) § 102 lg
Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus Viru Maakohtule on esitatud Sillamäe linna avaldus S P pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja võlgniku pärija. Pärandvara inventuuri viis läbi Narva kohtutäitur K J. Pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvelt. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 10.03.2021 määrusega on S P pärandvara ajutiseks halduriks nimetatud Hillar Villers. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada S P pärandvara pankrot. Pankrotihalduriks tuleb nimetada Hillar Villers. Pankrotiseaduse (
) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
Ajutise halduri kogutud andmetel võlgnikul arvelduskontod ja hoiukontod puuduvad. Võlgnikul oli arvelduskonto S AS-is, milline suleti 29.05.2017. Konto jääk oli sulgemisel 0.00 eurot. Sularaha võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puudub. Kokku oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid aruande koostamise seisuga 0.00 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile 2 teadaolevalt pärandvara hulgas nõudeõigused kolmandate isikute vastu puuduvad. AS-i P andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. xxx, konto saldo on 11.03.2021 seisuga 783,606 S P K60 osakut. 11.03.2021 seisuga oli osakute turuväärtus 1 109.24 eurot. Samas on osakute turuväärtus ajas muutuv. Kogumispensionide seadusest ja Investeerimisfondide seadusest (§ 64 lg 11) tulenevalt saab kohustusliku pensionifondi osakud pärandvara pankroti korral välja võtta rahas. Seega saab pensionifondi osakuid arvestada pankrotivara hulka ja pärandvara pankroti välja kuulutamisel esitab haldur vastava taotluse. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnistuid ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi registreeritud ei ole. Võlgnik oli perioodil 11.11.2004 – 08.09.2011 abielus J P (IK xxx). Abikaasade varasuhteks oli varaühisus. Abieluvaralepingut sõlmitud ei ole. Kogutud andmetel ühisvara koosseisu kuuluvaid J P nimele registreeritud väärtpabereid ei ole, ta ei oma osalust juriidilistes isikutes. Kinnistusraamatu andmetel tal kinnistuid ei ole. Ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal kuuluks seega S P pärandvarasse kogumispensioni osakute turuväärtusele vastav rahasumma, milline 11.03.2021 seisuga oli 1 109.24 eurot (ajas muutuv). 11.03.2021 seisuga Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnikul maksuvõlad puuduvad (saldo on 0.00 eurot). Võlgniku ettemaksukonto saldo on 0.00 eurot. Võlgniku suhtes toimub kolm täitemenetlust. Pooleliolevad kohtuvaidlused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt summas 10 742.56 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused kõrvalkohustuste vms arvelt. Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad seega võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt 9 600.00 euro võrra. Pärandvara koosseisus puudub seega vara sellises mahus, mis võimaldaks täita pärandaja kohustusi täies mahus. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku surm. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades kogutud informatsiooni (eelkõige täitemenetluste algusaega), siis võib maksejõuetuse tekke ajaks olla juba 2015 aasta, kuid kõige hilisemalt on maksejõuetuse tekke ajaks võlgniku surmaaeg (17.05.2017). Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (
Ajutine pankrotihaldur Hillar Villers on esitanud tasunõude 4,5 töötunni eest, tunnitasuga 110.00 eurot, s.o kokku summas 495.00 eurot (lisandub käibemaks 99.00 eurot).
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur teatas, et tal puuduvad kulud, millised ei oleks kaetud ajutise halduri 3 tasuga.
lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutise halduri tasu ülemmääraks
lg 3 kohaselt on seega käesoleval ajal 116.80 eurot (1/5 kuupalga ühekordsest alammäärast), millele lisanduks käibemaks. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust, on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 495.00 eurot (lisandub käibemaks 99.00 eurot). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud.
lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Tulenevalt
lg 6 sätestatust määrab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.