2-17-7676/72

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Helina Luksepp ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 10.02.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-17-7676 Kohtuasi XX hagi YX vastu ühisvara jagamiseks ning YX ja YY vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 14.09.2020 otsus Kaebuse esitaja ja liik XX apellatsioonkaebus Kaebuse hind 101 250 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (apellant): XX (isikukood xxxxxxxxxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Gennadi Kull ja vandeadvokaadi abi Deivi Vaht Kostja I (vastustaja I)(isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja II (vastustaja II): YY (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte Menetluse liik Asja läbivaatamine 19.01.2021 kohtuistungil RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 14.09.2020 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta XX kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada 2-17-7676 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
3. XX (hageja) esitas Harju Maakohtule hagiavalduse YX (kostja I) vastu ühisvara jagamiseks ning kostja I ja YY (kostja II) vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks.
4. 27.02.2019 hagiavalduse tervikteksti kohaselt on hageja nõuded järgnevad (tl 98-102, III kd): - tunnistada tühiseks 30.01.2001 kostjate vahel sõlmitud Xxx Tallinn korteri ostumüügileping; - lugeda Xxx Tallinn 26.10.2015 korteri müümisel saadud raha 64 000 eurot kostja I ja hageja ühisvara hulka kuuluvaks ning mõista kostjalt I hageja kasuks välja hüvitis 32 000 eurot enamsaadu arvelt; - tunnistada tühiseks 30.01.2001 kostjate vahel sõlmitud Xxx Tallinn ostu-müügileping; - mõista kostjalt II hageja ja kostja I varaühisusse 01.04.2015 sõlmitud Xxx Tallinn müügilepingu alusel saadud 131 500 eurot ja kohustada kostjat II tasuma sellest pool, s.o 65 750 eurot hagejale; - jätta N.K saadud laen summas 27 865,40 eurot hageja kanda ning välja mõista kostjalt I kohustusest vabanemise eest hagejale hüvitis 13 932,70 eurot; - mõista kostjalt I hageja kasuks välja hüvitis 2956,92 eurot lahusvarale tehtud kulutuste eest; - menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
5. Hagiavalduse kohaselt omandasid hageja ja kostja I abielu jooksul (abielu kestis 24.01.1991-24.05.2016) vallasvarana korterid Xxx Tallinn ja Xxx Tallinn. Kostja I ja kostja II (kostja I ema) sõlmisid hageja teadmata 31.01.2001 korterite müügilepingud, millega kostja I võõrandas korterid kostjale II. Tegelikkuses korterite ostu-müüki ei toimunud, toimus kinge ning müüki teeseldi. Teeseldud tehingud on tühised tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) (
6. a redaktsiooni) § 70 järgi. Kostja II ei tasunud korterite müügihinda ega korteritega seotud kulutusi (kommunaalmaksed, elekter – neid tasus kostja I), ei võtnud üle valdust (Astangu tn korterit üüris välja kostja I, Luha tn korterit kasutasid hageja ja kostja I elukohana) ega vormistanud enda nimele teenindamise lepinguid. Luha tn korteri aluse maa erastamise eest tasus kostja I 1680 krooni 11.09.
7. Kostja II ei ole mitte kunagi omanud selliseid sissetulekuid, et korterit osta. Eluliselt ebausutav on ka 100 000 krooni tasumine sularahas. Kuna tegelikkuses oli müügitehingu toimumisel Astangu tn korteri turuväärtuseks 277 600 krooni ja Luha tn korteri turuväärtuseks 488 400 krooni ning tehingu eest raha kostja I oma emalt tegelikkuses ei saanud, siis tuleb tehinguid kvalifitseerida suuliselt sõlmitud kinkelepinguna tehingu tegemise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi § 259 kohaselt. Kuna kostjad sõlmisid varjatud tehingu, s.o kinkelepingu suulises vormis, on see TsÜS § 93 lg 3 kohaselt tühine.
8. Hageja selgitas, et ta vahistati
9. aastal ja ta viibis sellest ajast alates kinnipidamisasutuses kuni
10. aasta juunikuuni. Vältimaks seda, et võimalikke nõudeid hakatakse rahuldama korterite arvelt, andis hageja kostjale I 11.09.2000 2 2-17-7676 notariaalse nõusoleku ühisvara võõrandamiseks. Kostja I eesmärgiks oli tegelikkuses mitte korterite müümine oma emale, vaid nende n-ö "usaldusomanikule" üle andmine, et hageja võimalikud võlausaldajad ei saaks nõudeid korteri arvelt rahuldada.
11. Kostja II kinkis Astangu tn korteri tütrele tagasi. Kuna kostja I sai oma emalt Astangu tn korteri omandi tagasi ja võõrandas selle ühisvarana hageja teadmata 26.10.2015 ostumüügilepinguga kolmandatele isikutele, tuleb ühisvara hulka lugeda Astangu tn korteri müümisest saadud raha summas 64 000 eurot ning mõista kostjalt I hageja kasuks välja hüvitis 32 000 eurot enamsaadu arvelt.
12. Luha tn korteri võõrandas kostja II 01.04.2015 kolmandatele isikutele. Kuna korteri võõrandamise tõttu ei ole kostjalt II võimalik korteri omandit tagasi saada, tuleb kostjal II hüvitada eseme müügihind. Hageja palub mõista kostjalt II hageja ja kostja I varaühisusse 01.04.2015 sõlmitud müügilepingu alusel saadud 131 500 eurot ja kohustada kostjat II tasuma sellest pool, s.o 65 750 eurot hagejale.
13. Kostjal II ei olnud õigus Luha tn korteriomandi omanikuks saada. Eluruumide erastamise seaduse (EES) (2004 redaktsioon) § 21¹ sätestas, et korteriomandi omanikuks on õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. Kuna kostja II ei olnud tühise tehingu tagajärjel isikuks, kellel oli õigus saada korteriomandi omanikuks, on Luha tn korteriomandi seadmine tema nimele seadusega vastuolu tõttu tühine. Kuna kostja II nimele korteriomandi seadmine oli tühine, ei toimunud abikaasade omandiõiguse kaotus korterile mitte korteriomandi seadmisega, kuna vallasasja omanikena oli neil õigus EES § 21¹ alusel korteriomandi seadmiseks, vaid korteriomandi müümisega kolmandatele isikutele
14. aastal. Eeltoodu kehtib ka Astangu tn korteriomandi kohta. Kostja II ei olnud isik, kellele läks üle korteriomandi seadmise õigus, mistõttu tuleb lugeda 24.11.2003 kinkeleping tühiseks ja asjaõigusliku lepinguga läks korteriomand tagasi abikaasade ühisvara hulka.
15. Hageja soovib, et kostja II tasuks hüvitist Luha tänava korteri omandiõiguse kaotamise eest 01.04.2015 kehtinud väärtuses. Hageja kaotas omandi korterile 01.04.2015 tehinguga, kui kostja II võõrandas korteri kolmandatele isikutele. Korteri võõrandamine kostjalt I kostjale II 30.01.2001 ei tekitanud hagejale kahju, kuna nimetatud tehing oli tühine. Kuna kostjal II ei ole võimalik korteri omandit tagastada, peab kostja hüvitama korteri väärtuse kas kahju tekitamise sätete või alusetu rikastumise sätete alusel. Igal juhul on Luha tänava korteri hindades
16. aastal ja
17. aastal suur vahe –
18. aastal oli hind 31 200 eurot,
19. aastal vähemalt 120 000 eurot.
20. Luha tn korteri müügist sai hageja teada alles oma emalt pärast seda, kui
21. aastal palus kostja I hageja emal poja asjad korterist ära viia. Astangu tn korteri müügist sai hageja teada alles siis, kui pöördus kohtusse ühisvara jagamiseks
22. aastal.
23. Hageja palub lisaks jätta N.K saadud laen summas 27 865,40 eurot hageja kanda ning välja mõista kostjalt I kohustusest vabanemise eest hagejale hüvitist 13 932,70 eurot. Hageja laenas oma vanematelt aastatel 2005-2008 Luha tn korteri remondiks ja sisustuseks kokku 436 000 krooni (27 865,40 eurot). Laen võeti koos kostjaga I nende ühistes huvides ja kuulub ühisvara jagamisel hageja ja kostja vahel jagamisele. Hageja on esitanud kirjaliku tõendi, millise kohaselt hageja kinnitab 10.12.2012, et ta võlgneb oma vanematele 436 000 krooni, mille on saanud aastatel 2005 – 2008 (tl 27, I kd). Hageja on esitanud maksekorraldused, mis tõendavad tehtud ülekandeid (tl 12-20, I kd).
24. Hageja palub kostjalt I välja mõista ühisvara arvelt Välja tn korterile kulutuste tegemine. Kostja I tasus Välja KÜ-le 13 429,49 krooni (aastatel 2009-2010) ja 5055,54 eurot (perioodil 2011 - 06.2016), kokku 5913,84 eurot. Välja tn korter on kostja I sõnul kinkena saadud. Seega tegi kostja I kulutusi oma lahusvarale poolte ühisvara arvelt ning kostjal I tuleb hagejale pool sellest summast, s.o 2956,92 eurot hagejale hüvitada. 3 2-17-7676
25. Hageja viitas perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg-le 1, § 37 lg-le 1¹, § 34 lg-tele 1, 3 ja §le
26. Kostjate vastuväited
27. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
28. Hageja on väljastanud vaidlusaluste tehingute tegemiseks notariaalse nõusoleku. Nimetatud nõusolekuga oli olemas ka PKS-st tulenev võõrandamise nõusolek, mistõttu ei ole tehing tühine ka teise abikaasa nõusoleku puudumise tõttu. Kostjad ei oleks pidanud sõlmima näilikku tehingut olukorras, kus oli olemas hageja nõusolek tehingute tegemiseks. Isegi, kui eeldada, et võlaõigusleping oli näilik, ei too see automaatselt kaasa asjaõiguslepingu tühisust.
29. Mõlema lepingu p-s 2.2 on kirjas, et ostuhind on ostja poolt müüjale tasutud enne käesoleva lepingu sõlmimist, millise summa tasumist kinnitab müüja oma allkirjaga käesoleval lepingul. Ostuhind anti üle sularahas. Aastal 2001 oli sularahas korterite ost tavapärane ning selles ei olnud midagi imelikku. Kostjal II olid olemas rahalised vahendid tasumaks vaidlusaluste korterite eest.
30. Kostjal I oli vahetult enne tehinguid avanud tähtajalise hoiuse nr xxx, kuhu oli kantud 10 000 USD. See ongi suurem osa sellest rahast, mis kostja I sai kostja II käest kinnistute eest. Samuti on näha, et kostja I on oma kontole järgnevatel kuudel teinud suuremaid sissemakseid, mis on kõik tehtud pärast tehingute tegemist, mis kõik viitavad asjaolule, et osa rahast hoidis kostja I sularahana alles, et neid hiljem arvete tasumisel kasutada.
31. Ostuhinna suuruse osas märgivad kostjad, et
32. aastal müüdud korterite näol oli tegemist vallasasjadega, mitte korteriomanditega. Kohtu poolt teostatud ekspertiisist nähtub, et ekspert on hinnanud korteriomandeid. Ilmselgelt oligi korteriomandite turuhind suurem, kui vallasasja turuhind.
33. Kostja II vastu esitatud hüvitise nõue on aegunud. Hageja väljastas 11.09.2000 kostjale I notariaalselt kinnitatud nõusoleku ühisvaraks kuuluva kinnis- ja vallasvara võõrandamiseks ja koormamiseks. Hageja pidi olema teadlik tehingute toimumisest ning talle võimalikult tekitatud kahjust juba notariaalse nõusoleku väljastamisest alates. Kuivõrd tehingud, mis võisid kahjustada hageja huve, sõlmiti 30.01.2001 ning hageja esitas kostja II vastu kahju hüvitamise või alusetu rikastumise nõude 17.03.2018, siis on hageja nõue aegunud TsÜS § 150 lg 3 või § 151 lg 3 alusel.
34. Vanematelt saadud väidetav laen ei ole võetud abikaasade ühistes huvides ning on võetud pärast abielusuhte lõppemist ning kostja I ei olnud sellest üldse teadlik. Kuna poolte abielulised suhted lõppesid ajal, kui hageja kandis 07.03.2002 kohtuotsusega talle määratud 4-aastast vanglakaristust, siis ei saanud hageja poolt võetud laenukohustus olla võetud ühistes huvides. Pooled ei elanud enam ühtse leibkonnana alates ajast, kui hageja vahistati
35. aastal. Ka ei saanud hageja ja kostja I laenu kasutada Luha tn korteriomandi remondiks ning sisustuseks, kui Luha tn korteriomand oli juba
36. aastal võõrandatud. Hageja ja kostja I ei ole alates
37. aastast kunagi ühiselt remontinud Luha tn korterit. Kostja I nõustub sellega, et hageja poolt N.K väidetavalt võetud laen jäetakse hageja kanda, kuid palub jätta rahuldamata nõude välja mõista kostjalt I hüvitis 13 932,70 eurot.
38. Hageja palub kostjalt I välja mõista ka hüvitise 2956,92 eurot lahusvara jaoks tehtud kulutuste eest. Välja tn korteriomand on kostja I poolt selle saamise hetkest alates välja üüritud tingimusel, et üürnikud tasuvad selle kommunaalmaksud ning üüri. Kostja I on saadud tulu iga järgneva aasta alguses maksuametile deklareerinud. Seega, kuigi kontolt nähtuvad Välja tn korteriomandiga seotud kommunaalmaksed, siis tegelikult on need tasunud korteri üürnik ning saadud üüritulu on maksuametile deklareeritud. 4 2-17-7676 Maakohtu otsus ja põhjendused
39. Harju Maakohtu 14.09.2020 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
40. Hageja nõue kostjate vahel 30.01.2001 toimunud Astangu tn ja Luha tn korterite ostumüügi tehingute tühisuse tuvastamiseks (TsÜS § 89 lg-d 1, 2) jääb rahuldamata.
41. Haabersti Linnavara Kinnisvarahoolduse osakond on müünud 21.03.1996 Astangu tn korteri kostjale I ning kostja II on müünud 21.02.1997 Luha tn korteri kostjale I (tl 8, I kd). Tehingute tegemise ajal kehtinud PKS § 14 lg 1 kohaselt oli abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Seega olid mõlemad korterid hageja ja kostja I ühisvara. Kostja I on müünud Astangu tn korteri (hinnaga 100 000 krooni) ja Luha tn korteri (hinnaga 100 000 krooni) kostjale II 31.01.2001 (tl 74-78, I kd). Kostja II kinkis 24.11.2003 Astangu tn korteri tagasi kostjale I (tl 79-81, I kd).
42. Kostja I tegutses tehinguid tehes hageja poolt 11.09.2000 antud nõusoleku alusel (tl 73, I kd). Maakohus viitas tehingute tegemise ajal kehtinud PKS § 17 lg-tele 1, 2 ja 3 ning märkis, et ühisvaraga tehtud tehingu eelduseks oli, et tehing on tehtud kokkuleppel. Hageja antud nõusolekuga kinnis- ja vallasvaraga tehingute tegemiseks, on tõendatud, et kokkulepe oli olemas. Mõlema korteri ostu-müügi puhul oli faktiliselt lisaks kostjale I müüjaks ka hageja ise hageja ja kostja I ühisvara omanikuna.
43. Mõlema korteri ostu-müügilepingu p-s 2.2 on kinnitus, et ostuhind, kummagi korteri eest 100 000 krooni, on ostja poolt müüjale tasutud enne lepingu sõlmimist. Kuigi kostja I konto väljavõttest ei nähtu, et ülekanne kahe korteri eest kokku 200 000 krooni, kostja I kontole oleks tehtud, on kohtu hinnangul ostu-müügilepingute p-ga 2.2 tõendatud, et kostja II poolt on kostjale I korterite eest tasutud.
44. Eksperthinnangute kohaselt oli Luha tn korteri väärtus 31.01.2001 31200 eurot (tl 9, III kd) ja Astangu tn korteri väärtus 31.01.2001 17700 eurot (tl 18, III kd). Kuna korterid müüdi mõlemad hinnaga 100 000 krooni (6410 eurot), siis võõrandati korterid mitmekordselt alla turuhinna. Nimetatu ei oma aga õiguslikku tähendust, kuna hageja andis tehingute tegemiseks nõusoleku.
45. Hageja ei viibinud kinnipidamisasutuses ei korterite võõrandamise ega tehingute tegemiseks nõusoleku andmise ajal. Nimetatu omab tähtsust, sest teeb ebausutavaks hageja väited, et ta korterite müügist ei teadnud. Kostja I poolt esitatud Vene Föderatsiooni Pihkva rajooni Pihkva oblasti 07.03.2002 kohtuotsusest nähtuvalt on hagejat karistatud liitkaristusega 4 aastat vabadusekaotust koos trahviga ning vabastatud karistuse kandmiselt 07.08.2000 tulenevalt 26.05.2000 amnestiaaktist (tl 63-64, I kd).
46. Hageja nõue Astangu tn korteri müümisel saadud raha ühisvara hulka arvamiseks ja enamsaadud ühisvara arvelt hüvitise saamiseks ei ole põhjendatud. Astangu tn korteri müümine kostjale II 31.01.2001 oli kehtiv tehing. Kostja II kinkis korteriomandi 24.11.2003 kostjale I (tl 79-81, I kd). Kostja I müüs korteriomandi 26.10.2015 kolmandatele isikutele hinnaga 64 000 eurot (tl 202-207, II kd). Kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 15 lg 1 kohaselt oli abikaasa lahusvara tema poolt abielu kestel kinke teel omandatud vara. Sarnane regulatsioon on ka kehtivas PKS-s. Kuna kostja I omandas korteriomandi kinkena, siis ei olnud tegemist hageja ja kostja I ühisvaraga ning hagejal ei ole õigust nõuda korterimüügist saadud summa lahusvara hulka arvamist ning enamsaadud ühisvara arvelt hüvitise saamist. Korteriomandit müües, tegi kostja I tehingu oma lahusvaraga.
47. Hageja nõue, Luha tn korteri müümisel kostja II poolt saadu arvamiseks varaühisusse ja saadu abikaasade vahel jagamiseks, jääb rahuldamata. Luha tn korteri ost-müük oli kehtiv tehing. Hageja ja kostja I võõrandasid korteri kostjale II. Kostjal II oli õigus 5 2-17-7676 käsutada temale kuuluvat korterit omal äranägemisel, sh võõrandada. Kostjale II kuuluva korteri müümine kostja II poolt 01.04.2015 ei saanud hagejale kahju tekitada.
48. Laenukohustuse jagamise nõue jääb rahuldamata. Laenu võtmise ajal kehtinud PKS § 20 lg 2 kohaselt perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Hageja ei ole tõendanud, et hageja ja kostja I on koos võtnud hageja vanematelt laenu. Kostja I ei olnud laenulepingu pool ning puuduvad tõendid, et ta oleks tehingu hiljem heaks kiitnud TsÜS § 129 lg 1 mõttes. Hageja ei ole ka tõendanud, et laen oli võetud perekonna huvides, st ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks. Lubja tn korter kuulus laenu saamise ajal kostjale II. Kostjal I ei saa olla hageja ees kohustust hüvitada kulutused, mille hageja tegi kostjale II kuuluvale varale, mitte poolte ühisvarale.
49. Lahusvarale tehtud kulutuste väljamõistmise nõue jääb rahuldamata. Maakohus viitas PKS § 29 lg-le 1, § 34 lg-tele 1 ja 3 ning kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 20 lg-le 1, mille kohaselt oma varalise kohustuse eest vastutab abikaasa oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel. Kommunaalteenuste maksed KÜ-le Välja 8 on tehtud nii praegu kehtiva kui ka varem kehtinud PKS-i regulatsiooni ajal. Hageja väidetest ilmneb, et Välja tn korterile kulutuste tegemise perioodil elasid hageja ja kostja I koos Luha tn korteris. Kostja I ei ole nimetatud väitele vastu vaielnud, kuid on väitnud, et poolte abielusuhted lõppesid juba hageja vahistamisega Luha tn korteris
50. aasta märtsis ning sealt edasi oli hageja vahelduvalt vangis ning vabaduses. Eeltoodust nähtub, et kostja I ei kasutanud kulutuste tegemise ajal Välja tn korterit elukohana ning seega on usutav kostja I väide, et korteriühistule tehtavad maksed tasus tegelikkuses üürnik. Apellatsioonkaebus
51. Hageja esitas 06.10.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
52. Maakohtus ei ole pooled selle üle vaielnud, kas hageja viibis müügitehingute tegemise ajal vanglas. See ei oma tähtsust ka asja lahendamisel.
53. Maakohus on jätnud tehingute tühisuse alused täielikult tähelepanuta ega ole põhjendanud, miks hageja esiletoodud asjaolud ei anna alust müügitehinguid tühiseks lugeda. Kohus ei ole vastanud hageja väidetele. Ostu-müügilepingud on tühised ka seetõttu, et kostjate tahe ei olnud mitte korteri ostu-müügilepingut sõlmida ja kortereid ostjale üle anda, vaid kostja I soovis korterid n-ö usaldusisikule üle anda. Ostja ei saanud endale korteri valdust. Tegelikkuses korterite võõrandamisel raha ei tasutud. Kinnitus raha kättesaamise kohta on ebausutav. Lisaks ei saa üksnes müügihinna kättesaamise kinnitus olla siduvaks lepingu õigusliku sisu määratlemisel. Hageja nõusolekut tehingu tegemiseks ei saa käsitleda tühise tehingu tegemise nõusolekuna.
54. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et korteri tunduvalt alla turuväärtuse müümisel võib olla tegemist ka heade kommete vastase tehinguga.
55. Abikaasade solidaarvastutuse tekkimise eeldus PKS