): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2016 430 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. 2/8 Tsiviilasi 2-15-6026 Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 13. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule ning p 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. 14. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 15. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 16. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
lg-le 1 (
MENETLUSE KÄIK KK. LL. esitas 24.04.2015 Tartu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Tartu Maakohtu 06.05.2015 määrusega kuulutati välja KK. LL. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Sirje Tael. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 25.05.
NN. , ik XXX, ühisvaras olev kinnistu, asukohaga XXX, registriosa nr XXX, üldpind 72,70 m2. Korter vajab täielikku renoveerimist. Võlgnik on korteri omandanud XX.XX.XXXX, võlgnik on olnud abielus MM. NN. iga, ik XXX, perioodil XX.XX.XXXX-XX.XX.XXXX, st korter on omandatud abielu kestel. Abieluvararegistrist ei nähtu, et võlgnikul oleks sõlmitud lahusvara leping. 3/8 Tsiviilasi 2-15-6026 Ühisvaral lasuvaks kohustuseks on korteriühistuvõlg summas 5587,56 eurot ning massikohustusena 45,47 eurot.
lg 1 järgi kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, nõuab haldur ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist. PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 38 kohaselt tasutakse ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses kohustuse ülemineku kohta sätestatut. Kohustuse jagamisele abikaasade vahelistes suhetes kohaldatakse käesolevas seaduses vara jagamise kohta sätestatut. Tulenevalt eelpool käsitletust on pankrotihalduril võimalik taotleda abikaasade ühisomandi lõpetamist ning ühisomandi müüki avalikul enampakkumisel. Arvestades aga korteriühistuseadusest tulenevalt on korteriomandiga lahutamatult seotud ühistukulud, mis käesolevaks ajaks on 5633 eurot, ei tule ühisomandi müügist pankrotivarasse tulemit. Antud korteriomandi väärtus ilma ühistu võlata on suurusjärgus 3000 kuni 4000 eurot. Arvestades ühistuvõlas suurust, ei tee keegi pakkumisi korteriomandile. Pankrotivara on ühisomandi näol väärtusetu, sest kõigepealt on vajalik menetleda ühisomandi lõpetamine, ning ühisvara jagamine ei too pankrotivarasse juurde pankrotivara, vaid veel enamgi tekitab juurde kulusid. XXX KÜ-le tehti ettepanek, et kui leiavad ostja korteriomandile ning suudavad ka teise ühisomanikuga saada kokkuleppele hinnas, on nõus pankrotihaldur osalema KK. LL. nimel korteriomandi võõrandamisel. Septembri lõpus teavitas korteriühistu, et ostuhuvilisi ei ole. KK. LL. pankrotivara ei ole võimalik kinnisasja müügi teel suurendada, sest vara müügiga kaasnevad vaid vara müügikulud. Korteriühistul on ka käesoleval ajal võimalik nõuda korteriomandi müüki, sest kohustatud isikuks on ka teine ühisomanik korteriühistu ees. Tegemist on korteriühistuseadusest tulenevalt solidaarkohustusega ning solidaarkohustust täidetakse ühisvara arvel. Võlausaldaja saab täita täitedokumenti. Vajalik ei ole isegi KK. LL. pankrotihalduri nõusolek, sest solidaarkohustus täidetakse abikaasade ühisvara arvel. Taolise käsitluse solidaarkohustuse täitmise osas on andud Riigikohus lahendis 3-2-1-38-14. Võlgnik on tasunud 55 eurot Mitsubishi Carisma 1998.a auto – sõiduki utiliseerimise eest. Nimetaud summa läks korteriühistu kulude katteks. Töötasust pankrotivarasse laekumine puudub. Pankrotimenetluse ajal võlgnik töötanud ei ole. II Andmed
§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta, kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (
Vara välistamine: vara välistamise taotlusi ei ole esitatud. 2.
kohaselt kui pankrotivara hulka kuulub korteriomand, ei või haldur keelduda pärast pankroti väljakuulutamist sissenõutavaks muutunud korteriomanike ühisuse või korteriühistu majandamiskulude tasumisest. Mai kuni augustikuu 2015 eest on esitatud arveid summas 100,47 eurot. Pankrotihaldur on tasunud 55 eurot korteriühistule. Rohkem vahendeid pankrotivaras ei ole, mille arvelt tasuda korteriühistu ees olevaid kohustusi. Samas ei ole võimalik võõrandada korteriomandit, sest tegemist on ühisvaraga, millel lasub ka pankrotieelne ühistuvõlg summas 5587,56 eurot. Vastavalt korteriomandiseaduse § 5¹ Korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. 2.5. Pankrotimenetluse kulud: pankrotimenetluses muid kulusid kantud ei ole, sest puudub pankrotivara. 2.6. Prognoositavad väljaminekud: kuludeks on halduritasu ja bürookulu. Pankrotihalduri töö kirjeldus tunnid Teated võlausaldajatele 0,5 I ÜK ettevalmistus 2 I ÜK juhatamine, protokollid ja materjalid 1 Nõuete menetlemine 1,5 Nõuete kaitsmine, protokolli koostamine 1 Võlgnikuga suhtlemine 1 Erakorraline üldkoosolek ettevalmistus, pidamine, protokoll, usaldusisik 1 Aruanded kohtule, jaotus, raugemine jmt. 3 11 Vastavalt
lg 11, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduritasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Võlgniku pankroti eesmärgiks oli võlgniku vabastasime menetluse läbiviimine. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid kulude hüvitamiseks. Pankrotimenetluse lõpetamise aruande koostamisel taotleb haldur tasu. Pankrotimenetluses halduri tasu ja kulu kokku 660 eurot (60 euro suuruse tunnitasu juures halduri toimingud on 11 tunni eest 660 eurot). Pankrotihalduri tasule lisandub käibemaks 132 eurot. III Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (
lg 2 p 3) ja iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (
Võlausaldaja; Reg.kood Aadress Tunnustatud Jaotis Nr nõuete nimekiri 1 AS E. T. ; XXX XXX 1043,67 5,12 2 AS G. E.; XXX XXX 2152,63 10,55 XXX korteriühistu; 3 XXX XXX 5587,56 27,40 4 J. I. OÜ; XXX XXX 699,00 3,43 5/8 Tsiviilasi 2-15-6026 5 AS B.; XXX XXX Kokku 10912,16 20395,02 53,50 100,00 IV Prognoositavad laekumised ja väljamaksed Vara ei ole olnud menetluses. Rohkem laekumisi ette näha ei ole. Kuna puuduvad menetluses vahendid, on pankrotihaldur taotlenud halduri toimingute tasustamist riigi vahendite arvelt. V Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks olev kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks (
lg 3) Võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud oskamatus mitte elada võlgu, isik ei tööta, ei saa hakkama laste kasvatamisega ega nende ülalpidamisega. Võlgnikul on XXX last, millest XXX ülalpidamise ja kasvatamisega peab tegelema XXX. KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Sirje Taelaga, et varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning KK. LL. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Kohus avaldas 08.12.2015 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus KK. LL. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiiti 958 eurot hiljemalt 28.12.2015. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et KK. LL. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.
lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Pankrotihaldur on märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku oskamatus mitte elada võlgu, isik ei tööta, ei saa hakkama laste kasvatamisega ega nende ülalpidamisega. Kohus leiab, et KK. LL. (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Vastavalt
LL. (pankrotis) pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 4 alusel, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 660 eurot, millele lisandub käibemaks 132 eurot. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 11. Pankrotihalduri tunnitasuks on 60 eurot. Haldur loeb õigustatud tasuks pankrotimenetluse läbiviimise eest 660 eurot, millele lisandub käibemaks 132 eurot. Kohus leiab, et 6/8 Tsiviilasi 2-15-6026 pankrotihaldur Sirje Taela taotlus tuleb rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 660 eurot, millele lisandub käibemaks 132 eurot. Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu kandmiseks riigi vahenditest. Pankrotihalduri menetlusabi taotlus tuleb rahuldada ja riigi vahenditest välja maksta Sirje Taelale pankrotihalduri tasu hüvitamiseks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Jätta pankrotimenetluse kulud 315,60 eurot (pankrotihalduri tasu 263 eurot ja käibemaks 52,60 eurot) KK. LL. (pankrotis) kanda. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. KK. LL. (pankrotis) pankrotimenetluses toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek 25.05.2015. KK. LL. esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotiavalduses 24.04.2015. Pankrotihaldur Sirje Tael esitas kohtule
Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse
lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, kuid avalduses ei sisaldu
Kuigi võlgnik ei ole pankrotimenetluse jooksul tööl käinud (võlgniku sissetulek on koosnenud töövõimetuspensionist; võlgnik kasvatab XXX- ja XXX-aastast last), ei ole kohtule teada, et võlgnik oleks rikkunud
toodud kohustusi.
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada KK. LL. kohustustest vabastamise menetluse.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Pankrotihaldur on korraldanud 10.08.2015 võlausaldajate üldkoosoleku, mille päevakorras oli lisaks nõuete kaitsmisele ka usaldusisiku nimetamine, kuid ükski võlausaldaja ettepanekut usaldusisiku osas ei teinud. Kohus leiab, et KK. LL. usaldusisikuks tuleb nimetada selleks nõusoleku esitanud isik Sirje Tael. Usaldusisikul lasub kohustus kontrollida võlgniku arveldusarvetele laekuvaid summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt KK. LL. tööandjale) teatama.
LL. töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) 7/8 Tsiviilasi 2-15-6026 peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
LL. igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti KK. LL. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 8/8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.