VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise aeg ja viis Menetluse liik Menetlustoiming 2-20-189

§ 430lg 6 järgi.

1.8. A Ka, A A ja V Ka avaldavad soovi kustutada korteriomandi Tartu Maakohtu kinnistusosakonda kinnisasja Ida-Viru maakond, xxx (registriosa number

1. x)III jakku 04.01.2021. a kohtumääruse alusel A Ka, A A kasuks sisse kantud Tsiviilasi nr 2-20-18982 korteriomandi käsutamise keelumärge. Kinnistusraamatuseaduse § 42 lg 2 alusel taotlevad A Ka ja A A kustutada käsutuskeelu juhul, kui kinnistusraamatusse on kantud kompromissilepingu punktis 1.6 märgitud hüpoteek. 1.9. Hageja II A A palub tagastada pool tasutud riigilõivust summas 275 eurot A Ai arveldusarvele xxx. 1.10. Pooled leppisid kokku, et lühendavad kompromissimääruse edasikaebamise tähtaega 3 (kolmele) päevale. 1.11. Pooled paluvad edastada kompromissi kinnitavat määrust Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale täitmiseks. 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-20-18982 menetlus. 3. Jaotada menetluskulud poolte kokkuleppele vastavalt. Hagejatele hüvitatavad menetluskulud on kompromissiga kindlaks määratud. Muud kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 4. Rahuldada hagejate taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tagastada pool riigilõivu summas 275 eurot pärast kohtumääruse jõustumist A Ai arvelduskontole xxx. 5. Pärast käesoleva määruse p-s 1.6 märgitud hüpoteegi kandmist tühistada Viru Maakohtu 04.01.2021. a määrusega hagi tagamiseks kohaldatud abinõu kinnistusraamatusse Ida-Viru maakonnas xxx asuva korteriomandi (registriosa nr
2. x)kantud käsutamise keelumärge A Ka (isikukood xxx) ja A Ai (isikukood xxx) kasuks. 6. Edastada kohtumäärus pärast jõustumist Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kohtumääruse punktide 1.6 ja 5 täitmiseks. EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu. Kohus selgitab, et

§ 187

lg 6 alusel peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, ab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-20-18982, A Ka, A A`i hagi I K`i ja V Ka vastu tehingu kehtetuks tunnistamise, tehingu alusel saadu tagastamise ja kinnistusraamatu kande parandamise nõudes. Kohus määras tsiviilasjas istungi 1. aprillile 2021 algusega kell 13.30. Pooled sõlmisid 1. aprilli 2021 kohtuistungil kompromissi, milles jõudsid pooled kokkuleppele tasutava summa suuruses ning selle tasumise ja selle tagamise korras. Pooled on ühtlasi kokku leppinud menetluskulude suuruses ja hüvitamise kohustuses. Kompromissi tingimused sai kantud kohtuistungi protokolli. 2

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lgle 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Hüpoteegi seadmine Asjaõigusseaduse § 641 näeb ette, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 430

lg-st 6 nähtuvalt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Osapooled leppisid kokku, et kohtumääruses nimetatud summade tasumine tagatakse kostja II V Ka nimele registreeritud aadressil xxx korteriomandile (registriosa number x) seatud hüpoteegiga summas 6000 eurot. A Ka, A A ja V Ka on kokku leppinud hüpoteegi seadmises korteriomandile registriosa nr x. A Ka, A A ja V Ka avaldasid soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonda korteriomandi Ida-Viru maakond, xxx registriosa number x IV jao esimesele vabale järjekohale hüpoteek summas 6000 (kuustuhat) eurot A Ka ja A Ai kasuks. Pooled käsitlevad kokkulepet 3

§ 430lg 6 järgi.

Kohus on seisukohal, et hüpoteegi seadmine kohustuse täitmise tagamiseks ei ole seadusega vastuolus ja on põhjendatud. Hagi tagamise tühistamine Viru Maakohus 04.01.2021. a määrusega kohaldas hagi tagamise abinõu - kinnistusraamatusse Ida-Viru maakonnas x asuva korteriomandi (registriosa nr

1. x)kantud käsutamise keelumärge A Ka (isikukood xxx) ja A Ai (isikukood xxx) kasuks. Osapooled A Ka, A A ja V Ka avaldasid soovi kustutada korteriomandi Tartu Maakohtu kinnistusosakonda kinnisasja Ida-Viru maakond, x (registriosa number
2. x)III jakku 04.01.2021 kohtumääruse alusel A Ka, A A kasuks sisse kantud korteriomandi käsutamise keelumärge ning A Ka ja A A palusid kinnistusraamatuseaduse § 42 lg 2 alusel kustutada käsutuskeelu juhul, kui kinnistusraamatusse on kantud hüpoteek.

§ 386

lg 2 esimese lause kohaselt võib kohus asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Kinnistusraamatuseaduse § 42 lg 1 kohaselt kinnistamisavaldust, mille täitmine on seotud tingimusega, ei rahuldata. Sama paragrahvi lg 2 järgi kui kinnistamisavalduses soovitakse mitut kannet, võib avaldaja seada tingimuseks, et ühte kannet ei tehtaks teist kannet tegemata. x linnas asuva korteriomandi käsutamise keelumärge kanti Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr x III jakku Viru Maakohtu 04.01.

1. a määrusega, seetõttu saab kanne keelumärge tühistamise teha ainult kohtumääruse alusel. Kohus on seisukohal, et puudub alus jätta menetluse lõpetamise järel kehtima Viru Maakohtu 04.01.
2. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, kuna osapooled on kohustuse täitmise tagamiseks kokku leppinud uues abinõus, mistõttu tuleb hagi tagamise abinõu tühistada. Kohus leiab, et hagi tagamise abinõu tuleb tühistada

§ 386lg 2 alusel, küll aga KRS § 42 lg 2 alusel pärast hüpoteegi kandmist.

Eelneva alusel tühistab kohus hagi tagamiseks kohaldatud abinõu pärast hüpoteegi kandmist. Menetluskulud

§ 173

lg 1 alusel märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulusid ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis leppisid kokku osapooled hüvitatavate menetluskulude koosseisus ja selles, kes ja millises suuruses kõnealuseid kulusid maksab, mis ajaks ja kellele üle kab. Kohus määrab poolte kokkuleppe kohaselt menetluskulude jaotuse kindlaks. Hagejatele hüvitatavad menetluskulud said kompromissiga kindlaks määratud. Muud kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Riigilõivu tagastamine 4

§ 150

lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivu, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hagejad on kokku 550 eurose riigilõivu ära tasunud ja kompromissi sõlmimisega seonduvalt taotlevad nad poole riigilõivu tagastamist hageja A.Ai arvelduskontole. Hagejate taotlus on põhjendatud ja seda tuleb rahuldada. 275 euro suurune riigilõiv tuleb hagejate taotlusel tagastada A Ai arvelduskontole x pärast kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamine

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Osapooled leppisid kokku, et lühendavad käesolevas tsiviilasjas määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale ja seega võib kohtumääruse peale esitada määruskaebust kohtumääruse kättetoimetamisest kolme päeva jooksul. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 5