vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine KrMS §-des 207 ja 208 sätestatud korras. KrMS § 193 lg 1 kohaselt alustab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lõikes 1 sätestatud asjaolud. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale võib kaebuse esitada prokuratuurile vastavalt KrMS § 207 lg-le
12. Seega on kaebajal õigus vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmist, esitades kaebus prokuratuurile. Halduskohtu pädevuses ei ole algatada ega menetleda kriminaalasju.
13. Kohus on seisukohal, et käesoleva kaebuse menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
14. Kaebaja on esitanud ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus menetlusabi taotluse sisuliseks lahendamiseks.
15. Kohus asendab omal algatusel andmesubjektide nimed avaldatavas kohtulahendis tähemärkidega HKMS § 175 lg 3 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 2