Obsah (6)

§ 424§ 4231§ 280§ 76§ 75§ 65

KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 2 Kriminaalasi Menetlustoiming nr 1-18-3894 Tartu vangla Viljandi kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne taotlusega

§ 424

lg 2,

§ 4231

ja

§ 280lg 2 järgi ja tema karistamises liitvangistusega 5 aastat 8 kuud 21 päeva.

Tartu Maakohtu 06.07.2020 määrusega vabastatud

§ 76

lg 5 vangistusest tingimuslikult enne tähtaega, määratud katseaeg kuni 26.01.2024 ning käitumiskontroll 18 kuud. Määratud T. Pajumäele käitumiskontrolli ajaks

§ 75

lg 1 kontrollnõuded ja lisakohustused: sh kohustus mitte tarvitada alkoholi, registreerida ennast Töötukassas või otsida endale töökoht, alluda 6 kuuks elektroonilisele valvele. Katseaja lõpp 26.01.2024, käitumiskontrolli lõpp 22.01.2022 Taotluse lahendamine (kohtuistung 22.02.2021) Kohtunik Kadi Aavik Taotluse esitaja Kriminaalhooldusametnik Pirje Lehtna-Sisask (e-post: pirje.lehtna-sisask@just.ee) Süüdimõistetu/kriminaalhooldusalune TOOMAS PAJUMÄGI isikukood 38606216013; määratud elukoht:xxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx Kohtulahend

1. märts 2021 RESOLUTSIOON Jätta taotlus rahuldamata. Pikendada Toomas Pajumäele Tartu Maakohtu
2. juuli 2020 määrusega nr 1-18-3894 määratud käitumiskontrolli aega 6 kuu võrra, s.o kuni 22.07.2022, ja jätta kehtima talle kõik nimetatud määrusega rakendatud kohustused. Jätta rahuldamata T. Pajumäe taotlus vähendada kriminaalhooldaja juures läbiviidavate vastuvõttude arvu. Edastada kohtumäärus süüdimõistetule ja kriminaalhooldusametnikule. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 ASJAOLUD
3. Toomas Pajumägi on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 07.05.2018 otsusega

§ 424

lg 2,

§ 4231

ja

§ 280lg 2 järgi, liitkaristuseks vangistus 2 aastat ja 7 kuud.

Karistust suurendati

§ 65

lg 2 alusel Pärnu Maakohtu 13.07.2017 otsusega nr 1-17-6422 mõistetud ärakandmata vangistuse 3 aasta 1 kuu 21 päeva võrra ning loeti T. Pajumäele kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks vangistus 5 aastat 8 kuud 21 päeva (tl 56-59). Otsus jõustus 23.05.2018. 2. Tartu Maakohtu 06.07.2020 määrusega vabastati T. Pajumägi vanglast ennetähtaegselt (tl 114120).

§ 76lg 5 alusel määrati T.

Pajumäele vabanemisel katseaeg tema karistusaja lõpuni ehk kuni 26.01.2024 ning allutati ta 18 kuuks alates kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile ja täitma

§ 75

lg 1 p-st 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p-de 2, 4 ja 9 tulenevaid kohustusi, s.o alkoholi tarvitamise keeld, otsida endale töö või registreerima ennast Eesti Töötukassas 1 kuu jooksul alates vabanemisest ja alluda elektroonilisele valvele kestusega 6 kuud alates elektroonilise järelevalve seadme tema keha külge kinnitamisest. Kohtumäärus jõustus 22.07.

2. Kriminaalhooldusametnik on 15.02.2021 esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu T. Pajumäe kohta (tl 124-126). Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et T. Pajumägi ei allunud elektroonilisele valvele, ei ole korduvalt ilmunud ametniku vastuvõtule ning tuvastatud on alkoholi tarvitamine.
3. Ettekande kohaselt paigaldati T. Pajumäe keha külge ja tema elukohta GPS põhimõttel toimiv elektroonilise valve seade 22.07.2020, millega kaasnes isikul endal kohustus järjepidevalt kodus oma jala külge kinnitatud seadet laadida. Antud kuupäeval tutvustati isikule ka reegeid ja juhiseid seoses elektroonilise valvega ning kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi. Isikul vahetati elukohas järelevalve seade 13.08.2020 teistsuguse põhimõttega seadme vastu ning juhendati uuesti elektroonilise valve nõuete täitmist ja seadme kasutamist. T. Pajumägi rikkus järjepidevalt elektroonilise valvega kaasnevaid kohustust.
4. GPS põhimõttega elektroonilise valveseadmega tuvastatud rikkumised: - isik ei laadinud elektroonilise valve seadme jalavõru vastavalt 22.07.2020 tehtud juhendamisele järgnevatel kuupäevadel: 25.07, 28.07, 29.07, 30.07, 02.08, 04.08, 06.08., 07.08, 08.08, 09.08 ja 10.08.
5. GPS seadme mittelaadimisega lõi T. Pajumägi tahtlikult olukorra, kus ta ei olnud mitmete tundide vältel elektroonilise järelevalve all olijana kontrollitav: 29.07.2020 kell 02:51-10:18, 30.07.2020 kell 21:03-21:46, 04.08.2020 kell 23:32 kuni 05.08.2020 kell 10:44, 06.08.2020 kell 23:27 kuni 07.08.2020 kell 14:37, 09.08.2020 kell 14:39-19:53 ja 10.08.2020 kell 00:36-21:21 (tl 127-129);
6. T. Pajumägi on ilma ametniku eelneva loata muutnud elukohta paigaldatud kodujärelevalve seadme (Beacon) asukohta, kuigi 22.07.2020 seadme paigaldamisel on isikut juhendatud, et antud tegevus on keelatud. Isik takistas järelevalve teostamist, kolides omavoliliselt peamajast, kuhu sai paigaldatud kodujärelevalve seade tagamaks elektroonilise valve toimimist siseruumides, kõrvalmajja. Kõrvalmaja ei toetanud tehniliselt elektroonilise valve toimimist (tl 130).
7. Pärast elektroonilise valve seadme vahetust 13.08.2020 tuvastatud rikkumised: - 15.10.2020 ajakava kohaselt oli planeeritud töötamine ajavahemikus 6:45-18:
8. Isik lahkus elukohast 6:33, põhjendades rikkumist kella mitte vaatamisega ning jõudis koju 17:52, kuid ei teavitanud oma varasemast jõudmisest valvekeskust põhjendas mitte teavitamist unustamisega; - 18.10.2020 ajakava kohaselt oli planeeritud töötamine ajavahemikus 6:45-10:40, kuid isik ei lahkunud, ega teavitanud sellest õigeaegselt. Valveametnik helistas kell 6:58, siis isik teavitas, et ei lahku tööle. Isik ei läinud ajakava kohaselt tööle ning ei teinud taotlust ajakava muutmiseks; - 20.10.2020 esitas isik palve pikendad tööpäeva tunni võrra. s.o kuni kella 19:15ni. T. Pajumägi jõudis koju kell 18:37, aga teavitas valvekeskust alles kell 18:56 varasemast koju jõudmisest, kuigi kohustus on koheselt teavitada; 2 21.10.2020 ajakava kohaselt pidi isik kodus olema 18:15, kuid koju jõudis 18:
9. Valvekeskus võttis ise ühendust kell 18:28 ning isik teavitas et jõuab koju 15 min hiljem. T. .Pajumägi ei teavitanud takistustest õigeaegselt; - 22.10.2020 esitas samal päeval taotluse tööpäeva pikendamiseks tunni võrra, s.o kuni kella 19:15ni. T. Pajumägi jõudis koju kell 18:
10. Isik ei teavitanud varem liikuma hakkamisest ega varem koju jõudmisest kriminaalhooldusametnikku ega valvekeskust; - 23.10.2020 ajakava kohaselt pidi isik töölt koju jõudma kell 18:15, kuid saabus 17:
11. Teavitas valvekeskust kell 17:08, et jõuab varem, koju kuid ei helistanud reaalselt koju jõudes; - 24.10.2020 (ajavahemikus 6:42-17:19), 26.10.2020 (ajavahemikus 06:38-19:05) ja 30.10.2021 (ajavahemikus 06.37-17.23) lahkus tööle omavoliliselt ilma ametniku poolt eelnevalt kinnitatud ajakavata; - 28.10.2020 oli isikule planeeritud tööpäev 8-17, kuid isik oli elukohast eemal 6:00-18:19; - 31.10.2020 lahkus kell 6:44 omavoliliselt ilma eelnevalt kinnitatud ajakavata tööle. Naasis kell 18:06, kuid teavitas valvekeskust oma koju jõudmisest kell 18:
12. Taotlus ajakava koostamiseks oli saadetud ametnikule e-kirjaga peale tööpäev lõppu; - 04.11.2020 lahkus isik omavoliliselt 6:40-18:
13. 05.11.2020 oli isikule planeeritud tööpäev 6:45-18:15, kuid isik lahkus elukohast kell 6:29; - 06.11.2020 koostatud ajakava töötamiseks ajavahemikul 6:45-18:
14. Isik väljus ajakavast ettenähtust varem kell 6:
15. Teavitas valvekeskust kell 17:13, et hilineb tunni võrra. Tegelikult saabus elukohta tagasi kella 19:15 asemel 19:47; - 09.11.2020 ajakavas oli planeeritud töötamine, kuid isik ei läinud tööle ega teinud taotlust ajakava muutmiseks; - 10.11.2020 oli ajakavas planeeritud töötamine ajavahemikul 6:45-18:
16. T. Pajumägi lahkus kell 6:23 ja naasis kell 17:22 ega teavitanud oma varasemat koju jõudmisest valveametnikku; - 11.11.2020 ja 12.11.2020 kuupäevaks oli isik planeeritud tööle ajavahemikus 6:45-18:15, kuid T. Pajumägi ei läinud ajakava kohaselt tööle ning ei teinud taotlust ajakava muutmiseks; - 17.11.2020 lahkus omavoliliselt ilma ajakavata kell 6:49 tööle, kuna enda sõnul oli saanud õhtu varem kinnituse, et peab tööle minema. Ametnikule edastas e - kirja 17.11.2020 kell 6:
17. Naasis kella 18:15 asemel 17:59, kuid ei teavitanud sellest; - 19:11.2020 ajakava kohaselt pidi lahkuma elukohast kell 7:10 kriminaalhooldusametniku vastuvõtule, kuid ei ilmunud 05.11.2020 registreerimisel koostatud ajakava kohaselt vastuvõtule; - 20.11.2020 ajakava kohaselt pidi isik elukohast eemal olema kell 7:10-16:30, kuid naasis 15:12 ega teavitanud sellest valvekeskust ega kriminaalhooldusametnikku.
18. Tulenevalt

§ 75

lg 2 p 3 alusel on isikul kohustus esitada tõendeid oma elatusvahendite ning kohustuste täitmise kohta. T. Pajumägi on keeldunud vastavasisulisi dokumente ametnikule edastamast (tl 150-152). Samuti oli määratud täiendav kohustus võtta end arvele Eesti Töötukassas või asuda tööle 1 kuu jooksul vabanemisest. 01.09.2020 seisuga ei olnud isik esitanud ametnikule tõendit oma tööle asumise ega Töötukassas arveloleku kohta (tl 151). 9. Ametnike poolt 03.12.2020 kell 22:25 ette teatamata kodukülastusel tehtud kohustuste kontrollil tuvastati T. Pajumäel joove 0,404 mg/l kohta väljahingatavas õhus (tl 153-153p). Alkoholi tarvitades rikkus Toomas Pajumägi

§ 75lg 2 punkt 2 nimetatud ja talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

1. Samuti ei ilmunud T. Pajumägi registreerimisele 11.08.2020, 30.09.2020 ja 06.10.2020, kuna ei esitanud ametnikule elektroonilise valve ajakava sisendit ja vajalikku informatsiooni vastavalt 22.07.2020 allkirjastatud juhendile. Samuti ei ilmunud 03.11.2020 registreerimisele, kuid saatis peale ametniku pärimist 04.11.2020 vastu e-kirja, et on olnud pühapäeva õhtust saadik kõrge palavikuga haige (tl 137), kuid küsib sama kirjaga endale töötamise graafikut 03.1113.11.2020 ajavahemikuks. Arstitõendit ametnikule hilisemalt ei esitanud. T. Pajumägi ei ilmunud ka 05.11.2020 registreerimisel kinnitatud ajakavas kinnitatud registreerimisele 19.11.
2. Valvekeskus helistas hooldusalusele kell 7:54 ja isik teatas ei olnud liikumisest teadlik ega välju - 3 täna. Veel jättis isik ametniku vastuvõtule ilmumata 16.12.2020 ja 25.01.2021 (tl 154). T. Pajumägi on korduvalt rikkunud

§ 75lõike 1 punkti 2 kohast käitumiskontrolli.

1. Kriminaalhooldaja märgib, et esimene kohtumine kriminaalhooldusosakonnas toimus 28.07.
2. Kokku on isikut registreerimisele kutsutud 15 korda. T. Pajumägi ei ole kohale ilmunud kuuele kohtumisele (30.09.2020, 06.10.2020, 03.11.2020, 19.11.2020, 16.12.2020, 25.01.2021). Samuti jättis T. Pajumägi oma järelevalve seadme ajavahemikul 25.07.2020 10.08.2020 üheteistkümnel päeval laadimata (tl 127), luues sellega olukorra, kus ta ei olnud rohkem kui kahe nädala vältel korduvalt elektroonilise järelevalve all olijana kontrollitav. Nii esmakohtumisel kui ka järgnevatel kohtumistel, kui ka e-kirjavahetuses on isikule selgitatud, et jalavõru peab igapäevaselt laadima ning see on isiku enda vastutus. Isiku magamisaseme juurde paigaldati järelevalve seade, mille eesmärk oli tagada elektrooniline valve siseruumis.
3. T. Pajumäele selgitati ka liikumise ajakava koostamise põhimõtteid – selgitati, et ajakava tuleb koostada minutilise täpsusega ning sellest tuleb kinni pidada ning kõik ajakava taotlused tuleb esitada kirjalikult ja põhjendatult. Samuti selgitati, et liikumise kirjalik taotlus tuleb hooldusalusel edastada ametniku meilile vähemalt kaks tööpäeva enne liikumist ametniku meilile. Kõik juhendid anti T. Pajumäele kirjalikult, isik allkirjastas need ja kinnitas, et sai neist aru (tl 159-163).
4. Esmakohtumisel anti T. Pajumäele kutse kriminaalhooldusosakonda registreerimisele tulemise ajaga ja selle kestvusega (tl 164). Samuti andis kriminaalhooldusametnik isikule küsimustiku, mille hooldusalune pidi täidetult vastuvõtule kaasa võtma. T. Pajumägi saatis esimese ajakava taotluse õigeaegselt mõningate puudustega. Ametnik saatis isikule õigesti vormistatud ja kinnitatud ajakava vastu (tl 165-166).
5. T. Pajumägi on alates 22.07.2020 arvel Eesti Töötukassas, aga isikul ei olnud seda tõendavaid dokumente esitada 28.07.2020 registreerimisel. Isik tunnistas, et elatub mitteametlikest sissetulekutest ning sõbrad toetavad majanduslikult – selgitatud, et siis peab sõbra käest võtma kirjaliku kinnituse, et viimane teda üleval peab. T. Pajumägi sai korraldusest aru, kuid tõendit ei esitanud. Tõendi Eesti Töötukassas arveloleku kohta esitas isik ametnikule 01.09.
7. Samuti oli poolikult täidetud ametniku küsimustik 28.07.2020 registreerimiseks. Isik põhjendas puudujääke ajapuudusega, kuid keeldus selgitamast, millega enda aega sisustab. Isik pidi koos võlgnevuste dokumentidega esitama Töötukassa otsuse ja täidetud ankeedi ametniku meilile hiljemalt 03.08.
8. Samuti selgitati isikule uuesti üle, et ta peab esitama ajakava taotluse kaheks nädalaks ametniku meilile vähemalt 2 täispikka tööpäeva enne järgmist vastuvõttu. Uueks vastuvõtu ajaks määrati 11.08.2020, millest tulenevalt oleks pidanud T. Pajumägi saatma ajakava taotluse 07.08.2020 hommikuks. Vastuvõtul ei saanud ajakava koostada kuna, hooldusalune ei osanud öelda, kas liigub vastuvõtule autoga või bussiga.
9. T. Pajumägi saatis ajakava taotluse alles 10.08.2020 ning ametnikul ei olnud võimalik liikumist süsteemi enam sisestada. Kriminaalhooldusametnik vastas isikule kirjalikult, et tegemist on temapoolse rikkumisega ning uueks ajaks määrati 01.09.
10. Isikule meenutati, et tal on saatmata eelmisel registreerimisele tehtud kokkulepetele vastavalt dokumendid. T. Pajumägi vastas kirjalikult, et püüab edaspidi reegleid järgida.
11. T. Pajumäele paigaldati 13.08.2020 teistsuguse põhimõttega elektroonilise järelevalve seade (koduvalveseade) ning jalavõru. T. Pajumäe liikumine oli oluliselt piiratum ning ka oma enda elukoha väliterritooriumil ei olnud võimalik kõikjale ilma eelneva kokkuleppeta minna.
12. Selgitades 24.08.2020 taaskord elektroonilise valve süsteemis esinenud häireid (tl 130), kirjutas isik, et magab valveseadmest 2 tuba eemal ja järelikult ei kuulnud kui valvekeskusest helistati. Seade paigaldatakse isiku peamisse viimiskohta elukohas ehk samasse tuppa, kus isik magab vältimaks häirete teket. 24.08.2020 on registreeritud 7 häiret. Valvekeskus on helistanud ajavahemikus 00:49-02.55 viiel korral aga kordagi pole kõnedele vastatud.
13. Registreerimisel 01.09.2020 tuletati T. Pajumäele meelde liikumise piire ning selgitati, et kui tahab teha kodus midagi, mis jääb raadiusest välja, tuleb selleks koostada ajakava ning õppida aega planeerima. Isikuga arutati elatusvahendite osa ja T. Pajumägi oli veendumusel, et 4 elektroonilise valve ajal tööle ei lähe ning elektroonilise valve lõppedes lahkub Soome tööle. Isikule selgitati, et ametnikul ei ole alust teda Soome lubada. Samuti meenutati isikule, et tal on saatmata enda võlgnevuste dokumendid vastavalt kokkuleppele ja Töötukassas arvele võtmise otsus – isik oli arvamusel, et pole Töötukassas arvel kuna oli unustanud õigeaegselt esitada vabastamisõiendi. Isik edastas ametnikule Töötukassa e-kirjad otsustega, millest selgus, et isik oli alates 29.07.2020 töötuna arvel, aga Töötutoetust ei olnud talle määratud, kuna isik jättis seatud tähtajaks 05.08.2020 vabastamisõiendi esitamata. Lubatud tõendit elatusvahendite kohta ei olnud T. Pajumägi ametnikule esitanud, põhjendas seda unustamisega. Isik selgitas, et tal on mälu kehv ning avaldas vastumeelsust tarbetute kohustuste üle, näiteks kriminaalhoolduses käimine. Uus aeg määrati järgmiseks nädalaks 08.09.2020 kell 09.
14. Ametnik küsis kontrolliks T. Pajumäe käest üle, et millal ta siis liikumiseks ajakava esitama peab – hooldusalune oskas vastata, et sama nädala reede hommiku kella 8ks.
15. Ametnik helistas isikule 07.09.2020, kuna ajakava, mis pidi olema esitatud reedeks 04.09.2020 oli esitamata. Isik vastas, et unustas ja protestis, et miks peab nii tihti käima vastuvõtul. Isik saatis hiljem veel e- kirja, kas saab uue aja. Vastatud kirjalikult, et peab siiski tulema esialgsel ajal 08.09.
16. Isik väljendas igal registreerimisel selget vastumeelsust kriminaalhoolduse suhtes ja oli seisukohal, et ei kavatse enam kunagi uut kuritegu sooritada ega alkoholi tarvitada.
17. T. Pajumägi oli seisukohal, et teda ei huvita, millele ta alla kirjutanud on ning kui on vaja tööl käia, siis tuleb tööl käia – väljendas seda seisukohta igal registreerimisel. Ametniku hinnangul vältis T. Pajumägi teadlikult registreerimiseks ajakavade saatmist. Kui ametnik tegi ajakava registreerimise ajal (05.11.2020), siis unustas vastuvõtule tulla (19.11.2020). Samas kui oli vaja registreerimisele tulla, aga ajakava ei olnud ametniku algatusel saadetud, siis teadis isik täpselt valvekeskusele helistada, kas ajakava on või mitte. Töötamisega seoses jättis isik järjepidevalt ajakavasid esitamata ja/või muutmata ning käis tööl nii nagu ise arvas, arvestamata ajakavas olevaid kuupäevi või kellaagasid.
18. Isikut kohustati ajakava kohaselt ootama kriminaalhooldusosakonnas, kuid isik eiras seda aktiivselt. Registreerimise ajal 30.11.2020 ei tehtud ajakava, kuna polnud infot, kas isik saab 16.12.2020 ID- kaardile järgi minna. T. Pajumägi pidi 14.12.2020 saatma ajakava taotluse, et kas käib enne vastuvõttu ära ID kaardi järel või mitte, kuid 16.12.2020 avastas alles lõuna ajal, et ei saa vastuvõtule tulle, kuna puudub ajakava (oleks pidanud kell 7 juba kodust väljuma, tl 155). Uueks ajaks anti Covid-19 viiruse isolatsioonist tulenevalt 07.01.2021 – isik ütles kirjalikult, et liikumine sama, mis varasemalt (tl 167-168). T. Pajumgi ei avaldanud soovi minna järgi oma IDkaardile. Ajakava kohaselt pidi bussilt otse osakonda tulema, kuid ei tulnud. Hiljem selgitas, et oli ID-kaardil järel käinud. Viimasel registreerimisel sai temaga ekstra kokkulepitud, et järgmine registreerimine jääb pärast elektroonilise valve perioodi, kuna isik ei viitsi ajakavadega majandada. Samal kohtumisel oli isik veendunud, et läheb peale registreerimist tööle edasi.
19. T. Pajumägi kirjutas 21.01.2021, et tahaks, et võru maha võtmisel registreerimine toimuks, kuna pole mõistlik töölt eemal olla (tl 156). Ametnik K. Keldo talle seda ei võimaldanud, kuna isikule sai ekstra valida antud, millal ta vastuvõtule tuleb. Isik 25.01.2021 registreerimisele kohale ei ilmunud ja rohkem ise ühendust ei võtnud. Erakorralise ettekande esitamise kuupäevaga ei ole isikut karistusregistri andmetel katseajal uute õigusrikkumiste eest karistatud.
20. T. Pajumäe ametnik K. Keldo ei jõudnud isiku süstemaatilisi rikkumisi fikseerida seoses oma töökohustuste rohkusega. Erakorralise ettekande koostanud kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et senist kriminaalhooldust saab pidada väga problemaatiliseks (või mitterahuldavaks). T. Pajumäe käitumine näitab hoolimatut suhtumist talle antud võimalusse kanda karistust vabaduses. Isik on olnud teadlik kontrollnõuete ja lisakohustuste olemusest ning nende täitmata jätmise tagajärgedest. Sellegipoolest ei ole ta soovinud või suutnud käituda kokkulepitud kohustuste kohaselt, sealhulgas alkoholi tarvitamisest hoiduda.
21. Tuginedes eeltoodule pole kriminaalhooldusametniku hinnangul T. Pajumägi motiveeritud täitma temale tingimisi vangistusega kaasnenud nõudeid. Isik on järjepidevalt rikkunud elektroonilise valvega kaasnevaid nõudeid, registreerimiskohustust ning tuvastatud on 5 alkoholijoove, mis näitab selgelt T. Pajumäe suhtumist vastutuse võtmisesse. Sellest tulenevalt teeb ametnik ettepaneku pöörata T. Pajumäele määratud karistuse kandmata jäänud osa täitmisele. KOHTUISTUNG 22.02.2021
22. T. Pajumägi istungile kaitsjat ei taotlenud. T. Pajumägi taotles kohtuistungil mh, et ta sooviks jätkata kriminaalhooldust nii, et vastuvõtte saaks läbi viia 1 korra kuus. Praegu on see 2 korda kuus, aga tema töö on selline, mis ei luba väga eemal olemist. T. Pajumägi selgitas, et ta ei ole rikkunud tahtlikult elektroonilise valve tingimusi ega ei ole liigutanud omatahtsi GPS seinaadapterit. Ükski võru piirkonnast välja liikumine pole olnud tahtlik. Kõik on seotud töölkäimise ja kodus tegutsemisega. Nüüd tal ei ole enam 2 nädalat jalavõru küljes olnud. Seoses alkoholitarvitamise keeluga märkis T. Pajumägi, et üldiselt ta ei tarbi alkoholi. Ta ei ole peas küll päris

klaseks saanud, aga ta hoiab eemale. T. Pajumägi avaldas, et tal on nüüd ka uus elukoht ja ta soovib asuda sinna elama. Järgmisel kohtumisel oleks teinud ka selle kriminaalhooldajale teatavaks, et see kooskõlastada. Uue elukoha aadress on xxxxxxxxx x xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx. Oma asju ei ole ta veel sinna viinud, aga plaan on minna sinna lõplikult elama.

1. Kriminaalhooldaja märkis seoses T. Pajumäe taotlusega käia üks kord kuus vastuvõtul, et vastuvõtul käimiste graafik tuleneb kriminaalhoolduse standarditest, mida ametnikul pole õigust muuta, see selgitatakse välja isiku kohtlemistasemest riskihindamisel. Kriminaalhooldaja avaldas, et ta jääb oma kohtule esitatud taotluse juurde. Isik on rikkunud kriminaalhooldusel elektroonilise valve tingimusi, kuid kahjuks ei ole jah tehtud talle ühtegi kirjalikku hoiatust. Kui on selline hulk rikkumisi, oleks tulnud ammu reageerida. On positiivne, et T. Pajumäel on kindel töökoht, kuid samas on toimunud pikema aja jooksul palju kohustuste rikkumisi. On jäänud mulje, et T. Pajumägi ei saanud peale vanglast vabanemist aru, et tema karistus pole lõplikult kantud ja ta suhtus ükskõikselt kõikidesse kohustustesse. Üks asi on elektroonilise ajakava rikkumine, seda oli vist 17 korda, aga ta jättis ka võru laadimata 11 korral ja 6 päeval polnud ta elektrooniliselt jälgitav. Lisaks ei ole ta ilmunud 6 korral registreerimisele, mis pole suuremas osas elektroonilise valvega soetud. Ta ei esitanud tõendeid selle kohta, et on ennast Töötukassas arvele võtnud. Lisaks pidi ta seda kuu aja jooksul tegema, ehk pidi tõendi esitama 22.08, aga ta tegi seda tunduvalt hiljem ja esitas tõendi 01.
2. Lisaks on olnud alkoholikeelu rikkumine. Neid rikkumisi on veel ja see on toimunud suhteliselt lühikese kriminaalhooldusaja jooksul, hooldus on kestnud vaid veidi üle poole aasta. Küsimusi tekitab ka edasine registreerimistel käimine, sest T. Pajumägi tõi ka ise välja, et 2 korda kuus käimine on tema jaoks liig. Kriminaalhooldajal ei ole veendumust, et kriminaalhooldus saab selle jätkudes korrektselt toimida. Ka istungil on T. Pajumägi avaldanud, et on asunud elama uude elukohta ning see on tegelikult uus rikkumine. Selle eest teeks kriminaalhooldaja kirjaliku hoiatuse, kui nad ei oleks juba kohtus. KOHTU PÕHJENDUSED 28.

§ 76

lg 7 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi, ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

1. Võttes arvesse kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes toodud ettepanekut, rikkumiste kirjeldust, senist kriminaalhoolduse käiku, sh positiivse asjaoluna seda, et T. Pajumägi on leidnud endale kindla töökoha ning T. Pajumäe ja kriminaalhooldusametniku kohtuistungil antud selgitusi, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb käesoleval ajahetkel jätta rahuldamata.
2. Tartu Maakohtu 06.07.2020 määrusega määras kohus

§ 76lg 5 alusel T.

Pajumäele katseaja kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 26.01.2024, ning allutas ta 18 kuuks alates 06.07.2020 kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile. Samuti kohaldati tema suhtes 6 elektroonilist valvet kestusega 6 kuud alates elektroonilise järelevalve seadme tema keha külge kinnitamisest. Ettekandest nähtuvalt algas T. Pajumäe kriminaalhooldus 22.07.2020 ning see lõpeb 22.01.2022, sh rakendati elektroonilist valvet perioodil 22.07.2020-22.01.

1. Seega on kriminaalhooldaja poolt kohtule esitatud erakorralise ettekande esitamise ajaks elektroonilise valve kohustus lõppenud, kuid käitumiskontrollile allumise kohustus kehtib T. Pajumäe suhtes veel kuni 22.01.
3. Kriminaalhooldaja on üheks erakorralise ettekande esitamise põhjuseks välja toonud asjaolu, et T. Pajumägi rikkus temale kohaldatud elektroonilise valve tingimusi. Ettekandest nähtuvalt on rikkumisi tuvastatud juba mõni päev pärast elektroonilise valve seadme kinnitamist isiku jala külge, kuid vaatamata jätkuvatele rikkumistele ei ole kriminaalhooldusametnik pidanud vajalikuks reageerida T. Pajumäe poolt toimepandud rikkumistele mitte ühegi kirjaliku hoiatusega. Samuti ei ole kriminaalhooldusametnik seni ebarahuldavalt kulgenud kriminaalhoolduse ajal esitanud aegsasti kohtule elektroonilisele valvele allumise kohustuse tähtaja jooksul erakorralist ettekannet. Kohus leiab, et kuivõrd T. Pajumäele kohaldatud elektroonne valve on lõppenud juba 22.01.2020, kuid kriminaalhooldaja on esitanud ettekande kohtule 15.02.2020, s.o peaaegu üks kuu hiljem, ei ole põhjendatud käesoleva taotluse lahendamisel ettekandes välja toodud elektroonilise valve rikkumisi süüdistatavale ette heita määral, mis tingiksid tema kandmata karistuse käesoleval ajahetkel täitmisele pööramise.
4. Samuti on kriminaalhooldaja välja toonud erakorralise ettekande esitamise põhjuseks ka asjaolu, et T. Pajumäel on tuvastatud alkoholi tarvitamine. Ametnike poolt 03.12.2020 kell 22:25 ette teatamata kodukülastusel tehtud kohustuste kontrollil tuvastati T. Pajumäel joove 0,404 mg/l kohta väljahingatavas õhus (tl 153-153p). Samuti ei ole T. Pajumägi korduvalt ilmunud ametniku vastuvõtule. Kokku on isikut kutsutud registreerimisele 15 korda, kuid T. Pajumägi ei ole kohale ilmunud 6 kohtumisele (30.09.2020, 06.10.2020, 03.11.2020, 19.11.2020, 16.12.2020, 25.01.2021). Kohtuistungil T. Pajumäe poolt antud selgituste kohaselt oli alkoholi tarvitamine ühekordne eksimus ning edaspidi lubab T. Pajumägi hoiduda alkoholi tarvitamisest. Samuti selgitas T. Pajumägi, et tulenevalt oma ametist ei saa ta olla tööst väga palju eemal ning seetõttu võiks olla kriminaalhooldaja juures vastuvõtte vähem, näiteks üks kord kuus.
5. Kohus selgitab puutumuses isiku poolt esitatud taotlusega vähendada kriminaalhooldaja juures läbiviidavate vastuvõttude arvu, et taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna kohtul ei ole võimalik muuta kriminaalhooldaja poolt kindlaksmääratud vastuvõtu sageduste arvu.

§ 75

lg 1 p 2 järgi peab kriminaalhooldusalune ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kriminaalhooldaja vastuvõttudel käimise sagedus selgitatakse seega välja ja määratakse kindalaks kriminaalhooldaja poolt riskihindamisel. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik senist registreerimissagedust muuta olukorras, kus kriminaalhooldus T. Pajumägi suhtes pole kestnud veel aastatki, kuid vaatamata sellele on esinenud arvukalt käitumiskontrolli rikkumisi. Konkreetne registreerimiskordade määramise õigus on aga seaduse alusel kriminaalhooldajal, mitte kohtul.

1. Kuigi kohus leidis eelnevalt, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb käesoleval hetkel jätta rahuldamata, on kohtu hinnangul rohkete üleastumiste tõttu põhjendatud pikendada T. Pajumäele määratud käitumiskontrolli aega 6 kuu võrra, s.o kuni 22.07.
2. See annab kohtu hinnangul T. Pajumäele täiendava võimaluse näidata oma suutlikkust, tahet ja meelekindlust hoiduda edaspidi mistahes kontrollnõuete rikkumisest. Kohus selgitab, et lisaks suulistele lubadustele peab T. Pajumägi tahtejõudu üles näidates astuma kindlaid samme, et vältida edaspidiseid libastumisi ning ärakandmata vanglakaristuse täitmisele pööramist. Selleks tuleb T. Pajumäel jätkuvalt täita Tartu Maakohtu 06.07.2020 määratud kohustusi, sh lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus selgitab, et kohustuste täitmisesse tuleb T. Pajumäel suhtuda tõsiselt, kuivõrd käitumiskontrolli mõte on anda süüdimõistetule võimalus end heast küljest näidata, olles mh õiguskuulekas ning katseaja lõppedes vabaneda ära kandmata reaalsest vangistusest. Käitumiskontrolli ajal registreerimiskohustuse, loa küsimise kohustuse või lisakohustuste tahtlik või ükskõikne, ametnikele vastanduv, enda soove ja nägemust tähtsamaks pidav, eiramine 7 viimasele aga kaasa ei aita. Käitumiskontrolli nõuete jätkuva rikkumise korral tuleb kriminaalhooldajal pöörduda erakorralise ettekandega uuesti kohtu poole ning sellisel juhul ei ole välistatud ka ärakandmata vanglakaristuse täitmisele pööramine.
3. Menetluskulusid küsimuse lahendamisel kohus ei tuvastanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik 8