← Eesti

2-20-139209/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märtsil 2021. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-20-139209 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Katse tn 5 korteriühistu avaldus N

) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi

-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (

§ 40lg 2).

9. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriomanikule esitatud arved, millel on esitatud osutatud teenused liikide kaupa ning ühiku hind; soojuse, elektri (teenuste) lepingud, kinnistusraamatu väljavõtte, registrikaardi, põhikirja, tõendi kulude suuruse kohta, majanduskavad jm. Avaldaja esitatu kohaselt on puudutatud isikule esitatud perioodil juuni 2019 a kuni oktoober 2020.a arveid kokku 1087,80 eurot. Nordzone OÜ omapoolset seisukohta ja vastuväiteid esitatud võlanõudele esitanud ei ole. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et tal oleks kohustus avaldaja ees täidetud või puuduks üldse kohustus tasuda, mistõttu kohus loeb, et puudutatud isik on avalduses toodu omaks võtnud. 10.

§ 42

lg 1 järgi kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja on arvestanud viivist kuni 15.12.2020.a 0,02% tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. 3 Seisuga 15.12.2020 (avalduse esitamise päeva seisuga) on sissenõutavaks muutunud viivis 42,93 eurot (viivise arvestus esitatud); Avaldaja nõuab viivist vastavalt TsMS § 367 alates 16.12.2020.a. VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.

  1. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse. Menetluskulude jaotus
  2. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulu 240 eurot kokku 290 eurot. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud (TsMS § 175) ja rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse. Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 290 eurot.
  3. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg
  4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.