3-21-816/1

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-816 Määruse kuupäev

1. aprill 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Jaak Reinomäe (Reinomägi) taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON Jätta taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte taotlejale. ASJAOLUD
2. Tartu Halduskohtusse saabus
3. aprillil 2021 Jaak Reinomäe riigi õigusabi taotlus. Taotleja selgitas, et esitas advokatuurile kaebuse talle riigi õigusabi korras määratud kaitsja Meelis Masso tegevuse peale, kuid advokatuuri aukohtu
4. veebruari
5. a otsusega jäeti aukohtumenetlus algatamata distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise tõttu. Taotleja sai aukohtu otsuse kätte
6. aprillil
7. Taotleja soovib riigi õigusabi, et vaidlustada kohtus advokatuuri aukohtu otsus. Taotleja selgitas, et riigi õigusabi aitab teda võrdsustada kohtu ees advokatuuriga. KOHTU SEISUKOHT
8. Advokatuuri aukohtu otsuse peale esitatud huvitatud isiku kaebuse vaatab läbi halduskohus (advokatuuriseaduse § 18 lõige 1). Taotlusest nähtuvalt soovib taotleja riigi õigusabi halduskohtule kaebuse esitamiseks ja halduskohtumenetluses osalemiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lõigete 1 ja 2 järgi on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses.
9. RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtupraktika kohaselt saab huvitatud isiku kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtupoolne menetlusnormide rikkumine. Menetluslike õiguste rikkumine võib seisneda selles, et aukohus on jätnud menetluse algatamata nii, et ei ole üldse hinnanud huvitatud isiku väiteid; on asja sisuliselt lahendanud, kuid on jätnud osa huvitatud isiku väiteid käsitlemata; aukohus ei ole järginud otsuse tegemisel muid menetlusreegleid, nt kui otsuse on teinud ebaseaduslik koosseis, huvitatud isik on jäetud ära kuulamata vms. Aukohtul on kaalutlusõigus selle üle, kuidas rikkumisele reageerida ning kas advokaati distsiplinaarkorras karistada või mitte. Kohus ei kontrolli aukohtu otsuse sisulist õiguspärasust, st kas advokaadi tegevuses esinesid distsiplinaarsüüteo tunnused või mitte ning kas aukohtu hinnang nendele asjaoludele on õige. Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi otsus rikub, s.o advokaat, kelle tegevuse vastavust õigusaktidele on aukohus hinnanud. (Vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
10. novembri
11. a määrus haldusasjas nr 3-13-1365, punkt 15;
12. aprilli
13. a määrus haldusasjas nr 3-19-362, punkt 10;
14. aprilli
15. a määrus haldusasjas nr 3-20-490, punkt 8.) Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on taotlejal seega võimalik aukohtu otsust vaidlustada ainult menetlusnormide rikkumisele viidates. Kohus leiab, et taotleja on ise võimeline kohtule selgitama, milliseid menetlusnorme on aukohus tema kaebuse menetlemisel rikkunud. Selliste selgituste esitamine ei eelda õigusteadmiste olemasolu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine ei ole vajalik ega põhjendatud. Taotleja suudab ise oma õigusi kaitsta, mistõttu tuleb tema taotlus riigi õigusabi saamiseks jätta RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)