Obsah (5)

§ 96§ 100§ 99§ 101§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-143740 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märtsil 2021.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi N. Š. hagi O. Š. vastu elatise nõud

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. N. Š. on O. Š. poeg. 6.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Vastavalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse 2 tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
3. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Hagiavalduses nõuab hageja elatise väljamõistmist miinimummääras. Kostja vaidleb elatise nõudele vastu, kuid märgib, et saab elatist poja N. ülalpidamiseks maksta 200 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja nõustus kohtule 03.03.21 saadetud avalduses kostja pakutud igakuise elatise suurusega (200 eurot).
4. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102lg 1).

Mõjuvaks põhjuseks, mil kohus võib elatist mõista välja / vähendada alla

§ 101

lg 1 sätestatud määra on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (

§ 102lg 2).

Tulenevalt

§ 102

lg 1 ja 2 sätestatust peab vanem olukorras, kus ta ei ole varalist seisundit arvestades suuteline lastele ülalpidamist andma kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist, kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.

1. Kostja ei ole tuginenud asjaoludele, et tema töövõime on piiratud või ülalpidamisel on teine alaealine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras jääks majanduslikult vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 15; 13.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-2343/41). Kohus nõustub kostja vastuväidetega selles, et hagiavalduses toodud väide nagu kostja ei osaleks lapse ülalpidamises, ei vasta tegelikkusele. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest tulenevalt maksab ta pojale elatist summas 200 eurot ja viimastel kuudel 180 eurot, maksed on regulaarsed.
2. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on O. Š. saanud ajavahemikul 01.02.2020-31.01.
3. a tulu 1248 euro (so keskmiselt 103,50 eurot kuus), kostja esitatud deklaratsioonist tulenevalt sai kostja Eesti Töötukassalt toetust kokku 1800 eurot. Maanteeameti Liiklusregistri andmetel on kostja registreeritud sõiduauto Suzuki SX4, reg. märk xxx (
4. ehitusaasta) kasutajana, sõiduauto omanik on X AS. Kinnistusraamatu andmetel on O. Š. kantud xxx korteri omanikuna (registriosa nr xxx). TÖR-i andmete kohaselt kostja ei tööta. 3 Kostja majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete põhjal ei ole kohtu hinnangul kostja suuteline tasuma elatist seaduses sätestatud miinimummääras.
5. Arvestades eespool toodut ning hageja seadusliku esindaja nõustumist kostja pakutud igakuise elatisemakse suurusega, rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja poja ülalpidamiseks elatise 200 eurot kuus kuni poja täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi muutumiseni. Kohus on seisukohal, et kostja praegust olemasolevat ülalpidamisvõimet ning lapse eeldatavat ülalpidamisvajadust arvestades on otsus täidetav. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Kostja märgib kirjalikus vastuses, et soovib lapsega suhtlemiskorra kehtestamist viisil, et laps viibib paari päeva tagant kummagi vanema juures. Kohus selgitab, et kui vanemad ei saavuta omavahel kokkulepet lapse ja lahus elava vanema suhtlemiseks, tuleb esitada kohtule avaldus suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Menetluskulude jaotus
6. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 4