Obsah (5)

§ 30§ 31§ 34§ 32§ 33

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-607 Määruse kuupäev 22. märts 2021 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Elena Asari kaebus seoses kortermaja üürnikuga RESOLUTSIOON Tagast

).

§ 30

lg 1 p-st 2 ja lg-st 3 tulenevalt on korteriomanikel ja korteriomandit kasutavatel isikutel õigus kasutada kaasomandi eset, nt kortermaja keskküttesüsteemi, selle otstarbe kohaselt. Samuti on korteriomanikud vastavalt

§ 31

lg 1 p-le 1 kohustatud kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevustest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on kohustatud tagama, et viimati nimetatud kohustust järgiks ka korteri üürnik (

§ 31lg 4).

5. Kui üürnik ei ole vastavalt kaebaja ning teiste kortermaja elanike palvele oma tegevust korrigeerinud, siis on isikutel õigus pöörduda oma nõudega hoiduda keskküttesüsteemi ebakohasest kasutamisest korteriomaniku poole. Korteriomanik on kohustatud tagama üürniku poolt korteriomandi- ja korteriühistuseadusest tulenevate kohustuste täitmise, sh keskküttesüsteemi korrektse kasutamise. Arvestades, et keskküttesüsteemi kui kaasomandi eset valitsetakse vastavalt

§ 34

lg-le 2 korteriühistu kaudu, siis on kaebajal otstarbekas pöörduda oma rahulolematusega korteriühistu poole. Korteriühistu saab omakorda esitada nõude seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks korteriomanikule kui üürileandjale, kellega üürilepingu sõlminud üürniku tegevus väidetavalt kortermaja elanikele muret põhjustab. Kaebajal on soovi korral võimalik ka endal otse korteriomaniku poole pöörduda. Korteriomanikul on seejärel võimalik võtta kasutusele erinevad meetmed, et tagada üürniku tegevuse korteriomandi- ja korteriühistuseadusega vastavusse viimine. Vajadusel on korteriomanikul võimalik üürisuhe ka lõpetada. 6. Kui korteriomanik eeltoodut ei tee ning rikub korduvalt oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes, sh kui omanik jätab korduvalt täitmata

§-s 31 sätestatud kohustused või häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist, ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab (

§ 32lg 1 ning lg 2 p-d 1 ja 3).

Vastavalt

§ 32lg-le 3 otsustavad nõude esitamise üle korteriomanikud häälteenamuse alusel.

Kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest (

§ 33lg 1).

Kohus aga rõhutab, et sundvõõrandamine on võimalik üksnes väga mõjuvatel põhjustel ning tegemist on pikaajalise protsessiga, millest on teised meetmed otstarbekamad, s.t eelkõige suhtlus korteriühistu ning vaidlusaluse korteri üürniku ja omanikuga. 7. Eelnevale tuginedes tagastab kohus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel Elena Asari kaebuse. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2