3-21-611/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-611 Haldusasi X esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 16.03.2021 käskkirja nr 5-1/21/370 peatamiseks Menetlusosalised Taotleja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine RESOLUTSIOON Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, § 252 lg 7). ASJAOLUD
2. Tallinna Vangla (vastustaja) paigutas 16.03.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/370 kinnipeetav X (taotleja) alates 16.03.2021 ajutiselt pooleli olevate distsiplinaarmenetluste ja kriminaalmenetluse ajaks ning võimaliku kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise menetluse ajaks Tallinna Vangla avavanglast Tallinna Vangla kinnisesse osakonda justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (täitmisplaan) § 22 lg-s 6 sätestatud ajavahemikuks.
3. Taotleja esitas 22.03.2021 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse 16.03.2021 käskkirja peatamiseks. Taotleja ei ole esitanud kuriteoteadet, vaid pöördumise Tallinna Vanglale selle kohta, et vangla ametnik Tõnis Sepp viis 27.02.2021 hommikuse loenduse läbi ilma kaitsemaskita. Taotleja süüdistamine on pahatahtlik. Distsiplinaarmenetlused on pooleli ja algatatud otsitud eesmärkidel. Taotlejat karistati juba menetluse ajal – peatati võimalus töötada väljaspool vanglat ja viibida lühiajalistel väljasõitudel, sh külastada perekonda ja kauplust. Taotleja paigutamine kinnisesse osakonda on põhjendamatu. Taotleja on olnud vangistuses viibides õiguskuulekas. Vangla käitumine ei aita kaasa taasühiskonnastamisele, peresuhete hoidmisele ega pere majanduslikule heaolule. Taotleja palus anda talle menetlusabi menetluskulude kandmisel. 3-21-611
4. Kohus küsis 22.03.2021 kohtunõudega vastustajalt teavet ja dokumente seoses taotleja esialgse õiguskaitse taotlusega.
5. Taotleja esitas 23.03.2021 vaide 16.03.2021 käskkirja peale.
6. Vastustaja palus 31.03.2021 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Vangla kehtestas 16.02.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/5 COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vanglas täiendavad piirangud. Taotlejat karistati 15.03.2021 käskkirjaga nr 52/21/141 ja 22.03.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/168 distsiplinaarkorras noomitusega 16.02.2021 käskkirja rikkumise eest. Samuti algatati 12.03.2021 ja 19.03.2021 taotleja suhtes uued distsiplinaarmenetlused ning 16.03.2021 kriminaalmenetlus. Kuna taotleja suhtes kehtivad distsiplinaarkaristused, teda kahtlustatakse vangistusseaduse § 67 p 1 rikkumises ja tema suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, siis on alust arvata, et taotleja ei suuda avavanglas õiguskuulekalt käituda ja võib jätkata õigusrikkumiste toimepanemist. Tema avavanglasse jätmisega võib kaasneda julgeolekurisk ja ta ei vasta täitmisplaani § 17 lg-s 2 sätestatud tingimustele, seega oli tema ajutiselt kinnisesse vanglasse paigutamine põhjendatud ja vajalik. Tallinna Vangla paigutas 30.03.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/430 taotleja avavanglast edasiseks karistuse kandmiseks kinnisesse vanglasse. Seega ei ole 16.03.2021 käskkiri enam taotleja kinnises vanglas paiknemise aluseks. Selle käskkirja üle on vaidlus sisutu ega taga taotleja eesmärki – saada tagasi avavanglasse. Taotleja huvi kanda karistust avavanglas, et käia tööl ja teenida raha, ei kaalu üles avalikkuse huvi, et järelevalveta ei liiguks väljapool vanglat kinnipeetavad, kes ei suuda õiguskuulekalt käituda ja korduvalt rikkumisi toime panevad. Töötamise ja raha teenimise võimalus, millega peret majanduslikult toetada, on taotlejal ka kinnises vanglas. Hetkel taotlejat tööle määratud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
7. HKMS § 249 lg 2 järgi võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Asjaoludest nähtuvalt esitas taotleja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse ajal, mil ta ei olnud veel vaiet vastustajale esitanud, seega puudus taotlejal taotluse esitamise ajal õigus kohtule sellist taotlust esitada. Kuna praeguseks on taotleja esitanud vastustajale vaide 16.03.2021 käskkirja peale, siis puudub põhjus jätta sel alusel esialgse õiguskaitse taotlust läbi vaatamata.
8. HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus võib HKMS § 251 lg 1 p 1 järgi esialgse õiguskaitse korras vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise peatada.
9. Kohtu hinnangul puudub taotlejal praegusel juhul esialgse õiguskaitse vajadus. Vastustaja vastusest ja esitatud dokumenditest nähtub, et vaidlusalune 16.03.2021 käskkiri on kaotanud kehtivuse ja taotleja on nüüdseks paigutatud vangla kinnisesse osakonda 30.03.2021 käskkirja alusel. Kohus ei saa kehtetut haldusakti peatada. Samuti ei saa nüüdseks kehtetu haldusakt enam kuidagi taotleja õigusi riivata, mistõttu puudub vajadus taotleja õigusi esialgse õiguskaitse korras kaitsta. Seetõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
10. Arvestades, et kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset ka omal algatusel, ei pea kohus praeguses asjas vajalikuks hakata taotleja menetlusabi taotlust lahendama. /allkirjastatud digitaalselt/ 2