ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. XX palus 07.10.2020 määruskaebuses tühistada halduskohtu 22.09.2020 määrus ja saata asi halduskohtule menetlemiseks, märkides, et isegi kui tema teabenõue tuleks lugeda Kaitseliidu 17.09.2020 vastusega täidetuks, siis tulnuks kaebuse
lg 2 p 2 alusel tagastamise asemel haldusasja menetlus
4. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 12.11.2020 määrusega XX määruskaebuse osaliselt, tühistas Tallinna Halduskohtu 22.09.2020 määruse ja lõpetas
Ühtlasi mõistis ringkonnakohus XX menetluskulude katteks Kaitseliidult välja 15 eurot ning jättis ülejäänud osas menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Lisaks tagastas ringkonnakohus määruskaebuselt tasutud riigilõivu 15 eurot. Ringkonnakohus märkis, et asjaoludest tulenevalt on ilmne, et kaebaja taotletud toimingu tegemine oli tingitud kaebuse esitamisest, sest kui kaebust poleks esitatud, siis ei oleks vastustaja teabenõude kohta täiendavat selgitust koostanud. Määravat tähtsust ei oma, et täiendavad selgitused esitati vastuseks halduskohtu nõudele ja neid ei ole vormistatud lisavastusena kaebaja teabenõudele. 5. XX esitas 23.11.2020 taotluse teha
lg 42 alusel menetluskulude kohta täiendav määrus, millega mõista Kaitseliidult välja XX poolt haldusasja menetluses kantud esindajakulud 648 eurot. Taotluse kohaselt on esindaja osutanud kaebajale õigusabiteenust kokku 5,4 tundi tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). 6. Kaitseliit palub 07.12.2020 vastuses jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda või alternatiivselt jätta kaebaja poolt määruskaebemenetluses kantud kulud tema enda kanda. Kaebaja esitas www.propastop.org kohta Kaitseliidule kahe kuu jooksul kaks teabenõuet ning Kaitseliit vastas mõlemale teabenõudele, väljastades kogu küsitud info, mis Kaitseliidul oli. Kaitseliit eeldas, et mõistlik isik saab 10.07.2020 vastusest järeldada, et Kaitseliit on esitanud kogu temal oleva info. Kaitseliit ei käitunud õigusvastaselt ega ole teabenõudele vastamisest keeldunud. Kaebajal oli võimalik paluda Kaitseliidult täiendavaid selgitusi, millele oleks ka vastatud ning sellisel juhul puudunuks sisuline vajadus halduskohtusse pöördumiseks. Seega oli kohtusse pöördumine kaebaja enda risk, millega kaasnevad kulud peab kaebaja kandma ise. Kaebaja menetluskulude vastustaja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik olukorras, kus kohtulahend ei olnud vastustajale ebasoodne. Kaebaja menetluskulud tuleks
Muuta tuleb ka ringkonnakohtu 12.11.2020 määrust osas, milles vastustajalt mõisteti kaebaja kasuks välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. Olukorras, kus menetlus
lg 1 p 4 alusel lõpetatakse, tuleb riigilõiv
Kui ringkonnakohus peab põhjendatuks jätta kaebaja menetluskulud vastustaja kanda, tuleks siiski jätta kaebaja enda kanda need kulud, mis ta on kandnud määruskaebuse menetluses. Ringkonnakohus leidis 12.11.2020 määruses, et kaebajale pidi pärast Kaitseliidu 17.09.2020 vastusega tutvumist (s.o enne määruskaebuse esitamist) olema ilmne, et Kaitseliidul puuduvad nõutud dokumendid ja sellega on teabenõue täidetud. Kaitseliit ei pea kandma kulusid üksnes põhjusel, et halduskohus menetles kaebust valesti. Kaebaja menetluskulusid ei tohi jätta täies ulatuses vastustaja kanda ka põhjusel, et kaebaja määruskaebus rahuldati üksnes osaliselt. 2
lg 42 kohaselt juhul, kui ringkonnakohus ei ole enne menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamist andnud menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks, võib menetlusosaline esitada need ringkonnakohtule koos taotlusega menetluskulude kohta täiendava määruse tegemiseks kümne päeva jooksul ringkonnakohtu määruse kättetoimetamisest arvates. Kuna ringkonnakohus ei ole enne 12.11.2020 määruse tegemist andnud menetlusosalistele eelnimetatud tähtaega ja kaebaja esitas taotluse täiendava määruse tegemiseks koos kuludokumentidega tähtaegselt, tuleb asjas teha menetluskulude väljamõistmise kohta
8.
lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
lg 1 p 4 alusel, v.a juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
lg 6 eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (vt Riigikohtu 05.11.2013 määrus nr 3-3-1-50-13, p 12). Ringkonnakohus leidis 12.11.2020 määruses (p-d 8– 9), et kuna Kaitseliidu 10.07.2020 vastus ei sisaldanud mingit teavet veebilehe tegemise kohta esitatud arvetest ja nende tasumisest, siis ei pidanud kaebajale enne halduskohtusse pöördumist ja Kaitseliidu 17.09.2020 vastusega tutvumist olema ilmne, et Kaitseliidul puuduvad taotletud dokumendid. Olukorras, kus isik on esitanud haldusorganile teabenõude, millele on vastatud üksnes osaliselt, ei saa kohustamiskaebusega halduskohtusse pöördumist pidada iseenesest põhjendamatuks, olenemata sellest, et vastustaja hinnangul oleks sama teave võidud kaebajale anda ka vastuseks tema täiendavale päringule. Kohustamiskaebuse esitamine ei eelda tingimata haldusorgani selgesõnalist keeldumist teabe väljastamisest ega ka korduvat haldusorgani poole pöördumist. Isikule ei saa heita ette, et saades oma teabenõudele üksnes osalise vastuse, järeldas ta sellest teabevaldaja soovimatust ülejäänud teavet väljastada. Kuna Kaitseliit selgitas pärast kaebuse esitamist juba esimeses menetlusdokumendis, et kaebaja hinnangul esitamata jäetud teavet Kaitseliidul tegelikult ei olegi, siis vältis vastustaja sellega menetluskulude suurenemist, kuid see ei tähenda, et põhjendatud ja vajalike menetluskulude vastustajalt väljamõistmine oleks tema suhtes
9.
lg 6 alusel jäävad Kaitseliidu kanda ka XX menetluskulud määruskaebuse menetluses. Olenemata sellest, et määruskaebuse esitamine osutus vajalikuks põhjusel, et halduskohus tagastas kaebuse
lg 2 p 2 alusel, kuigi oleks pidanud menetluse
lg 1 p 4 alusel lõpetama, ei näe menetlusseadustik ette esindajakulude jätmist kaebaja enda kanda ega ka riigi kanda, vaid menetluskulud peab kandma vastustaja. Samuti ei ole oluline, et kaebaja määruskaebus rahuldati üksnes osaliselt (st kuivõrd kaebaja oli määruskaebuses taotlenud asja saatmist halduskohtule menetlemiseks, kuid ringkonnakohus lõpetas menetluse), sest kaebaja saavutas oma kaebuse eesmärgi täielikult. 10. XX on palunud mõista Kaitseliidult tema kasuks välja kaebuse ja määruskaebuse menetlusega seotud esindajakulud 648 eurot, mis vastab esindaja 5,4 töötunnile tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kaebajat on kohtumenetluses esindanud volitatud esindaja ning esindajakulude kandmine on õigusbüroo arve ja selle tasumist kinnitava maksekorraldusega nõuetekohaselt tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingud on olnud enamjaolt vajalikud ja nende tegemiseks kulutatud aeg põhjendatud. Samuti ei ületa esindaja tunnitasu sarnase õigusteenuse eest keskmiselt makstavat summat. Siiski ei pea ringkonnakohus võimalikuks arvestada menetluskulude nimekirjas märgitud dateerimata ja ümbmääraselt kirjeldatud toimingut „Konsultatsioon ja nõupidamine kliendiga“ (1 tund, 120 eurot), sest puudub võimalus tuvastada selle seost praeguse kohtumenetlusega. Eelneva põhjal ning
11. Kaitseliit on palunud 07.12.2020 seisukohas muuta ringkonnakohtu 12.11.2020 määruse resolutsiooni p-i 3, millega mõisteti kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu katteks vastustajalt kaebaja kasuks välja 15 eurot, ning teha uus määrus, millega riigilõiv kaebajale
Ringkonnakohus möönab, et 12.11.2020 määruses resolutsiooni p-s 3 on kaebuselt tasutud riigilõiv mõistetud
lg 6 alusel vastustajalt välja ekslikult, sest
Vaatamata asjaolule, et ringkonnakohus möönab määruses kahetsusväärse eksimuse esinemist, tuleb võtta arvesse, et ringkonnakohtul ei ole pärast lahendi tegemist enam võimalik seda ise muuta või tühistada (v.a menetlusseadustikus ette nähtud väga piiratud juhtudel, nt
lg 3 teine lause), vaid määruse peale oleks vastustaja saanud esitada määruskaebuse Riigikohtule. Kuna kumbki menetlusosalistest 12.11.2020 määrust ei vaidlustatud, on see 01.12.2020 jõustunud (
lg 3) ning menetlusosalistele täitmiseks kohustuslik (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.