← Eesti

2-17-18753/39

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-17-18753 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2021, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Kohtuasi XX hagi YY vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. märtsi 2020 otsus Kaebuse esitaja ja liik XX ja YY apellatsioonkaebused Kaebuse hind ringkonnakohtus XX apellatsioonkaebus 3500 eurot YY apellatsioonkaebus 3500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere Kostja: YY (isikukood xxxxxxxxxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ahti Kuuseväli ja advokaat Meeli Rondel Menetluse liik
  3. november 2020, avalik kohtuistung RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Harju Maakohtu
  5. märtsi 2020 otsus osas, milles maakohus määras sõiduauto Škoda Octavia, 2005.a väljalase, registrimärk xxx, väärtuseks 2983 eurot ning teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata nimetatud sõiduki väärtuseks 2982 eurot.
  6. Tühistada Harju Maakohtu
  7. märtsi 2020 otsus osas, milles maakohus otsustas müüa Tallinnas Xxx (registriosa nr xxx) asuva korteriomandi avalikul enampakkumisel ning jagada kinnistu müügist saadud tulu võrdsetes osades, samuti YYlt XX kasuks omandikaotusest tuleneva hüvitise väljamõistmise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 3.3 ja 3.4). 2.1 Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 2.1.1 jätta YY ainuomandisse Tallinnas Xxx asuv korteriomand (kinnistusosakonna registriosa nr xxx) väärtusega 75 000 eurot; 2.1.2 mõista YYlt XX kasuks välja enamsaadud ühisvara eest hüvitis 24 009 eurot, millest 12 000 eurot tuleb YYl tasuda 90 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ja 12 009 eurot
  8. detsembriks 2021; 2.1.3 kohustada XXt andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosas nr xxx omanikukande muutmiseks, mille kohaselt senine omanikukanne YY kohta kustutatakse ja korteriomandi ainuomanikuna kantakse sisse YY. Asendada XX nõusolek käesoleva kohtuotsusega. Kohtuotsus kuulub resolutsiooni selle punkti osas täitmisele tingimusel, et YY on tasunud XXle enamsaadud ühisvara eest väljamõistetud hüvitise summas 24 009 eurot.
  9. Muuta Harju Maakohtu
  10. märtsi 2020 otsuse resolutsiooni punkti 3.2 sõnastust ja sõnastada see järgmiselt: Kohustada YY andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosas nr xxx omanikukande muutmiseks, mille kohaselt senine kanne, et korteriomand on YY ja XX ühisomandis kustutatakse, ja korteriomandi ainuomanikuna kantakse sisse XX. Asendada YY nõusolek käesoleva kohtuotsusega.
  11. Muus osas jätta Harju Maakohtu
  12. märtsi 2020 otsus muutmata.
  13. XX apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  14. YY apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  15. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 7.1 Hagi rahuldada. 7.2 Lõpetada XX ja YY ühisomand kinnistutele Xxx Tallinn, registriosa number xxx, ja Xxx Haapsalu, registriosa number xxx, ning sõiduautole Škoda Octavia, 2005.a väljalase, registrimärk xxx. 7.3 Jagada XX ja YY ühisvara võrdsetes osades alljärgnevalt: 7.3.1 Jätta XX ainuomandisse kinnistu Xxx Haapsalu, registriosa number xxx, väärtusega 24000 eurot ja sõiduauto Škoda Octavia, 2005.a väljalase, registrimärk xxx, väärtusega 2982 eurot. 7.3.2 Jätta YY ainuomandisse Tallinnas Xxx asuv korteriomand (kinnistusosakonna registriosa nr xxx) väärtusega 75 000 eurot. 7.3.3 Mõista YYlt XX kasuks välja enamsaadud ühisvara eest hüvitis 24 009 eurot, millest 12 000 eurot tuleb YYl tasuda 90 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ja 12 009 eurot
  16. detsembriks
  17. 7.3.4 Kohustada XXt andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosas nr xxx omanikukande muutmiseks, mille kohaselt senine omanikukanne YY kohta kustutatakse ja korteriomandi ainuomanikuna kantakse sisse YY. Asendada XX nõusolek käesoleva kohtuotsusega. Kohtuotsus kuulub resolutsiooni selle punkti osas täitmisele tingimusel, et YY on tasunud XXle enamsaadud ühisvara eest väljamõistetud hüvitise summas 24 009 eurot. 7.3.5 Kohustada YY andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosas nr xxx omanikukande muutmiseks, mille kohaselt senine kanne, et korteriomand on YY ja XX ühisomandis kustutatakse, ja korteriomandi ainuomanikuna kantakse sisse XX. Asendada YY nõusolek käesoleva kohtuotsusega. 7.4 Jätta poolte menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik.
  18. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Pooltel puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud ringkonnakohtus. 2 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  19. XX (hageja) esitas 15.12.2017 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu ühisvara jagamiseks.
  20. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled 11.06.1994 ning abielu lahutati Pärnu Maakohtu 04.04.2017 otsusega. Abieluvara varasuhteks oli varaühisus. Poolte ühisvarasse kuulub korteriomand Tallinnas aadressil Xxx. Kinnistusraamatu registriosa teise jakku on omanikuna kantud kostja. Nii korteriomandi kinnistamine 19.11.2002 kui korteri erastamine 11.10.1995 toimus poolte abielu ajal. Korteriomand on kostja otseses valduses. Korteri väärtus on 75 000 eurot. Samuti kuulub poolte ühisvarasse korteriomand Haapsalus aadressil Xxx. Kinnistusraamatu registriosa teise jakku on ühisomanikena kantud hageja ja kostja. Nii korteriomandi moodustamine kui korteri erastamine toimus poolte abielu ajal. Korteriomand on hageja otseses valduses. Korteri väärtus on 24 000 eurot. Lisaks kuulub poolte ühisvarasse sõiduauto Škoda Octavia, registreerimismärgiga xxx. Auto on kostja otseses valduses. Auto väärtus on 2982 eurot.
  21. Hageja taotleb ühisvara jagamist kahel alternatiivsel viisil: kui kostja soovib Tallinnas asuvat korteriomandit endale ja on võimeline mõistliku aja jooksul tasuma hagejale selle eest hüvitist, siis esimese alternatiivi kohaselt jätta Haapsalu korter ja sõiduauto hagejale, Tallinna korter jätta kostjale ning kostja hüvitab hagejale enamsaadu arvelt 24 009 eurot. Kui kostja ei soovi Tallinnas asuvat korteriomandit endale või ei suuda selle eest tasuda hüvitist, siis jätta Haapsalu korter hagejale, sõiduauto kostjale ning Tallinna korter müüa kohtutäituri poolt läbiviidaval avalikul enampakkumisel selliselt, et saadud hinnast esimeses järjekorras kantakse enampakkumise kulud, teises järjekorras makstakse kostjale hüvitis vähem saadud vara eest ja kolmandas järjekorras jagatakse esimeses kahes järjekorras tehtud maksetest üle jäänud müügihind poolte vahel võrdselt. Hageja palub kohtul kohustada pooli andma vajalikke tahteavaldusi kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Kostja vastuväited 3
  22. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu, leides, et Tallinna korter on ostetud kostja lahusvara arvel ning seega ei kuulu see ühisvara koosseisu. Kostja omandas Tallinna korteri vallasvarana Tuha tn 7-18 korteriomandi vastu, mille üürnikuks ta oli enne abiellumist alates 11.04.
  23. Alternatiivselt sai kostja korteri ainuomanikuks igamisega AÕS § 123 lg 1 alusel. Vaidlus puudub selles, et Haapsalu korter ja sõiduauto kuuluvad poolte ühisvarasse ning kostja nõustub sellega, et need jäävad hagejale. Maakohtu otsus ja põhjendused
  24. Harju Maakohus rahuldas 04.03.2020 otsusega hagi, lõpetas poolte ühisomandi Tallinna ja Haapsalu korteriomanditele ning sõiduautole. Maakohus jagas poolte ühisvara selliselt, et hageja ainuomandisse jääb Haapsalu korter väärtusega 24 000 eurot ja sõiduauto väärtusega 2983 eurot ning Tallinna korter müüakse avalikul enampakkumisel alghinnaga 75 000 eurot ja kinnistu müügist saadud tulu jagatakse poolte vahel võrdsetes osades. Maakohus asendas kostja tahteavalduse Haapsalu korteriomandi osas omaniku kande muutmiseks hageja kasuks. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja omandikaotusest tuleneva hüvitise selliselt, et poolte osad ühisvara jagamisel oleksid võrdsed (Tallinna korteri müümisel hinnaga 75 000 eurot on kostja poolt hagejale tasutava hüvitise suurus 24 009 eurot). Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
  25. Vaidlus puudub, et poolte ühisomandiks on Haapsalus Xxx asuv korteriomand ja sõiduauto Škoda Octavia. Kostja leiab, et Tallinnas Xxx asuv korteriomand on tema lahusvara. Maakohus tugines Riigikohtu lahenditele 3-2-1-14-04 ja 3-2-1-23-09 ning leidis, et Tallinna korter on poolte ühisvara, kuna kostja omandas kinnistusraamatu andmetel korteri 23.05.2002, s.o abielu ajal. Maakohus leidis, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 123 lg 1, mis sätestab kinnisvara omanikuks saamise igamisega, ei kohaldu, kuna kostja ei olnud Tallinna korteri omanikuna kinnistusraamatusse kantud õigusliku aluseta. Kostja oli kande tegemise ajal korteri omanik, samuti oli alates kinnistusraamatu kande tegemisest korteri ühisomanik hageja.
  26. Maakohus tuvastas, et vaidlust ei ole selles, et Tallinna korteriomandi väärtus on 75 000 eurot ja Haapsalu korteriomandi väärtus 24 000 eurot. Hageja esitatud kirjalikest tõenditest nähtuvalt on sõiduauto väärtus 2983 eurot. Seega on poolte ühisvara koguväärtuseks 101 983 eurot ning kumbki pool peaks saama ühisomandi lõpetamisel vara 50 992 euro väärtuses.
  27. Maakohus jättis Haapsalu korteri hagejale, kuna tegemist on hageja elukohaga. Samuti jättis maakohus hagejale sõiduauto. Eeltoodu teeb hagejale jagatava ühisvara väärtuseks 26 983 eurot. Arvestades poolte osade võrdsust tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitist 24 009 eurot või muus summas, arvestades et poolte osade väärtus peab kujunema rahaliselt võrdseks. Kostja ei ole avaldanud, et oleks võimeline hagejale omandikaotuse hüvitamiseks rahalist hüvitist maksma. Kuna kostja ei ole võimeline hagejale Tallinna korteriomandi eest hüvitist tasuma, on ainuke võimalus poolte ühisvara võrdseks jagamiseks kinnistu müük avalikul enampakkumisel. Hageja apellatsioonkaebus
  28. Hageja palus 03.04.2020 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ühisvara jagamise viisi osas ja palus teha uue otsuse, millega jagada ühisvara esimese alternatiivi järgi selliselt, et hageja ainuomandisse jääb Haapsalu korteriomand ja sõiduauto (väärtusega 2982 eurot), kostja ainuomandisse jääb Tallinna korter ning kostjalt mõistetakse hageja kasuks välja hüvitis 24 009 eurot. Hageja palus kindlaks määrata, et hüvitis tuleb tasuda 90 kalendripäeva jooksul alates menetlust lõpetava lahendi jõustumisest ning hüvitise tasumata jätmisel võib hageja nõuda hüvitise tasumist täitemenetluses. Hageja palus tuvastada ka poolte kohustused 4 anda nõusolekud kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Ühtlasi palus hageja määrata, et kohtuotsus asendab hageja nõusolekut, kui kostja esitab kinnistusosakonnale panga digitaalse allkirjaga maksekorralduse hagejale hüvitise 24 009 eurot maksmise kohta. Teise alternatiivi järgi palus hageja jätta Haapsalu korteriomandi hageja ainuomandisse, sõiduauto kostja ainuomandisse ning müüa Tallinna korteriomand enampakkumisel selliselt, et esimeses järjekorras kanda enampakkumise kulud, teises järjekorras maksta kostjale esemetes vähem saadud vara hüvitamiseks 21 018 eurot (24000-2982) ning kolmandas järjekorras jagada esimese kahe järjekorra makstest üle jäänud müügihind poolte vahel võrdselt.
  29. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud arvestamata kostja poolt menetluses 13.02.2020 avaldatud valmisoleku maksta Tallinna korteri kostjale jagamise korral hagejale hüvitist 24 009 eurot, mistõttu tuleks vara jagada esimese alternatiivi järgi. Maakohus pole arvestanud ka hageja taotlusega, et kui Tallinna korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel, siis jääb sõiduauto kostja ainuomandisse. Maakohus on otsuse punktis 3.2 tuvastanud kostja nõusoleku andmise kohustuse, kuid jätnud otsuse resolutsioonis täpselt kirjeldamata, millise kande muudatusega peab kostja nõus olema. Kohtuotsuse resolutsiooni punkti 3.3 teises lauses sätestatud enampakkumisel saadud raha jaotamise põhimõte ei vasta seadusele. Raha ei tule jagada mitte pooleks, vaid olukorras kus enne raha jagamist oli hageja saanud esemeid 21 018 euro väärtuses rohkem, peab kostja saama raha jagamisel raha 21 018 euro võrra rohkem. Samuti on kohus jätnud otsuses ebaõigesti määramata enampakkumisel saadud raha kasutamise järjekorra ja selle, et tulust tasutakse esmajärjekorras vara müügi kulud. Kohtuotsuse resolutsiooni p 3.4 ei ole kooskõlas hageja esitatud vara jagamise nõude teise alternatiiviga. Kostja apellatsioonkaebus
  30. Kostja palus 06.04.2020 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja teha uus otsus, mille kohaselt on hagejal kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kande parandamiseks selliselt, et Tallinna korteriomandi registriosas kustutatakse teisest jaost senine omanikukanne ja registriosa teise jakku tehakse uus omanikukanne kostja kohta või alternatiivselt jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
  31. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli hageja oma alternatiivse nõude esitanud juhuks, kui kostja ei soovi Tallinna korteriomandi jagamist endale või ei ole võimeline selle eest hagejale hüvitist tasuma ning nendest eeldustest polnud käesoleval juhul kumbki täidetud. Kostja on selgesõnaliselt 13.02.2020 menetlusdokumendis märkinud, et juhul, kui kohus asub seisukohale, et korteriomand tuleb lugeda ühisvaraks, siis soovib kostja selle jagamist enda ainuomandisse ning on valmis maksma hagejale hüvitist. Maakohus on õigesti märkinud, et ühisvara jagamise tulemusel on hagejale jääva ühisvara väärtuseks 26 983 eurot, kuid seejuures leiab kohus, et kostjal tuleb tasuda hüvitist hagejale. Kui kohus jätab ühisvara hagejale, siis õiglane jagamine on võimalik saavutada vaid sellega, et hageja maksab kostjale hüvitise hagejale jääva vara väärtusest ½ ulatuses. Seega on maakohus rikkunud AÕS § 77 lg
  32. Hageja on hagieseme sõnastanud selliselt, et hagejale ei panda otsusega kohustust maksta kostjale hüvitist Haapsalu korteriomandist ja sõiduautost ilmajäämise eest. Kuna kohus ei saa teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud, siis ei saa kohus omal algatusel määrata kostjale Haapsalu korteriomandi ja sõiduauto omandi kaotuse eest hüvitist ning seetõttu tuleks jätta rahuldamata ka hageja nõue jagada ühisvaraks olev Haapsalu korteriomand ja sõiduauto. Maakohus on valesti kohaldanud AÕS §
  33. Kostja sai Tallinna korteriomandi omanikuks kande igamisega
  34. aastal ning tegemist ei ole poolte ühisvaraga. Vastused apellatsioonkaebustele 5
  35. Pooled palusid jätta teineteise apellatsioonkaebused rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  36. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ühisvara jagamise viisi osas. Samuti tuleb otsus tühistada sõiduki hinna määramise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse. Lisaks tuleb muuta maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 3.2 sõnastust. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
  37. Kostja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et ta sai Tallinnas Xxx asuva korteriomandi omanikuks kinnistusraamatu kande igamisega, mistõttu ei kuulu see ühisvara hulka. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt kanti kostja Tallinnas Xxx asuva korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse 19.11.2002, s.o abielu kestel. Hagejat ei ole kinnistusraamatusse ühisomanikuna kantud. AÕS § 123 lg 1 sätestab, et kui isik on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna õigusliku aluseta, saab ta kinnisasja omanikuks, kui ta valdab kinnisasja 10 aasta jooksul katkematult nagu omanik. Kolleegium märgib, et PKS § 210 lg 2 esimese lause järgi kohaldub enne
  38. juulit 2010 omandatud ühisvara koosseisu määramisele PKS
  39. PKS1995 § 14 lg 1 sätestas, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Riigikohus on 11.04.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-164-05 p-s 10 selgitanud, et selleks, et lugeda kinnistu abikaasade ühisvara hulka ja seda abielusuhete lõppemisel jagada, ei pea kinnistu ühisomanikuna kinnistusraamatusse kandmata jäetud abikaasa esitama eraldi hagi enda ühisomanikuks tunnistamiseks. Kinnisasja abikaasade ühisvara hulka kuulumise eelduseks ei ole mõlema abikaasa kandmine kinnistusraamatusse kinnisasja ühiste omanikena. Riigikohus on 25.10.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-18828 p-s 17 märkinud, et korteri lugemisel ühis- või lahusvaraks ei ole määrav kinnistusraamatu kanne ühe või mõlema abikaasa omanikuna sissekandmise kohta. Ühisvarasse kuuluv asi kuulub ka abikaasade ühisomandisse. Ringkonnakohus asub eeltoodu pinnalt seisukohale, et kuna Tallinnas Xxx asuv korteriomand omandati abielu kestel, siis see kuulub ühisvarasse ning poolte ühisomandisse. Ka juhul, kui üks abikaasadest ei ole kinnistusraamatusse omanikuna kantud, kuulub seadusest tulenevalt korteriomand ühisomandisse, mistõttu ei ole kinnistusraamatu kanne määrav. Seega ei kerki küsimust kinnisasja omandamisest kinnistusraamatu kande igamisega ning AÕS § 123 lg 1 ei ole käesoleval juhul kohaldatav.
  40. Eeltoodust tulenevalt kuulub Tallinnas Xxx asuv korteriomand ühisvara hulka. Vaidlust ei ole, et ühisvara hulka kuuluvad ka Haapsalus Xxx asuv korteriomand ja sõiduauto Škoda Octavia.
  41. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole avaldanud, et ta on võimeline Tallinnas asuva korteriomandi eest hüvitist maksma. Kostja on kinnitanud seda maakohtule 13.02.2020 menetlusdokumendis. Lisaks on kostja kinnitanud seda ringkonnakohtule. Seega on maakohus põhjendamatult määranud Tallinnas asuva korteriomandi jagamise viisiks selle müügi enampakkumisel.
  42. Ülaltoodule tuginedes tuleb poolte ühisvara jagada hageja poolt pakutud esimese alternatiivi järgi, s.o jätta hageja ainuomandisse Haapsalus asuv korteriomand ja sõiduk Škoda Octavia ning kostja ainuomandisse Tallinnas asuv korteriomand. 6
  43. Vaidlus puudub, et Haapsalus asuva korteriomandi turuväärtus on 24 000 eurot ja Tallinnas asuva korteromandi turuväärtus 75 000 eurot. Maakohus hindas sõiduki väärtuseks 2983 eurot. Ringkonnakohtu arvates määras maakohus sõiduki väärtuseks ebaõigesti 2983 eurot. Hageja tugines sellele, et sõiduki väärtus on 2982 eurot, millega kostja nõustus 16.04.2018 seisukohas. Seega tuleb sõiduki väärtuseks lugeda 2982 eurot. Arvestades esemete väärtusi ning nende jagamist poolte vahel, tuleb kostjalt hageja kasuks enamsaadu eest välja mõista 24 009 eurot.
  44. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et hageja on oma nõude sõnastanud selliselt, et hagejale ei panda kohtuotsusega kohustust maksta kostjale hüvitist Haapsalus asuva korteri ja sõiduauto kaotuse eest ning kuna kohus ei saa teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud, siis ei saa kohus omal algatusel hüvitist määrata ning hageja nõue Haapsalus asuva korteri ja sõiduauto jagamiseks tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja seisukoht põhjendatud. Antud juhul on kostjale jääva eseme väärtus suurem kui hagejale jäävate esemete väärtus, mistõttu ei tule hagejal kostjale hüvitist maksta. Enamsaadu eest hüvitise tasumise kohustus on kostjal.
  45. Ringkonnakohtu 30.11.2020 istungil jõudsid pooled üksmeelele, et kui kohus leiab, et Tallinnas asuv korteriomand on poolte ühisvara, siis tasub kostja hagejale 24 009 eurost 12 000 eurot 90 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest ja 12 009 eurot
  46. detsembriks
  47. Seega tuleb kostjal tasuda 12 000 eurot 90 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest ja 12 009 eurot
  48. detsembriks
  50. Hageja palus määrata, et kui kostja ei tasu hüvitist määratud tähtajaks, siis võib hageja esitada kohtuotsuse kohtutäiturile hüvitise sissenõudmiseks täitemenetluses. Kolleegium leiab, et selleks puudub vajadus, kuna kohtuotsuse mittetäitmise korral on hagejal õigus nõuda selle sundtäitmist seadusest tulenevalt.
  51. Tallinnas Xxx asuva korteriomandi omanikuna on kinnistusraamatusse kantud kostja. Riigikohus on 18.10.2017 määruses tsiviilasjas nr 2-17-4192 (p 10) selgitanud, et kui kinnisasi otsustatakse ühisvara jagamise hagi lahendamise käigus jätta kohtuotsusega abikaasa ainuomandisse, siis see otsus ei ole kujundusliku toimega ning vara jagatakse kinnistamisega (AÕS § 641). See tähendab, et pärast sellise otsuse jõustumist tuleks teha uus kanne, milles tuleks märkida, et ainuomanikuks saav abikaasa on ainuomanik, hoolimata sellest, et ta oli varem ainsana kinnistusraamatusse sisse kantud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohustada hagejat andma nõusolek kinnistusraamatu registriosas nr xxx omanikukande muutmiseks, mille kohaselt senine omanikukanne kostja kohta kustutatakse ja korteriomandi ainuomanikuna kantakse sisse kostja. Pooled jõudsid ringkonnakohtu 30.11.2020 istungil üksmeelele selles, et hagejal on kohustus anda kostjale nõusolek kinnistusraamatu kande tegemiseks 24 009 euro tasumisel. Apellatsioonkaebuses on hageja palunud määrata, et kohtuotsus asendab tema nõusolekut, kui kostja esitab kinnistusosakonnale panga digitaalse allkirjaga maksekorralduse 24 009 euro tasumise kohta. Hageja ei ole sellist taotlust esitanud maakohtule ega ole ka apellatsioonkaebuses kohtuotsuse sellise täitmise viisi kindlaksmääramist põhjendanud, mistõttu ei pea kohus vajalikuks kohtuotsuse täitmise viisi selliselt kindlaks määrata. Ringkonnakohus määrab, et kohtuotsus kuulub hageja nõusoleku asendamise osas täitmisele tingimusel, et kostja on tasunud hagejale hüvitise 24009 eurot.
  52. Resolutsiooni punktis 3.2 on maakohus sätestanud, et asendada kostja tahteavaldus kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks kinnistu Xxx Haapsalu registriosa number xxx suhtes hageja kasuks käesoleva kohtuotsusega. Hageja on apellatsioonkaebuses heitnud 7 maakohtule ette, et maakohus on jätnud kirjeldamata, millise kande muutmisega peab kostja nõustuma. Ringkonnakohus nõustub hageja väitega. Seetõttu tuleb muuta resolutsiooni punkti 3.2 sõnastust ja sõnastada see selliselt, et kohustada kostjat andma nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosas nr xxx omanikukande muutmiseks, mille kohaselt senine kanne, et korteriomand on kostja ja hageja ühisomandis kustutatakse, ja korteriomandi ainuomanikuna kantakse sisse hageja. Asendada kostja nõusolek käesoleva kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  53. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega on maakohus põhjendatult jätnud menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuses palus hageja jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda, kuna hageja tegi kostjale soodsa kompromissiettepaneku, millest viimane keeldus. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 2 võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna hageja väide alust kõrvale kalduda TsMS § 164 lg 1 sätestatud menetluskulude jaotamise üldpõhimõttest hagiliste abieluasjade kohta. Käesoleval juhul ei keeldunud kostja kompromissist pahatahtlikult, vaid eelkõige seetõttu, et kostja hinnangul ei kuulu Tallinnas asuv korteriomand ühisvarasse. Asjaolu, et ringkonnakohus kostjaga ei nõustunud, ei anna alust TsMS § 164 lg 2 rakendamiseks ja apellatsioonimenetluse kulude kostja kanda jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolt endi kanda, mistõttu pooltel puuduvad ringkonnakohtus rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.