1-20-5194/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-5194 Kohtunik Kristina Domaškina Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne Aleksandr Šlejevi katseaja pikendamiseks Süüdimõistetu Aleksandr Šlejev isikukood: 39102026542; elukoht: xxxxxxxxxxxxxx Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Lauri Kasak RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata erakorralise ettekande taotlus Aleksandr Šlejevile määratud katseaja pikendamiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu 02.09.
3. a otsusega nr 1-20-5194 tunnistati Aleksandr Šlejev süüdi ning teda karistati KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 4 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Juhindudes KarS § 68 lg-st 1, loeti kandmata karistuseks 4 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel 4 aasta ja 7 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, kui A. Šlejev ei pane katseajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 21 ettenähtud keeldu mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Kohtuotsus jõustus 18.09.
4. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 02.09.2020 ja lõpeb 02.04.
6. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 25.03.2021 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pikendada A. Šlejevi katseaega 1 kuu võrra, s.o kuni 02.05.2025, sest A. Šlejev rikkus KarS § 75 lg 1 p-s 2 ja lg 2 p-s 21 sätestatud kohustusi. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 1 2.
7. A. Šlejevi kriminaalhooldus algas 18.09.2020 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 05.10.
8. Sel kohtumisel selgitati A. Šlejevile kohtuotsust, kriminaalhoolduse olemust, kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning tagajärgi, mis võivad kaasneda, kui ta paneb katseajal toime uue kuriteo, rikub kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. A. Šlejev töötab alates 09.12.2020 OÜ-s H.A.K.S ja
9. aasta esimeses pooles on tema jaoks planeeritud osalemine sotsiaalprogrammis „Õige hetk“. 2.
10. A. Šlejevil on katseajal esinenud probleeme kontrollnõuete täitmisega. Ta viibis 09.09.01.10.2020 kriminaalhooldusametniku loata välisriigis, mille eest koostati talle esimene kirjalik hoiatus. Seejärel ei ilmunud A. Šlejev 07.01.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, mille eest koostati teine kirjalik hoiatus. Vaatamata eeltoodule, ilmus A. Šlejev 22.02.2021 kriminaalhooldusametniku vastuvõtule narkootikumide tarvitamise tunnustega ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 05.03.
11. a uuringu vastuse kohaselt oli A. Šlejevi veres amfetamiini ja metamfetamiini jääke. Kuna A. Šlejev oli viinud end seisundisse, kus temaga polnud võimalik vestelda, rikkus ta KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajal kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Samuti eiras ta KarS § 75 lg 2 p 21 alusel pandud kohustust hoiduda narkootiliste ainete tarvitamisest. 2.
12. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb A. Šlejevi katseaega pikendada 1 kuu võrra, s.o kuni 02.05.
13. Kuigi A. Šlejevit on kaks korda kirjalikult hoiatatud ja ta rikkus kohtu pandud kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid, pole mõistetud vangistuse täitmisele pööramine veel põhjendatud. Tegemist on noore inimesega, kellele võiks anda täiendava võimaluse tõestada, et ta väärib võimalust kanda karistust vabaduses, järgides kriminaalhoolduse tingimusi. Katseaja pikendamine annaks A. Šlejevile selge signaali, et iga järgnev rikkumine võib päädida karistuse täitmisele pööramisega ja tal tuleb vabadusse jäämiseks oma käitumist muuta. Kohtu seisukoht
14. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.
15. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kohustuste rikkumisele ja olukorras, kus kriminaalhooldusametnik taotleb kontrollnõude rikkumise tõttu süüdimõistetu katseaja pikendamist.
16. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheide KarS § 75 lg 2 p 21 alusel A. Šlejevile pandud kohustuse rikkumise kohta on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud 22.02.
17. a narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt kontrolliti samal päeval kell 10:18 Võru linnas Jüri tn 19a kabinetis nr 418 indikaatorvahendiga narkootiliste ja psühhotroopsete ainete olemasolu A. Šlejevi organismis, indikaatorvahendi näit oli positiivne ning A. Šlejevi organismis oli amfetamiini ja metamfetamiini. Samuti olid A. Šlejevi pupillid väikesed. 2 A. Šlejev väitis, et ta pole enda teada midagi tarvitanud (tl 3-3 pöördel). Politsei- ja Piirivalveameti 22.02.
18. a joobeseisundi tuvastamise saatekirjalt nähtub, et Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) 05.03.
19. a uuringu tulemusel leiti A. Šlejevilt 22.02.2021 võetud verest amfetamiini ja metamfetamiini (tl 5 pöördel).
20. Kohtu hinnangul on 22.02.
21. a narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll, Politsei- ja Piirivalveameti 22.02.
22. a joobeseisundi tuvastamise saatekiri ning EKEI 05.03.
23. a uuringu tulemus usaldusväärsed tõendid. A. Šlejevi väide, et ta ei tarvitanud enda teada midagi, ei lükka ümber asjaolu, et A. Šlejevi veres oli narkootilisi aineid ja tal olid narkootiliste ainete tarvitamise tunnused (s.o väikesed pupillid). Lisaks kinnitab A. Šlejevi poolt amfetamiini tarvitamist kaudselt asjaolu, et ta tunnistati Tartu Maakohtu 02.09.
24. a otsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi muu hulgas suure koguse amfetamiini ebaseaduslikus käitlemises. Kuna praeguses asjas pole alust arvata, et amfetamiin ja metamfetamiin sattusid A. Šlejevi organismi tema teadmata, tarvitas ta järelikult narkootikume. Seega eiras A. Šlejev tahtlikult talle KarS § 75 lg 2 p 21 alusel pandud kohustust.
25. Kuigi erakorralises ettekandes leitakse, et A. Šlejev rikkus ka KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust, pole see etteheide kohtu hinnangul tõendatud. 22.02.
26. a narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt reageeris indikaatorvahendi näit positiivselt amfetamiini ja metamfetamiinile ning A. Šlejevi pupillid olid väikesed. Samas oli tema reaktsioon normaalne, kõne oli selge, aja- isiku ja kohataju oli samuti selge ning ta mäletas viimase 24 tunni sündmusi. Lisaks oli A. Šlejev tasakaal ja koordinatsioon häireteta ja tema käitumine oli normaalne (tl 3-3 pöördel). Arvestades, et eelnevast nähtuvalt polnud A. Šlejev narkootikumide tarvitamise tõttu seisundis, mis välistas sisulise vestluse kriminaalhooldusametnikuga, pole võimalik talle KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustuse rikkumist ette heita. A. Šlejev ilmus määratud ajal kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.
27. Analüüsides A. Šlejevi senist katseaega tervikuna, märgib kohus, et Tartu Maakohtu 02.09.
28. a otsusega määratud katseaeg on käesoleva määruse tegemise ajaks kestnud veidi enam kui 7 kuud ja kriminaalhooldus on kestnud peaaegu 7 kuud. Selle aja jooksul on kriminaalhooldusametnik teinud A. Šlejevile kaks kirjalikku hoiatust. 05.10.2020 (s.o ca 2 nädalat pärast kriminaalhoolduse algust) tehti kirjalik hoiatus selle eest, et A. Šlejev viibis 09.09.-01.10.2020 kriminaalhooldusametniku loata välisriigis (tl 7 pöördel). Ning 13.01.2021 (s.o veidi enam kui 3 kuud pärast esimest kirjalikku hoiatust) tehti teine kirjalik hoiatus selle eest, et A. Šlejev ei ilmunud 07.01.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Praeguses asjas selgus, et A. Šlejev tarvitas 22.02.2021 (s.o veidi enam kui 1 kuu pärast teist kirjalikku hoiatust) narkootilisi aineid.
29. Kohtu hinnangul ei õigusta 22.02.
30. a rikkumise lisandumine A. Šlejevi kaitseaja pikendamist. Kuna Tartu Maakohtu 02.09.
31. a otsusega määratud 4 aasta ja 7 kuuline katseaeg kestab kuni 02.04.2025 (s.o ca 4 aastat veel), ei avalda katseaja pikendamine 1 kuu võrra A. Šlejevile mingit arvestatavat mõju. KarS § 74 lg 4 kohaselt võib kohus lisaks katseaja pikendamisele määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule või pöörata karistuse täitmisele. Kohus nõustub erakorralises ettekandes märgituga, et kumbki abinõu pole 22.02.
32. a rikkumisele reageerimiseks sobiv. A. Šlejev töötab alates 09.12.2020 OÜ-s H.A.K.S (tl 9) ja erakorralisest ettekandest nähtuvalt on
33. a esimesse poolde planeeritud osalemine sotsiaalprogrammis „Õige hetk“. Samuti suudab A. Šlejev enda hinnangul iseseisvalt narkootilistest ainetest loobuda ja leiab, et ta ei vaja selleks kõrvalist abi. Eelnevast tulenevalt pole põhjust A. Šlejevile KarS § 75 lg 2 p-des 4, 5 ja 8 ettenähtud 3 lisakohustusi panna. Muud KarS § 75 lg-s 2 sätestatud lisakohustused pole seotud narkootiliste ainete käitlemisega ega vähendaks uute kuritegude toimepanemise ohtu.
34. Mis puudutab mõistetud karistuse täitmisele pööramist ja 22.02.
35. a rikkumisele reageerimist üldiselt, siis märgib kohus, et iseenesest on võimalik jätta erakorraline ettekanne rahuldamata ka ühtki täiendavat abinõud kohaldamata. Nimelt on Riigikohus leidnud, et KarS § 74 lg 4 annab rikkumise kindlaks teinud kohtule avara otsustusruumi, mida tuleb mõista nii, et rikkumise tuvastamise korral ei pea kohus valima üksnes lisakohustuse määramise, katseaja pikendamise ja karistuse täitmisele pööramise vahel, vaid tema pädevus hõlmab ka õigust jätta loetletud meetmed kohaldamata, kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne rahuldamata ning karistus täitmisele pööramata. Sel moel peab kohus toimima juhul, kui karistuse täitmisele pööramine tooks kaasa õiguslikult ebasobiva tagajärje ja viiks ülemäärasuse keelu rikkumiseni (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
36. aprilli
37. a määrus asjas nr 1-069135, p-d 15 ja 17).
38. Kohtu hinnangul oleks praeguses asjas A. Šlejevile mõistetud karistuse täitmisele pööramine ebaproportsionaalne, sest ta pani 22.02.2021 toime vaid ühe rikkumise. Kuigi kriminaalhooldusametnik on A. Šlejevit kaks korda kirjalikult hoiatanud, pole kohus veendunud esimese hoiatuse põhjendatuses. Arvestades, et Tartu Maakohtu 02.09.
39. a otsus jõustus 18.09.2020 ja KarS § 78 p 1 kohaselt alustatakse KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist pärast kohtuotsuse jõustumist, pole võimalik A. Šlejevile ette heita kriminaalhooldusametniku loata välisriigis viibimist enne 18.09.
40. Kuna kriminaalhooldus algas 18.09.2020, saaks A. Šlejevile ette heita kriminaalhooldusametniku loata välisriigis viibimist alates 18.09.-01.10.2020, kuid arvestades, et A. Šlejev lahkus Eesti territooriumilt enne kohtuotsuse jõustumist ja kinnitas 05.10.
41. a kirjalikus selgituses, et ei lugenud kohtuotsust hoolikalt läbi, on tegemist suhteliselt väikese rikkumisega, mille A. Šlejev pani toime hooletusest. Kokkuvõtlikult on A. Šlejev pannud üsna katseaja alguses toime seega kaks märkimisväärset rikkumist (s.o 13.01.2021 registreerimisele ilmumata jätmine ja 22.02.2021 narkootikumide tarvitamine).
42. Kuna A. Šlejevile mõistetud karistuse täitmisele pööramine on ebaproportsionaalne ja muud meetmed pole põhjendatud, tuleb jätta erakorraline ettekanne rahuldamata ühtki täiendavat abinõud kohaldamata. Juhul, kui A. Šlejev rikub uuesti käitumiskontrolli nõudeid, võib kohus talle karistuseks mõistetud 4 aasta 5 kuu ja 28 päevase vangistuse täitmisele pöörata. A. Šlejevi katseaeg kestab kuni 02.04.2025 ning tal on võimalik selle aja jooksul oma käitumisega näidata, et ta on valmis kriminaalhoolduse nõudeid korrektselt täitma. (allkirjastatud digitaalselt) 4