2-21-3838/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil
2. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-21-3838 Kohtuasi AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus A. S. vastu kahju hüvitamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, asukoht J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu, 03600) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829; asukoht: Pärnu mnt 141, Tallinn, 11314, tel +372 6224550, e-post: info@pzu.ee) Avaldaja esindaja: A. L., X PÜ, (e-post: xxx, tel xxx) Puudutatud isik: A. S. (isikukood xxx, aadress: xxx, e-post: xxx, tel xxx) RESOLUTSIOON
3. AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus rahuldada.
4. Välja mõista A. S.lt AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks 619 (kuussada üheksateist) eurot 08 senti.
5. Välja mõista A. S.lt AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks viivis põhinõudelt alates 12.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 1
6. Menetluskulud jätta A. S. kanda. 4.1 Välja mõista A. S.lt AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks avaldaja menetluskulude katteks 410 (nelisada kümme) eurot. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
7. AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitas avalduse A. S. vastu kahju hüvitamise nõudes. Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr
8. Kindlustusvõtjaks on T. Õ. . Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot. 20.12.2020 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus 18.12.2020 korteris xxx veekahju. Kahjuteate kohaselt ülemise naabri pesumasina voolikust voolas vesi põrandale ning selle tulemusel jooksis vesi laest ja mööda seina alla vannitoa ees oleva koridori laminaatparketile ja seintele. Kindlustusvõtja esitas avaldajale varakahju avalduse, mille kohaselt sai veekahju alguse viiendal korrusel asuvast korterist nr
9. Avaldaja 21.12.2020 koostatud vara ülevaatuse akti kohaselt on korteris nr 11 saanud kahjustada väike esik, kus laminaat(parkett) on pundunud, tapeet ning ukse puitleng ning piirdeliistud on rikutud. Korteri nr 11 remondiks tegi hinnapakkumise V OÜ summas 1435,38 eurot Avaldaja hinnangul oli korteri remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Kuna kindlustusvõtja soovis kindlustushüvitist sularahas, siis pidasid avaldaja ja kindlustusvõtja läbirääkimisi hüvitise suuruse üle ning leppisid kokku, et avaldaja hüvitab kahju summas 618 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole. Omavastutus 100 eurot jääb kindlustusvõtja kanda. Avaldaja hüvitas kahju summas 618 eurot. Puudutatud isik on korteriomandi xxx (registriosa nr xxx) omanik. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 03.03.
10. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Avaldaja on kindlustusandja (KindlTS § 2 lg 3), kes on kindlustuslepingu alusel hüvitanud korterile nr 11 põhjustatud kahju summas 618 eurot. Avaldaja palub A. S.ilt välja mõista: kahju summas 618 eurot; viivis põhinõudelt seisuga 11.03.2021 summas 1,08 eurot; viivis TsMS § 367 alusel alates 12.03.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni; menetluskulud 410 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 360 eurot õigusabikulu).
11. A. S.le toimetas kohus avalduse koos lisadega kätte isiklikult 18.03.2021 (tl 14). Kohus kohustas puudutatud isikut 14 päeva jooksul kirjalikult esitama avaldusele omapoolsed vastuväited või vastuse. Puudutatud isik kohtule vastanud ja vastuväiteid avaldusele esitanud ei ole. 2 KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
12. Kohus rahuldab avalduse.
13. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-12-24747 tehtud lahendi p 16 selgitanud, et TsMS § 613 lg 1 p 1 sõnastuse kohaselt tuleb hagita menetluses lahendada ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale). Avaldaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu. Kindlustusvõtja ja puudutatud isik on samas majas asuvate erinevate korterite omanikud. Puudutatud isiku korterist tekkinud veekahju kahjustas kindlustusvõtja korterit. Järelikult tuleneb võlasuhe korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi.
14. Avaldaja tugineb asjaolule, et A. S. korteriomanikuna on rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (KrtS) sätestatud kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (ehk võib omada teistele korteriomanikele kahjulikku mõju). Kahjujuhtumi toimumise ajal kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 pidi puudutatud isik korteriomanikuna vältima teise kaasomaniku/korteriomaniku (alumise naabri) kahjustamist. Puudutatud isiku korteris voolas pesumasina voolikust vesi põrandale ning selle tulemusel jooksis vesi laest ja mööda seina alla vannitoa ees oleva koridori laminaatparketile ja seintele, millest tulenevalt sai veekahjustusi alumise naabri korter, millest tulenevalt ei hoidunud puudutatud isik teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest ega tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on A. S. xxx omanik (registriosa nr xxx tl 24). Kindlustusvõtja kahjuteate kohaselt toimus xxx korteris veekahju 18.12.
16. Avaldaja kindlustusandjana hüvitas krt. nr x omanikule põhjustatud kahju summas 618 eurot (tl 23). Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
17. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kodukindlustuse poliisi nr 533990535 (tl 15-18), varakahju avalduse (tl 20), 21.12.2020 kahju ülevaatuse akti (tl 21), korteri remonditööde pakkumise nr P-100720 (tl 22), PZU 17.02.2020 kahjunõude A. S. (tl 25-26), kahjuteate (tl 19), kinnistusraamatu väljavõtte (tl 24), fotod (tl 27-42). Avaldaja tugineb kahju hüvitamise nõude esitamisel VÕS § 115, § 127 lg 1 – 4, § 132, § 492 lg
18. 3 Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma et rikkumine oleks vabandatav. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Vastutusest vabanemiseks tulnuks A.S. tõendada, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu ning seetõttu ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest. A.S. ei ole tõendanud ka seda, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja tema korteriomanikuna ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49). Kohus on seisukohal, et avaldaja on piisavalt tõendanud kahju hüvitamise eelduste olemasolu, tekkinud kahju, selle suurust, põhjuslikku seost (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isiku korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks kahju tekkinud.
19. A.S. kohtule omapoolseid vastuväiteid ei esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta korteriomanikuna ei ole oma kohustusi rikkunud või et rikkumine oleks vabandatav. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud.
20. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse. Menetluskulude jaotus
21. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulu 360 eurot, kokku 410 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus A.S. välja avaldaja menetluskulude katteks 410 eurot
22. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg
23. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 4