← Eesti

2-20-102776/15

Obsah (6)§ 486§ 423§ 426§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 10.08.2020. a, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-102776 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi R. O. (pankrotis) v

§ 486

lg 1 p 1 alusel lõpetati ja nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus andis määrusega hagejale tähtaja esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuda hagilt täiendavat riigilõivu.

  1. Aktiva Finants OÜ esitas 30.03.
  2. a kohtule hagiavalduse R. O. vastu Coop Finants AS-iga 8.02.
  3. a sõlmitud laenulepingust nr L2700516261 ja 16.05.
  4. a sõlmitud väikelaenulepingust nr L3701418639 tuleneva võla, intressi, lepingu haldustasu ja viivise nõudes. Hageja taotles, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 4133,25 eurot, intressi 334,74 eurot, lepingu haldustasu 9,60 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 194,81 eurot, edasiulatuvalt viivise põhivõlalt seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni ja menetluskulud.
  5. Kohus võttis 31.03.
  6. a määrusega hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks.
  7. 27.04.
  8. a esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele, milles tunnistas tema vastu suunatud nõudeid osaliselt, kuid leidis, et Coop Finants AS on kõnealuste tarbijakrediidilepingute sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu on kostjale tekkinud kahju. Kostja on seisukohal, et kahjuhüvitis tuleb osaliselt tasaarvestada tema vastu esitatud nõudega.
  9. 22.05.
  10. a esitas hageja esindaja kohtule oma seisukoha kostja vastuse osas. Hageja ei pea põhjendatuks kostja tuginemist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele eesmärgiga lepingutega võetud kohustuste täitmisest kõrvale hoiduda või seda põhjendamatult vähendada.
  11. 09.07.
  12. a määras kohus asja arutamiseks istungi aja 18.08.
  13. a ning edastas pooltele kohtukutsed.
  14. 21.07.
  15. a esitas pankrotihaldur Karin Antsov kohtule avalduse asja läbivaatamata jätmiseks seoses kostja pankroti väljakuulutamisega. Avalduse kohaselt kuulutati Tartu Maakohtu 09.06.
  16. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx välja kostja pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Karin Antsov. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 423 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hagi läbivaatamata jätmise alused.

§ 423lg 3 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (Pankr

S) § 43 lg 2 kohaselt, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. PankrS § 44 lg 1 kohaselt, pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub samas seaduses sätestatud korras. 2

(3)Käesolevas tsiviilasjas on esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus kohtule 21.01.
  1. ja hagiavaldus kostja vastu 30.03.
  2. a. Hagi võeti menetlusse 31.03.
  3. a määrusega. Kohus tegi kindlaks, et Tartu Maakohtu 09.06.
  4. a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx kuulutati välja kostja pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Karin Antsov. Seega on käesoleva tsiviilasja kohtumenetlus alanud enne kostja pankroti väljakuulutamist. Seetõttu jätab kohus hagi PankrS § 43 lg 2 ja

§ 423

lg 3 alusel läbi vaatamata.

§ 426

lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus Tulenevalt

§ 173

lg 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, vastavalt osundatud paragrahvi 2. lõikele tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole kostja käesolevas menetluses kulusid kandnud, mistõttu rahaliselt kohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määra. Hageja kanda jäävad tema enda kantud menetluskulud.

§ 150lg 1 p 3 ja lg 4 kohaselt tagastab kohus hagejale asjas tasutud riigilõivu vastava avalduse esitamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.