detsembri 2020 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitajad Süüdistatav Roland Uttendorf, vandeadvokaat Natalia Suvorova Prokurör Ringkonnaprokurör Küllike Kask Süüdistatav Kaitsja süüdistatava kaitsja Roland Uttendorf, isikukood: 37306204230, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, emakeel eesti keel, töökoht: XXX, kaks kehtivat kriminaalkaristust: 1) Pärnu Maakohtu 28.04.2014 otsusega 1-14-3201 karistatud
lg 2 p 4, 8 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, s.o summas 320 eurot; 2) Pärnu Maakohtu 14.10.2019 otsusega 1-19-8142 karistatud
Eelvangistuses viibitud 3 päeva arvati karistusaja hulka ja kandmisele kuulus 6 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvati alates kinnipidamiskohta ilmumisest, s.o 13.11.
järgi ja karistati vangistusega 8 kuud.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.08.2020-13.08.2020, s.o 3 päeva ning loeti lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud 27 päeva vangistust.
lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 14.10.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-8142 mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 1 kuu 10 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 9 kuud 7 päeva. Määrati, et vangistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ja R. Uttendorfil tuleb ilmuda kinnipidamiskohta karistust kandma kutse peale. Menetluskuludena mõisteti R. Uttendorfilt riigituludesse välja sundraha 876 eurot, kaitsja tasu kohtueelses menetluses 136,80 eurot, kaitsjatasu kohtumenetluses ning tasu sõidule kulutatud aja eest 208,80 eurot ning kaitsja sõidukulud summas 47,52 eurot, kokku 1269,12 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldati R. Uttendorfil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 105,76 eurot. 2. Roland Uttendorf tunnistati süüdi
järgi esitatud süüdistuses selles, et tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt juhtinud mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta ja olles selle eest karistatud Pärnu Maakohtu 14.10.2019 otsusega
järgi, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt, 11.08.2020 kella 17:39 ajal Pärnu maakonnas Tori vallas Pärnu-Tori tee
Süüdistatav oli teadlik, et tal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ei ole ning seda ei ole tal kunagi olnudki. Liigeldes mootorsõidukiga avalikul teel, pani R. Uttendorf teo toime kavatsetusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Tegemist ei olnud hädaseisundiga
Kuigi kohus ei tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid, ei pidanud kohus, arvestades süü suurust, võimalikuks mõista R. Uttendorfile karistuseks kergemaliigilist ehk rahalist karistust. R. 2
Vaidlustatud otsusest jääb tavalugejale täielikult arusaamatuks, millest tuleneb R. Uttendorfi käitumises süstemaatilisuse süüteokoosseis. Kohus ei väljenda sõnaselgelt, kas on tuvastatud asjaolu, et süüdistatav on enne 11.08.2020 veel analoogseid õiguserikkumisi toime pannud ja kas need on vaadeldavad
süüteokooseisu täitmisena tingimuses, kus on vajalik 3 analoogilist õiguserikkumist ja nendest 2 eest on R. Uttendorf eelnevalt Pärnu Maakohtu 14.10.2019 otsusega juba karistatud. Juhul, kui kohus võtab süüteokooseisu tunnuste määratlemisel aluseks ka eeltoodud õiguserikkumise episoodid ja soovib väita, et 11.08.2020 rikkus isik õigusnormi kolmandat korda, millele järgneb kriminaalvastutus, siis toimub kohtu poolt isiku põhiõiguse riive, s.o. sama teo eest kahekordse karistamise printsiibi rikkumine. Kui kohus soovib süstemaatilisuse koosseisu sisustada selliselt, et eelmisest süüdimõistmisest pole veel möödunud Karistusregistri Seaduse § 24 lg 1 sätestatud tähtaeg ja süüteokoosseis isiku käitumises tuleneb sellest asjaolust, siis tuleb selline seisukoht kohtuotsuse põhjendustes sõnaselgelt lahti kirjutada. 4.2.2. R. Uttendorfi käitumises pole
Kolmest õigusrikkumisest (11.08.2019, 12.10.2019 ja 11.08.2020) on esimese kahe õiguserikkumise eest süüdistatavat Pärnu Maakohtu 14.10.2019 otsusega juba karistatud, seega süstemaatilisuse koosseisuliste tunnuste olemasoluks on viide eelnevatele karistustele põhjendamatu. Sõnaselgelt ei ole vaidlustatavast otsusest väljaloetav ka süstemaatilisuse tuletamine isikul samasisulise teo eest kriminaalkorras karistatuse olemasolust, kuna kohtuotsuses puudub sellekohane sõnaselge viide Karistusregistri vastavale sättele.
lg 1 kohaselt süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus.
§-s 4231 kirjeldatud teo toime pannud vähemalt kolmandat korda. Samas ei oma tähtsust süütegude vaheline ajavahemik, mis on omakorda vastuolus Riigikohtu seisukohtadele, mille kohaselt õiguslikku tähendust omab ainult kehtiv kriminaalkaristus. Eeltoodust nähtuvalt kui mõne väärteo eest karistuse täitmise järgselt on karistatus väärteokorras ühe episoodi eest kustunud, ei saa nimetatud episoodi arvestada juhtimisõiguseta sõidu episoodide puhul kordade arvu järjekordse osana. R. Uttendorfi puhul oli tegemist hädaseisundiga, mitte väljakujunenud harjumuse realiseerimisega. 4.2.
5. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas enda kirjalikud seisukohad apellatsioonile prokuratuur. Prokuröri hinnangul on kohus R. Uttendorfi
järgi süüdi mõistes ja karistades lähtunud kehtivast seadusest ja kohtupraktikast. Otsuse tegemisel on kohus tuginenud kõikidele kohtuistungil vahetult uuritud tõenditele ja kohtuotsusest on näha, millistele tõenditele maakohus süüdimõistva otsuse tegemisel tugines. Kohtu seisukoha kujunemine on jälgitav ning arusaadav ja kohus ei ole kriminaalmenetlust KrMS § 338 p 3 mõttes rikkunud. Asjaolu, et apellandid ei nõustu maakohtu järeldustega, ei ole käsitletav otsuses põhjenduste puudumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes.
kohaselt eeldab süstemaatilisus, et isik oleks kirjeldatud teo toime pannud vähemalt kolmandat korda, mistõttu on kuriteokoosseisu täitmiseks piisav tegude toimepanemise kordade arv. Süüdistatav, olles 29.04.2020 vabastatud ennetähtaegselt temale Pärnu Maakohtu 14.10.2019 otsusega
järgi mõistetud karistuse kandmiselt, juhtis 11.08.2020 taas, so süstemaatiliselt, mootorsõidukit juhtimisõigust omamata. Kohus ei ole materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Prokuröri hinnangul ei nähtu ühestki kohtus uuritud tõendist, et sõiduki paiknemine tee ääres kujutanuks endast ohtu liiklusohutusele, mistõttu tuvastas kohus õigesti, et R. Uttendorf, juhtides mootorsõidukit omamata selleks vastava kategooria juhtimisõigust, ei tegutsenud hädaseisundis. Apellatsioonides esitatud põhjendused R. Uttendorfi tegevuse õigustamiseks on otsitud ega tulene kohtuistungil uuritud tõenditest. Prokurör palub jätta maakohtu otsus R. Uttendorfi süüdimõistmises ja karistamises muutmata ning esitatud apellatsioonid kui põhjendamatud rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht 4
järgi süüditunnistamises ja karistamises tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebustes toodud asjaolud maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna.
Maakohtu seisukoha kujunemine ja tõendite analüüs on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning kooskõlas Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-21-10 varasemalt korduvalt väljaöeldud seisukohaga selles, et kohtuotsuse põhistatus tähendab seda, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse lugejale jälgitav. Sisuliselt tähendab see, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines. Vaidlustatud kohtuotsus nendele nõuetele vastab. 10. Vaidlus puudub selles, et süüdistatav, olles eelnevalt karistatud
järgi Pärnu Maakohtu 14.10.2019 otsusega mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest, juhtis uuesti süüdistuses märgitud kohas ja ajal mootorsõidukit Nissan X-Trail, reg.nr XXXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohtukolleegiumile jäävad arusaamatuteks kaitsja seisukohad, et
süüteokoosseisu puhul puudub ühtne ja üheselt mõistetav õiguspraktika ning Riigikohtu suunised
Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-75-15 tehtud lahendis osundanud, et põhjalikumalt on süstemaatilisusega seotud küsimusi vaetud 20. aprilli 2009. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-87-08. 5
lg 2 p 9) kontekstis (viidatud otsuse p-d 10-12), kuid selles väljendatud seisukohad on mutatis mutandis ülekantavad ka süstemaatilisele juhtimisele (
Süstemaatilisuse näol on tegemist erilise isikutunnusega
lg 1 tähenduses, mis
koosseisu kontekstis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseadusega kehtestatud regulatsiooni sarnane ja pidev eiramine. Seega eeldab mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine, et isik on enam kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta. Seejuures ei ole oluline, kas varasemad teod moodustasid väärteo LS § 201 tähenduses või vastasid
§-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisule, nagu ka see, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi tunnistatud (õiguslik retsidiiv) või tuvastatakse need ühes menetluses (faktiline retsidiiv). (p 8). Nullum crimen sine lege põhimõttele antud tõlgenduse kohaselt ei ole vajalik, et kõik kolm mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimist peaksid olema toime pandud pärast
jaanuari 2015 (RKKKo 3-1-1-87-08, p 12). Karistades süüdlast olukorras, mil eelnev sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine vastas üksnes väärteokoosseisule ja isikut on väärteokorras korduvalt ka karistatud, karistatakse teda üksnes viimase, s.o kuriteotunnustega teo, mitte aga varasemate väärtegude eest. (p 10). Seega
§-s 4231 sätestatud teokoosseisu täitmiseks on kehtiva kohtupraktika kohaselt vajalik tuvastada tegude toimepanemise kordade arv ja sätte mõtte kohaselt eeldab süstemaatilisus, et isik oleks kirjeldatava teo toime pannud vähemalt kolmandat korda.
kirjeldatud kuriteo olemusest tulenevalt pole nõutav, et analoogselt
§-s 199 sätestatud vargusega peaksid nimetatud kolm sõiduki juhtimise episoodi olema omavahel ka sisulises seoses (kvalitatiivne mõõde). Vaadeldava kuriteokoosseisu täitmiseks piisab üksnes selles kirjeldatud teo toimepanemise kordade arvust (kvantitatiivne mõõde). Käesolevas asjas on üheselt tõendatud, et süüdistatav on juhtinud eelnevalt mootorsõidukit, omamata juhtimisõigust 10.05.2018, 11.08.2019, 12.10.2019, seega kolmel korral, mille eest on ta
Olles vabastatud Harju Maakohtu 13.04.2020 määrusega ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt katseajaga kuni 28.10.2020, pani R. Uttendorf katseajal taas toime samaliigilise süüteo, so sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. Seega ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga selles, et juhtides 11.08.2020 taas juhtimisõigust omamata mootorsõidukit, ei pannud R. Uttendorf toime
§-s 4231 kirjeldatud tegu. Süüdistatava poolt 11.08.2020 mootorsõiduki süstemaatiline juhtimine selleks vastava kategooria juhtimisõigust omamata on tõendatud lisaks süüdistatava enda ütlustele sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, karistusregistri teatisega ja Pärnu Maakohtu 14.10.2020 kohtuotsusega. 11. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et süüdistuses etteheidetava teo pani R. Uttendorf toime kavatsetusega. Süüdistatava ütlustest kohtuistungil tuleneb üheselt, et juhtimisõiguse puudumisest hoolimata, on autorooli istumine ja sõiduki juhtimine süüdistatava meelest normaalne ja lausa automaatne tegevus, mis kinnitab omakorda seda, et ta ei ole enda varasemast süüdimõistmisest
§-s 4231 järgi enda jaoks vajalikke järeldusi teinud. Süüdistatava teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud ja neid ei nähtu ka apellatsioonidest. 12. Ammendavalt on kohus vastanud kaitsja seisukohtadele R. Uttendorfil teo toimepanemisel hädaseisundi puudumisest ja põhjendanud jälgitavalt võimalikke alternatiivseid käitumisvariante, vältimaks süüdistatava poolt taas kord
§-s 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist. Kohtukolleegium nõustub nendega täielikult. Süüdistatava ütlused põhjustest, miks ta pidi juhtimisõigust omamata sõidukit juhtima asuma, on paljasõnalised ja tõendamata. Maantee äärde pargitud sõiduk ei kujuta endast sellist liiklusohtu, mille vältimiseks tuleks sõiduk teisaldada, asudes seda juhtima juhtimisõigust omamata. Hädaseisundiga sellise olukorra lahendamist 6
13. Ka on maakohus R. Uttendorfile mõistetud karistuse määra otsuses jälgitavalt ning piisava põhjalikkusega käsitlenud. Inkrimineeritava teo pani süüdistatav toime katseajal, olles samaliigilise teo toimepanemise eest vabastatud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Kohtukolleegium nõustub maakohtu tõdemusega, et puhtsüdamlikult ei saa kahetseda kuritegu, mida süüdistatav samaaegselt eitab, samas mööndes, et karistuse määramisel tuleks arvestada ka seda, et „/.. /see ei olnud tahtlik tegu“.
Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu poolt süüdistatava käitumisele antud hinnanguga. R. Uttendorf pani ta talle etteheidetava kuriteo toime vähem kui neli kuud pärast vangistusest ennetähtaegselt vabastamist, mis lubab kohtul arvata, et süüdistatava näol on tegemist liikluses ohtliku isikuga, kes ei ole eelnevast karistusest enda jaoks ühtegi järeldust teinud. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga selles, et R. Uttendorfile on põhjendatud vangistuse mõistmine üle sanktsiooni keskmise määra, kuna käesolevale süüdimõistmisele eelnenud karistuse määr ületas
sanktsiooni keskmist määra, kuid süüdistatava käitumine kinnitab, et varasemalt karistusena mõistetud 7 kuu pikkune vangistus ei täitnud oodatud eesmärki ega muutnud piisavalt R. Uttendorfi suhtumist sellisesse kuriteosse. Kohtukolleegiumi arvates puudub erinevalt apellantide arusaamast alus süüdistatavale mõistetud karistusmäära kergendamiseks. Iga uue kuriteo toimepanemise eest mõistetav karistusmäär ei saa olla kergem eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusmäärast. Millised mitmed tähtsad asjaolud kohus R. Uttendorfile karistuse kohaldamisel tähelepanuta jättis, apellatsioonidest ei nähtu. Vastupidiselt apellantide arusaamale, kinnitavad süüdistatava isikuomadused, et R. Uttendorf on isikuks, kes eirab sarnaselt ja süstemaatiliselt liiklusseadusega kehtestatud regulatsiooni, sõltumata sellest kas tegemist on väär- või süüteoga. Kohus ei ole materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. 14. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 344 - 345 lg 1, 2 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu 3. detsembri 2020 otsuse R. Uttendorfi suhtes muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.