Obsah (5)

§ 405§ 444§ 448§ 162§ 143

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 30. november 2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasi H. U. hagi Ge

) § 405 lg 1 kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kuna tegemist on varalise nõude hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole. Lihtmenetluses võib kohus teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 405lg 1 p 9, § 444 lg 4).

2.

§ 444

lg 4 alusel kohus täiendab kirjeldava ja põhjendava osata otsust

§ 448

lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. 3.

§ 448lg 4¹ kohaselt apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama.

Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.

1. TLS (töölepingu seadus) § 1 (töölepingu mõiste) lg 1 töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale tasu.
2. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid töösuhte töölepingu sõlmimise kaudu 01.04.
3. E-kirja teel lepiti kokku, et palga suurus on 1200 eurot, millelt on eelnevalt maksud makstud. Kuna hageja ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamiseks avaldust, võis hageja eeldada, et töötasu brutosumma on 1556,02 eurot. Poolte vaheline tööleping lõppes 19.12.
4. Hageja viibis alates 04.12.2019 kuni 19.12.2019 õppepuhkusel. Hageja oli õppepuhkusel 16 päeva. Seega pidi kostja hagejale tasuma õppepuhkuse eest 629,50 eurot. Hageja on õppepuhkuse eest saanud tasu 600 eurot. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt Täiskasvanute koolituse seaduse § 13 lg 3 alusel 29,50 euro tasumist. Kokku on hageja nõue kostja vastu õppepuhkuse kasutamise eest 38,25 eurot brutos.
5. Hageja ei ole saanud 03.12.2019-04.12.2019 töötatud päevade eest töötasu. Hageja keskmine tööpäevatasu on 40,22 eurot neto. Seega on hagejal kostja vastu nõue saamata jäänud töötasule summas 80,44 eurot neto. Kokku on hageja saamata jäänud töötasu nõue kostja vastu 104,30 eurot bruto. 2
6. Töölepingu seaduse § 71 alusel on tööandja töölepingu lõppemisel kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Hageja töötas kostja juures 01.04.2019 - 19.12.
7. Hageja ei kasutanud põhipuhkust. Hageja kasutamata puhkus on 20,18 päeva. Seega on hagejal kostja vastu TLS § 71 tulenevalt nõue 811,52 eurot, millelt on maksud juba eelnevalt tasutud. Kokku on hageja aegumata põhipuhkuse nõue kostja vastu 1052, 28 eurot bruto.
8. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista viivise 19,86 eurot. Vastavalt töölepingu seaduse § 84 lõikele 1 muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tööleping lõppes poolte vahel 19.12.
9. Töölepingu lõppemisest kuni hagi koostamiseni 04.03.2020 oli möödunud 76 päeva. Võlasumma oli selleks kuupäevaks 1194,83 eurot bruto ja viivise määr 8 % aastas. Hagejal on viivisenõue kostja vastu hagiavalduse esitamise päeva seisuga 19,86 eurot.
10. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel oli kehtiv töösuhe, hagejal on õigus nõuda kostjalt saamata jäänud õppepuhkusetasu, töötasu, kasutamata puhkuse hüvitist ja sissenõutavaks muutunud viivist.
11. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel jätta kostja kanda.

§ 143

p 1 ja 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tõlgikulud ning dokumentaalse tõendi saamise kulud. Hageja menetluskuludeks on äriühingu registrikaardi tõlkekulu 54 eurot ja hagile lisatud võõrkeelsete dokumentide tõlkekulud summas 468 eurot, kokku 522 eurot. Kohus leiab, et tegemist on asja läbivaatamisega seotud kuludega, need on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad kostja poolt hagejale hüvitamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 3