← Eesti

2-20-13805/10

Obsah (10)§ 142§ 407§ 410§ 422§ 444§ 468§ 173§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-13805 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsembril 2020.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kohtuistungi toimumise aeg Piret Rai

§ 142lg 2).

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD

  1. Citadele Leasing & Factoring OÜ esitas hagi R. S. vastu võlgnevuse nõudes. 1.1 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja X OÜ (endise ärinimega X OÜ) (pankrotis / registrist kustutatud)1 (edaspidi liisinguvõtja) 26.11.2015.a. liisingulepingu nr JER15-8154 (tl 15-16), mille kohaselt hageja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme omandamist läbi kasutusrendilepingu. Liisinguvõtja poolt väljavalitud liisingueseme omandas hageja XAS-lt ja liisinguvara anti liisinguvõtja kasutusse 26.11.
  2. Liisinguvõtja kohustus tasuma vara kasutamise eest igakuist kokkuleppelist rent. Liisingu tagastamiseks ja põhiosa jäägi kujunemise jälgimiseks koostati liisinguvõtjale ka maksegraafik. Liisinguperiood algas 01.12.2015 ja liisinguleping lõppes liisingulepingu PT punkti 4.1 järgi 31.12.
  3. Kokku kuulus igakuiselt tasumisele 661,49 eurot. Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on sama liisingulepingu põhitingimuste punktis 8 sõlmitud R. S.ga käendusleping, milles käendaja võttis endale solidaarvastutuse juhuks, kui liisinguvõtja oma kohustusi ei täida. Käenduslepingu punkti 8.5.1 kohaselt vastutab käendaja solidaarselt ja käendaja vastutuse maksimummäär käenduslepingu punkti 8.7 järgi on 37385,40 eurot (VÕS § 145 lg 1). 1.2 Hageja ja X OÜ (endise ärinimega X OÜ) (pankrotis) (liisinguvõtja) sõlmisid 17.03.2016.a. liisingulepingu nr 8486-16JKP (tl 20-2) , mille kohaselt hageja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (traktorihaagis Ferrel) omandamist läbi kapitrendilepingu. Viru Maakohtu 19.03.2019.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-19-502 kuulutati välja X OÜ (endine ärinimi X OÜ, registrikood XXX) pankrot. 23.12.2019.a. määrusega kinnitas maakohus lõpparuande X OÜ pankrotimenetluses ja lõpetas pankrotimenetluse. 1 2

(4)Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostja R. S.ga sõlmitud käendusleping nr 8486-16JKP KL (tl 30-32), milles käendaja võttis täieliku solidaarvastutuse juhuks, kui liisinguvõtja oma kohustusi ei täida. Käenduslepingu punkti 1 kohaselt vastutab käendaja solidaarselt ja käendaja vastutuse maksimummäär lepingus on 14976,00 eurot. 1.3 Kuna võlgnevust ei tasutud ja rikuti ka liisinguobjektide hoiule andmise kohustust, ütles hageja liisingulepingud erakorraliselt üles 19.11.2019 ning edastas ülesütlemise avalduse liisinguvõtjale ja käendajale nii postiga kui e-mailiga. Liisinguobjektid tagastati 20.12.
  1. Varade tagastamise eest esitas X OÜ hagejale arveid kokku summas 2240,40 eurot (1002,00 + 1238,40), millistest käibemaksuta osa kokku summas 1867,00 eurot (835,00 + 1032,00) kuulub hagejale hüvitamisele VÕS § 367 lg 4 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. Liisinguobjekti müügi korraldamise eest esitas X OÜ hagejale arved 2 x 766,93 eurot (vahendustasu arved nr 0016310 ja 0016322, tl 58, 61), millest käibemaksuta osa 639,11 eurot kuulub hagejale hüvitamisele VÕS § 367 lg 4 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. 1.4 Hagiavalduse esitamise ajaks on kostja vara soetamisega seotud kahju hüvitis 5501,15 eurot, liisingu põhiosa tagasimaksetega võlg 522,57 eurot, viivis 3 976,28 eurot ning menetluskulud (mis on tasutud riigilõiv) 550 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hageja palub kostjalt välja mõista 10 000 eurot (vara soetamisega seotud kahju hüvitis 5501,15 eurot, liisingu põhiosa tagasimaksetega võlg 522,57 eurot, viivis 3 976,28 eurot ning menetluskulud (tasutud riigilõiv) 550 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
  2. Maakohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja sai hagimaterjalid oma ema U. P. kaudu kätte 30.09.2020.a, kuid kirjalikku vastust ega vastuväidet hagile esitanud ei ole. Kohus määras asjas kohtuistungi 14.12.2020.a Kostja R. S. kohtuistungile ei ilmunu. Mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks samuti kohut ei informeerinud. Kostja ema telefoni teel 14.12.2020.a. istungisekretärile antud kinnitusel on kõik kohtu materjalid ja teated R. S.le edastatud.
  3. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1 (tl 6).

KOHTU PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 410 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

§ 410

kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile., teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Käesoleva tsiviilasja arutamiseks oli määratud kohtuistung 14.12.2020 algusega kell 11.00. Vahetult enne kohtuistungit teavitas hageja esindaja

§ 422

lg 1 kohasest mõjuvast põhjusest istungilt puudumiseks (purunes autokumm ja esitas taotluse istungi edasilükkamiseks). Hagiavalduses oli hageja nõus asja lahendamisega ka kirjalikus menetluses (tl 6) ja taotles tagaseljaotsuse tegemist juhul kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta. (tl 6). 3

(4)Kuivõrd kostja R. S. ei ole esitanud kohtule kirjalikku vastust hagile, ega ilmunud ka 14.12.2020.a. kohtuistungile (lisaks ei teavitanud mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks), rahuldab kohus hagi kooskõlas

§ 410sätestatuga tagaseljaotsusega.

Kuivõrd kostja ei ole kohtule ka kirjalikku vastust esitanud, on võimalik tagaseljaotsuse tegemisel tugineda ka

§ 407lg 1 ja 3.

Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud ning istungile ei ilmunud, leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 7.

§ 444

lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg 2, § 361, § 367 lg 1 ja 3, § 401, § 145, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, § 195 lg 2. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 8. Vastavalt

§ 173

lg 1 esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kooskõlas

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulu on riigilõiv 550 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks 550 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.