3-20-1442/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2021; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-20-1442 Haldusasi X kaebus Vabariigi Valitsuse 19.06.2020 korralduse nr 222 tühistamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – X; Vastustaja – Vabariigi Valitsus, esindaja Kertu Nurmsalu RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 19.03.
2. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. X esitas 04.08.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, millest võis järeldada, et kaebaja ei nõustu Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsusega.
4. Tallinna Halduskohtu 28.08.2020 määrusega jäeti kaebus nõude täpsustamiseks käiguta.
5. X teatas 29.09.2020 vastuses, et ei nõustu Vabariigi Valitsuse 19.06.2020 korraldusega nr 222 Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise kohta ning taotleb haldusakti täielikku tühistamist.
6. Kaebus võeti menetlusse Tallinna Halduskohtu 26.10.2020 määrusega. Vabariigi Valitsus on vastanud kaebusele 20.11.
8. Tallinna Halduskohtu 20.01.2021 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
9. Kaebaja ei nõustu Vabariigi Valitsuse 19.06.2020 korraldusega nr
10. Tuginemine kodakondsuse andmisest keeldumisel 25-27 aasta tagustele kuritegudele ei ole proportsionaalne ega põhjendatud. Jätkuvalt tuuakse esile kuni 10 aasta taguseid liiklusrikkumisi. Kaebaja selgitab, et on sündinud Eestis, õppinud Eesti koolides, tema kõik pereliikmed on Eesti kodanikud. Praegu ta töötab kutselise autojuhina ja annab igapäevaselt panuse Eesti hüvanguks, samuti on aastal 2000 saadetud talle kutse taotleda kodakondust. Neid asjaolusid ei ole arvestatud. Kaebaja märgib, et taotleb jätkuvalt Eesti kodakondsust. VASTUSTAJA SEISUKOHT
11. Vabariigi Valitsus vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et see on põhjendamatu.
12. Vastustaja selgitab, et Vabariigi Valitsus keeldus kaebajale Eesti kodakondsuse andmisest lähtudes KodS § 21 lg-st 11 ning lg 1 p-st 4, kusjuures viimase kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kaebaja suhtes esinevad KodS § 21 lg 1 p-s 4 sätestatud tunnused. Kodakondsuse seaduse § 21 lg 1 p 4 lauseosa „keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest“ sõnastus ei sea ajalisi piire, millal on kuriteod toime pandud. Selle sätte täitmiseks on kaks üheaegselt esinevat tingmust – toime on pandud kaks või enam kuritegu ja need peavad olema tahtlikud kuriteod. Vabariigi Valitsusel on õigusaktidest tulenev kohustus arvestada ka 25-27 aasta taguseid kuritegusid kodakondsuse taotluse osas otsuse langetamisel. Ehkki kaebaja karistatus korduvalt toimepandud kuritegude eest on kustunud, hindas Vabariigi Valitsus lisaks süüdlase kuritegudele ka süüdlase isikut, hinnates kaebaja kõikide süütegude laadi ja korduvust. Süüdlase isikut arvesse võttes hindab vastustaja isiku seadusekuulekust ja tema erinevaid süütegusid ning nende asjaolusid. KodS § 21 lg-st 11 tuleneb, et toime pandud kuriteod peavad võimaldama erandi tegemist. Seetõttu ongi Vabariigi Valitsus vaadanud kaebaja kõiki süütegusid. Väärtegude toimepanemine ei ole olnud aluseks kodakondsuse andmisest keeldumisel, küll aga on üheks teguriks erandi mittekohaldamisel. Asjaolu, et kaebaja töötab kutselise autojuhina ning liiklusalaste väärtegude toimepanemine ei ole olnud töö tegemisel takistuseks, ei oma antud juhul tähtsust.
13. Kodakondsusega seonduvad spetsiifilised õigused, mida riik peab kodanikule tagama, näiteks õigus olla kaitstud väljasaatmise eest, õigus riigi kaitsele välisriikides, õigus riigi abile, hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletustel jms. Riigil on seetõttu õigus otsustada kodakondsuse saamise tingimused, sh nõuda, et kodakondsuse taotleja on õiguskuulekas. Kui riik on isikule kodakondsuse andnud, siis ei saa seda ära võtta põhjusel, et isik paneb toime kuritegusid või muid õigusrikkumisi. See rõhutab veelgi kodakondsuse andmise otsuse olulisust. Vastava otsuse tegemisel on Vabariigi Valitsusel suur kaalutlusruum. KOHTU PÕHJENDUSED
14. Vabariigi Valitsuse
15. juuni 2020 korraldusega nr 222 otsustati mitte anda Eesti kodakondsust Xile, kuna teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Vabariigi Valitsus arvestas seejuures asjaolu, et X on pannud toime kaks kuritegu, millest esimene oli tahtlik tapmine ja teine seisnes kinnipidamisasutusest põgenemises. Vabariigi Valitsus on võtnud arvesse, et kuritegude toimepanemisest on möödunud küll võrdlemisi pikk aeg, kuid ühe puhul oli tegemist jõhkra ning äärmiselt ühiskonnaohtliku teoga ning teine näitas kaebaja suhtumist talle mõistetud 2 karistusse. Vastustaja arvestas veel ka hiljem toime pandud väärtegusid ning leidis seda kõike kogumis hinnates, et kaebajale ei ole võimalik Eesti kodakondsust vastavalt kodakondsuse seaduse § 21 lõike 11 erandkorras anda, sest toimepandud süüteod ja nende asjaolud ei näita isiku soovi käituda õiguskuulekalt, mistõttu soovib Vabariigi Valitsus veenduda tema õiguskuulekuses pikema ajaperioodi jooksul.
16. Vaidlustatud haldusakti andmisel on viidatud kodakondsuse seaduse § 20 lõikele 1, mille kohaselt otsustab Eesti kodakondsuse andmise või taastamise Vabariigi Valitsus, välja arvatud juhul kui Eesti kodakondsus saadakse sama seaduse paragrahvi 13 (kodakondsuse saamine alaealisena) neljanda lõike alusel. Samuti on tuginetud sama seaduse § 21 lõike 1 punktile 4 ja § 21 1õikele
18. Kodakondsuse seaduse § 21 lg 1 p 4 ei võimalda anda ega taastada Eesti kodakondsust isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Selles, et kaebajat on kahel korral tahtlike kuritegude toimepanemise eest karistatud, antud juhul vaidlust ei ole. Seega oli küsimus kodakondsuse seaduse § 21 lõikes 11 sätestatud erandi kohaldamises või kohaldamata jätmises.
19. Tulenevalt kodakondsuse seaduse § 21 lõikele 11 võidakse Eesti kodakondsus anda või taastada erandina isikule, keda on korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest ja kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
20. Vastustaja on kuritegude toimepanemise asjaolusid ning taotleja isiku hilisemat käitumist arvestanud. Vabariigi Valitsus asus seisukohale, et praegu ei olnud võimalik veel kodakondsust erandina anda. Vastavalt kodakondsuse seaduse § 20 lõikele 1 on sellise küsimuse lahendamine Vabariigi Valitsuse pädevuses. See tähendab ühtlasi seda, et kohus Vabariigi Valitsuse asemel kaalutlusõigust ei teosta ning taoliste otsustuste puhul on kohtulik kontroll üldse teataval määral piiratud. Kohtul tuleb hinnata ja kontrollida peamiselt seda kas vaidlustatud haldusakti andmisel lähtuti kehtivast õigusest, kas tegemist oli asjakohaste kaalutlustega ja kas seejuures ei ole olulisi või ilmselgeid vigu tehtud. Vastustaja on arvestanud ka seda, et kuritegude toimepanemisest ja karistuse kustumisest on küllalt palju aega mööda läinud, kuid pidanud vajalikuks kaebaja õiguskuulekuses mõnevõrra pikema perioodi kestel siiski veel täiendavalt veenduda. See jääb samuti vastustaja kaalutlusruumi piiridesse ning ilmselget viga sellega seonduvalt täheldada ei saa. Seega ei ole kaebuse rahuldamiseks ega vaidlustatud korralduse tühistamiseks alust.
21. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 3