TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-19-557 Otsuse kuupäev 4. november 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi XX kaebus Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.43

) § 158 lg 3 ütleb, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ja ei teosta haldusakti õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.

1. Kohtu hinnangul on kodukorra punktis 7.1.43 sisalduv keeld nõuetekohaselt põhjendatud ja vastustaja ei ole silmaklappide keelamisel teinud kaalutlusvigu. Vastustaja on välja toonud kaks põhjust, miks võivad silmaklapid olla ohuks vangla julgeolekule - isiku tuvastamise raskendamine ja silmaklappide kasutamine esemete peitmiseks. Tegemist on asjakohaste kaalutlustega. Silmaklapid ei ole kinnipeetavale hädavajalikud (vt otsuse punkte 9-11). Kohustus tagada vanglas julgeolek kaalub üles kaebaja soovi kasutada silmaklappe. Kaebaja ei ole ka omalt poolt välja toonud põhjendusi, miks pidada silmaklappide keelamist õigusvastaseks. Kaebaja tugineb pigem sellele, et teda häirib öövalgus. Kohus mõistab kaebaja 4 väiteid nii, et silmaklappide keeld on õigusvastane, kuna öövalgus häirib und ja kahjustab tervist ning teisti ei ole öövalguse mõju võimalik tõrjuda.
2. Valgustatus ehk valgustustihedus näitab, mil määral on pind valgustatud. Valgustatuse tähis on E ja ühik on luks (lx). Valgustatuse näidetena tuuakse: pilvine öö 0,0001 lx, täiskuuöö 0,050,3 lx, tänavavalgustus 5-10 lx büroohoone trepikoda / wc 80 lx, lugemiseks ja kirjutamiseks 300-500 lx, päevavalgus 10 000-25 000 lx (allikas: et.wikipedia.org artikkel „Valgustustihedus“, en.wikipedia.org artikkel „Lux“). Valgustatust 10 lx nimetatakse kui minimaalset valgust lugemiseks (meteo.physic.ut.ee/et/showdoc.php?did=15).
3. Vastustaja esitas kohtule andmed kahe Tartu Vanglas toimunud valgustatuse mõõtmise kohta. Esiteks mõõdistamistunnistus nr 3-053-14 (tl 70-73), mille andis välja Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi töökeskkonnalabor. Teostati Tartu Vangla kinnipidamiskambrite valgustatuse mõõtmised ja tulemuste analüüs. Mõõdistamise aeg oli 04.11.
4. Mõõtmiste eesmärgiks oli hinnata piirkondade kunstlikku valgustatust, kohtvalgustatuse mõõtmised teostati tööpinna kõrgusel ja üldvalgustatust mõõdeti põranda kõrgusel. Tööle lülitati kõik ruumis olevad valgusallikad. Kambris 2149 mõõdeti muuhulgas öövalgust põranda kõrgusel, tulemuseks 8 - 11 lx, keskmine valgustatus (Em) oli 10 lx. Tulemuse kohta on märgitud, et see langeb väljapoole mõõteseadme kalibreeritud mõõtepiirkonda ning ei kuulu labori akrediteerimisulatusse. Samas kambris oli päevasel ajal valgustatus lauapinnal keskmiselt 283 lx ja põrandapinnal keskmiselt 179 lx. Teiseks õiend kambris 3112 21.04.2016 teostatud öise valgustatuse mõõtmise kohta (tl 75). Tulemused olid järgmised: ülemine voodikoht 11,3 - 13,2 lx, alumine 7,4 - 9,1 lx, põrandal kambri keskel 8,0 lx. Mõõtmise ajal oli kambris lamp Osram võimsusega 5 W, valgusvooga 250 lm ja värvitooniga 2700 K. Aken oli kinni kaetud. Mõõtmise teostas komisjon, kuhu kuulusid Riigi Kinnisvara AS, Tartu Vangla ja Hooldus Pluss OÜ esindajad. Ka kaebaja lähtub sellest, et valgustatus öösel on 6,7 - 13,2 luksi (tl 36).
5. Vastustaja kinnitas, et kaebaja kambri valgustingimused, sh öövalgusena kasutatud valgusti olid samad, mis otsuse punktis 9 toodud mõõtmiste tegemisel. Eeltoodut kinnitab vastustaja 20.03.2020.a vastus kaebajale (tl 101). Selle järgi on öövalgustusena kasutusel kahe tootja pirne, ühed valgusvooga 250 luumenit ja teised tagavad pimedal ajal üksnes orientatsiooni ruumis.
6. Vastustaja väitel ei ole õigusaktidega kehtestatud öövalguse lubatavat tugevust vanglas, selliseid õigusakte ei ole teada ka kohtule. Vastustaja hinnangul saab lähtuda sellest, et standardis EVS-EN 12464-1:2011 on öö- ning vaatlemisvalgustuse valgustatuseks haiglapalatis soovitatud 5 luksi. Kohus nõustub sellega, et kui öist valgustatust 5 luksi soovitatakse patsientidele haiglas, siis sobib see orientiiriks ka vanglas öövalguse tugevuse hindamisele. Sel juhul ei saa öelda, et öine valgustus kaebaja kambris vältimatult tingib silmaklappide kasutamise vajaduse. Suurim mõõdistatud valgustatus oli ülemise voodikoha uksepoolses otsas 13,2 lx, sama voodi teises osas oli valgustatus 11,3 lx ning teisel mõõtmisel saadi keskmiseks valgustatuseks 10 lx. Saadud tulemus on küll kõrgem, kui soovitatud öine valgustatus haiglapalatis, kuid erinevus ei ole oluline. Öine valgustatus kambris on ligikaudu 10-20 korda 5 nõrgem kambri üldisest valgustatusest päevaajal (tl 73 tulemused 138-199 lx) või valgustatusest tööpinnal (tl 73 tulemused 143-306 lx, soovitav 300-500 lx).
7. Kodukord kui üldkorraldus kehtib kõigi kinnipeetavate suhtes ja kehtestatakse lähtudes niiöelda keskmisest isikust. Kui kaebajal esinevad terviseseisundist tingitud erivajadused seoses öövalgusega, siis see ei ole alus tühistada kodukorrast tulenevat keeldu. Kaebajal tuleb sel juhul taotleda talle erandina silmaklappide lubamist või muude öövalguse mõju leevendavate abinõude tarvitusele võtmist meditsiinilisel näidustusel. Seda, kas kaebajal esines seoses öövalgusega terviseseisundist tingitud erivajadus, käsitleb kohus otsuse punktides 17-
9. Kaebaja tugineb sellele, et ta pöördus seoses öötulega Sotsiaalministeeriumi poole ja ministeerium soovitas tal kasutada magamiseks une- või öömaski (tl 17 pöördel). Kaebaja väide on õige ning Sotsiaalministeerium on tõesti andnud kaebajale soovituse, mis vangla kodukorraga ei ühildu. See ei tähenda, et kodukord on õigusvastane, vaid üksnes seda, et soovituse koostaja ei olnud väga hästi tuttav vangistust reguleerivate õigus- ja haldusaktidega. Käesoleva vaidluse piiridest väljub küsimus sellest, kas vastustajalt oleks saanud nõuda kaebaja olukorda leevendamist muul viisil, näiteks kasutades teistsugust valgustit või valgusallikat. Kohus ei lahenda öövalguse mõju leevendamiseks või kaebaja soovitud toimingute tegemiseks kohustamise, vaid silmaklappide keelu tühistamise nõuet.
10. Kokkuvõttes leiab kohus, et kodukorra punkt 7.1.43 on õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab tühistamisnõude rahuldamata. Hüvitamisnõue
11. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
12. Kaebaja taotleb silmaklappide keelamisega talle tekitatud kahju hüvitamist. RVastS § 7 lg 1 tuleneb, et kahju hüvitamise üheks oluliseks eelduseks on vastustaja tegevuse õigusvastasus. Kohus leidis eespool, et silmaklappide keelamine kodukorras oli õiguspärane.
13. Kohus analüüsib järgnevalt kaebaja terviseandmeid, saamaks vastust kahele küsimusele: kas kaebajal esines terviseseisundist tingitud erivajadus silmaklappide kasutamiseks ja kas kaebajal võis tekkida tervisekahju, mis on seostatav silmaklappide keeluga. Kohtule on esitatud kaebaja tervisekaart ajavahemiku 18.02.2016 - 10.02.2020 kohta (tl 115134). Selle põhjal on kaebajale seoses psüühikahäiretega määratud erinevaid diagnoose. Kohtuasja dokumentides on varaseimaks diagnoosiks 06.04.2016 (ravilugu 275) F60 spetsiifilised isiksusehäired. Hiljem on diagnoosideks olnud 17.04.2018 F41.2 depressiooniga ärevus (segatüüpi), 07.06.2018 F60.2 düssotsiaalne isiksus, 17.01.2020 F31.0 bipolaarne meeleoluhäire, hüpomaania (diagnoosi muutmine). 6
14. Tervisekaardist ei nähtu, et kaebaja oleks pöördunud arsti poole seoses sellega, et öine valgus takistab tal magada või mõjutab muul viisil tema tervist või heaolu. On õige, et kaebaja tervisekaardis sisaldub mitmeid kandeid, milles käsitletakse und. Neid andmeid ei saa aga käsitleda kontekstist välja rebituna. Kaebaja terviseandmeid tervikuna vaadates nähtub, et kaebajal on diagnoositud psüühikahäired, mis muuhulgas avalduvad nii, et kaebaja on agressiivne, ärev, rahutu ja ei maga hästi. Kõige ülevaatlikumalt nähtub see haigusjuhu A1933 2018 kannetest (tl 115), mis hõlmavad ajavahemikku 03.05.2018 06.02.
16. Näiteks 30.03.2017 (ravilugu nr 322) kurtis kaebaja, et uni on väga häiritud, ärkab iga kopsi peale ja südames kohe halb tunne. Mõned päevad hiljem ehk 03.04.2017 (ravilugu 323) ütles kaebaja aga arstile, et on ära jätnud õhtuse Ketipinori, kuna magab ka ilma selleta enam-vähem. Psühhiaater M. Mitt tegeles kaebajale sobiva raviskeemi otsimisega 03.04 ja 26.04.2017 (ravilood 323-324), unehäireid kaebaja arstile ei kurtnud. 17.04.2018 (haigusjuht A674 2018) kurtis kaebaja psühhiaater S. Kailile ärevust, virgumist ja ehmumist, pinges olekut, kontrollivajadust, kannatamatust, samas ütles, et uni on rahuldav. 03.05.2018 (haigusjuht A1933 2018) ütles kaebaja dr Kailile, et ta nädal aega ravimeid ei tarvita, uni on pindmine, soovib vaid uinumiseks vajadusel palderjani. 16.05.2018 märkis õde (haigusjuht A2729 2018), et kaebaja ei ole 04.05 - 16.05.2018 võtnud ööseks ordineeritud palderjani tablette ja ravi on lõpetatud. 22.05.2018 märkis arst (haigusjuht A3163 2018), et kaebajal on unehäired sellest ajast, kui ta loobus ravimitest. 13.11.2018 (haigusjuht A1933 2018) ütles kaebaja dr Kailile, et viimane nädal ei ole ta ravimeid võtnud ja ei maga hästi. 26.07.2019 viibis kaebaja nii dr Kaili kui ka perearst R. Tamme vastuvõtul (haigusjuhud A1933 2018, A10569 2019). Perearstilt küsis kaebaja une soodustamiseks Leoviti tablette, arst määras need üheks kuuks ja märkis diagnoosiks G47.9 täpsustamata unehäire. 31.07.2019 märkis õde tervisekaarti (haigusjuht A10689 2019), et kaebaja loobus sellest ravimist ja pinalisse panek lõpetatakse. Alates 26.07.2019 on dr Kail korduvalt märkinud, et kaebaja on hüpomaniakaalne ehk kõrgendatud meeleolus, kaebaja kurtis ka vähest unevajadust (haigusjuht A1933 2018).
17. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja terviseandmetest järeldada, et silmaklapid võisid kaebajale olla vajalikud tema terviseseisundist tingitud erivajaduse tõttu. Arst ei ole sellist meditsiinilist vajadust kordagi välja toonud. Samuti ei nähtu terviseandmetest, et silmaklappide puudumine oleks avaldanud mõju kaebajal diagnoositud psüühikahäirete tekkimisele või haiguse kulule. Tervisekaardi andmetest kogumina nähtub pigem vastupidine - kaebajal on psüühikahäired, mis põhjustavad rahutust, ärevust ja meeleolu kõrgenemist. Selliste nähtudega võibki uinumine olla raskem ja uni rahutum või kergem. Kaebaja on korduvalt lõpetanud omal algatusel ravimite tarvitamise. Neil juhtudel, kui kaebaja on otseselt kurtnud unepuuduse üle, on ta määratud ravist loobunud mõni päev hiljem. Viimati on kaebaja kurtnud hoopis vähest unevajadust. Selles kontekstis ei saa ülemäärast tähelepanu omistada sellele, et perearst märkis kaebaja soovitud ravimit välja kirjutades diagnoosiks täpsustamata unehäire. 7 Ka kaebaja esitatud ravimi kvetiapiin infolehes (tl 144) on öeldud, et ravimit kasutatakse bipolaarse depressiooni ravimiseks muuhulgas olukorras, kus patsient ei saa magada. See tähendab, et unehäire on tingitud haigusest, mitte vastupidi.
18. Kaebaja väitis, et silmaklappide puudumise tõttu on ta pidanud tarvitama ravimeid, mis on kahjustanud maksa ja magu. Kaebaja terviseandmed selliseid tervisekahjustusi ei näita. Kaebaja on arstidele avaldanud, et ta kahtlustab endal maksakahjustust (22.05.2018 haigusjuht A3163 2018, 04.06.2018, 13.11.2018 ja 26.07.2019 haigusjuht A1933 2018), kuid see ei leidnud kinnitust (22.05.2018 haigusjuht A3163 2018, 13.11.2018 haigusjuht A1933 2018, 26.07.2019 haigusjuht A10569 2019). Tervisekaardis esineb pöördumisi seoses maovaevustega, kuid need on seotud toiduga (31.10.2018 haigusjuht A12550 2018). Vastustaja leidis, et kaebaja väited ravimite põhjustatud maksa- ja maokahjustuse kohta ei ole hõlmatud nõudega, mille kaebaja esitas kohustuslikus kohtueelses menetluses. Kohtu hinnangul on siiski võimalik tõlgendada kaebaja kohtueelses menetluses esitatud nõuet nii, et see hõlmab ka väidetavat maksa- ja maokahjustust. Kaebaja tugines kohtueelses menetluses sellele, et silmaklappide puudumise tõttu on tal tekkinud psüühikahäire. Ravimid, millega kaebaja seostab maksa- ja maokahjustusi, on talle määratud nendesamade psüühikahäirete ravimiseks.
19. Kohus nõustub kaebajaga, et Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja I. Mesila ja vanemõde A. Ruubeli e-kirju (tl 69, 135) ei saa käsitelda tõenditena, sh ei ole tegemist eriteadmistega isiku arvamusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 293 lg 2 tähenduses. Viidatud dokumendid on käsitletavad vastustaja seisukohtadena - vastustaja töötajad on neis välja toonud kaebaja tervisekaardi andmed, mis vastustaja hinnangul asjasse puutuvad. Samamoodi viitas tervisekaardi kannetele oma viimases seisukohas kaebaja. Eeltoodu ei muuda otsuses tehtud kohtu järeldusi. Kohus ei kasutanud tõendina vastustaja töötajate koostatud kokkuvõtteid, vaid kaebaja tervisekaarti. Kohus ei ole seotud poole hinnanguga sellele, mida tervisekaardi kanded näitavad.
20. Kaebaja väidab kahju tekkimist lisaks tervise kahjustamisele ka väärikuse alandamisega. Kohtu hinnangul ei ole kaebajal sellist kahju tekkinud. See, et kinnipeetava kamber on vähesel määral valgustatud ka öisel ajal, on vangistusega kaasnev paratamatu piirang, mida kohtud on korduvalt hinnanud õiguspäraseks (näiteks Tartu Halduskohtu 23.07.2020.a otsus kohtuasjas 320-649 p 11-12 ja seal viidatud kohtupraktika). Kui kaebajal puudub meditsiiniline näidustus vähendada või leevendada öötule mõju, kuid kaebaja soovib siiski seda teha, näiteks magada mütsiga, siis ei ole tegemist kaebaja väärikuse alandamisega RVastS § 9 lg 1 tähenduses.
21. Kokkuvõttes on täitmata kaks olulist kahju hüvitamise eeldust. Esiteks ei olnud silmaklappide keeld õigusvastane, sh ei esinenud kaebajal terviseseisundist tingitud erivajadust kasutada silmaklappe. Teiseks ei ole kaebajal tekkinud mittevaralist kahju: vastustaja ei ole alandanud kaebaja väärikust ning silmaklappide keeld ei ole põhjustanud kaebajale tervisekahju. Kaebajal võis küll aeg-ajalt esineda unehäireid, kuid nende põhjuseks ei olnud silmaklappide puudumine, vaid kaebajal diagnoositud haigused ning see, et kaebaja loobus omal algatusel ravimite tarvitamisest. Kohus jätab rahuldamata ka hüvitamisnõude. Menetluskulud, muud taotlused, selgitused
22. Kaebaja viibib alates 06.07.2020 Tallinna Vanglas. Kohus hindas 08.09.2020.a määruses tühistamisnõude endiselt lubatavaks. Kaebeõigust hinnatakse reeglina kaebuse menetlusse 8 võtmise seisuga. Nõude muutmine praeguses menetlusstaadiumis ei ole otstarbekas, kuna kodukorra punkti 7.1.43 õiguspärasust tuleb hüvitamisnõude lahendamisel igal juhul hinnata. Vastustaja esitas eeltoodud seisukohale vastuväite. Kaebaja eesmärgiks oli silmaklappide eemaldamine keelatud esemete nimekirjast ja silmaklappide väljastamine, et vähendada Tartu Vangla kambrites põleva öötule väidetavat kahjulikku mõju oma psüühilisele tervisele. Kaebaja ei ole selgitanud, miks ta peab tühistamisnõuet endiselt vajalikuks ja kohus ei ole seda kaebajalt küsinud. Tühistamisnõue ei aita enam kaebajal oma õigusi kaitsta, kuna Tartu Vangla ei saa kaebajale silmaklappe väljastada. Kaebaja õiguste kaitseks on piisav hüvitamisnõue. Kohus jätab vastuväite rahuldamata ning jääb 08.09.2020.a määruse põhjenduste juurde. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi hinnatakse kaebuse lubatavust (sh kas kaebuse esitamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks) kaebuse menetlusse võtmise aja seisuga. Erandiks on kohustamis- ja keelamisnõuded olukorras, kus muutunud asjaolude tõttu ei ole nõude rahuldamine enam võimalik. Praeguses asjas ei ole menetluses silmaklappide kaebajale andmiseks kohustamise nõuet, vaid üksnes kodukorra punkti 7.1.43 tühistamise nõue. Tegemist ei ole ka olukorraga, kus vaidlustatud haldusakt on menetluse käigus ammendunud (näiteks täitmise või tähtaja möödumise tõttu). Muutunud on asjaolud, mis kaebajast ei sõltu. Kohtul on õigus tühistamisnõue sisuliselt lahendada.
23. Kaebaja esitas oma 04.10.2020.a avalduses mitmeid taotlusi. Kohus esitab allpool kaebaja taotlused ja oma seisukohad neile. 26.
24. Kaebaja palus kontrollida Tartu Vangla esindaja volitusi. Kohus selgitab, et vastustaja nimel on vastused kaebusele alla kirjutanud Kristo Kulo, direktori asetäitja direktori ülesannetes ja Raul Kadaste, direktor. Vangla direktori ja tema kohusetäitja volitus vanglat esindada tuleneb Tartu Vangla põhimääruse § 3 lg 3, mis sätestab, et vangla direktor esindab vanglat kohtus haldusasjades. Direktoril või tema kohusetäitjal ei ole vangla esindamiseks vaja volikirja. 26.
25. Kaebaja taotles küsida erapooletu eksperdi arvamust järgmistes küsimustes: kas kaebajal on unetus, kas valgustus mõjub une kvaliteedi peale, kas kaebajal oli ärevus ja depressioon. Kohus jätab

§ 62lg 2 alusel taotluse rahuldamata.

Kaebaja tervisekaardi andmed on piisavad ja selged, kohus ei vaja nende kindlakstegemiseks või mõistmiseks eksperdi abi. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas valgustus üldiselt võib mõjutada une kvaliteeti. Oluline on see, milline oli kaebaja kambri valgustatus öösel võis avaldada mõju kaebaja tervisele. Nende küsimuste lahendamiseks olid kohtu käsutuses olevad tõendid piisavad. 26.3. Kaebaja taotles - võtta asja juurde kaebaja tarvitatud ravimite infolehed. Kohus mõistab taotlust nii, et kaebaja soovib infolehtedega tõendada, et ravimid võivad kahjustada maksa või magu; - nõuda Tartu Vanglalt välja arst-psühhiaatri, meditsiiniosakonna juhataja ja vanemmeditsiiniõe (õendusjuhi) ametijuhendid. Kaebaja soovib tõendada, et need isikud ei saa olla erapooletud; - nõuda Tallinna Vanglalt välja kaebaja tervisekaart 14.07.2020-04.10.2020, mis näitab, et kaebajal on traumajärgne ajukahjustus. Kohus jätab

§ 62

lg 2 alusel taotluse rahuldamata, kuna kaebaja soovitud tõendid ei ole seotud tõendamisesemega. Asja lahendamisel ei ole tähtsust, milliseid kõrvalmõjusid ravimid 9 võivad iseenesest omada, samuti ei oma tähtsust kaebaja nimetatud isikute ametikohustused või tööülesanded. Kaebaja ei ole oma nõudeid seostanud võimaliku peatrauma või ajukahjustusega. 27.

§ 109

lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda. 28. Kohus vabastas kaebaja 30.01.2020.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumise kohustusest. Sel juhul puudub vajadus käsitleda riigilõivu küsimust otsuses. 29.

§ 175

lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3-5).

Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 10