← Eesti

1-20-492/166

Obsah (7)§ 199§ 65§ 213§ 64§ 68§ 215§ 57

1-20-492 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2021. a Tallinn Kriminaalasja number 1-20-492 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov,

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8, 9 ja § 213 lg 2 p 1 järgi ja Vladislav Epelbaum süüdistuses

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 30.

septembri 2020. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitajad Prokurör Asja arutamise aeg ja koht Süüdistatav Valeri Hindrimäe ja tema kaitsja advokaat Leelo Viil Eve Soostar 09.02.2021 avalikul kohtuistungil Tallinnas Süüdistatav Valeri Hindrimäe isikukood: 37803150282; viibib vahi all Tallinna Vanglas; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti ja vene keel; XXX; töökoht: X; kahtlustatavana kinni peetud 09.10.2019.a - 11.10.2019.a; eelnevalt kriminaalkorras karistatud, viimati: Harju Maakohtu 08.12.2016.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-6346

§ 199

lg 2 p 9, § 344 lg 1 järgi lõpliku liitkaristusena vangistusega 7 kuud;

§ 65

lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kui kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 06.11.2015.a otsusega mõistetud raskema karistusega – 11 kuud vangistust, mõistes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumise 11 kuud vangistust ning loeti karistus kantuks.

§ 213lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo eest mõisteti V.

Hindrimäele karistuseks vangistus 3 aastat, karistuse kandmise alguseks loeti 17.03.2016.a. Vabanes 15.03.2019.a. Tõkend – vahistamine alates 09.10.2019 Kaitsja Advokaat Leelo Viil Tõlk Svetlana Talli RESOLUTSIOON

  1. Harju Maakohtu
  2. septembri
  3. a kohtuotsus Valeri Hindrimäe suhtes jätta muutmata ning süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata.
  4. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole (reg. number 10367581) seoses advokaat Leelo Viili poolt Valeri Hindrimäele apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 399,60 (kolmsada üheksakümmend üheksa) eurot ja kuuskümmend senti.
  5. Välja mõista Valeri Hindrimäe’lt Eesti Vabariigi kasuks 399,60 (kolmsada üheksakümmend üheksa) eurot ja kuuskümmend senti määratud kaitsjale advokaat Leelo Viilile makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004) või Luminor Bank ASis (a/a EE401700017002872300, a/a EE873300333499990003). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Harju Maakohtu
  7. septembri
  8. a otsusega tunnistati Valeri Hindrimäe süüdi

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus 2 aastat ja 6 kuud. Tunnistati Valeri Hindrimäe süüdi

§ 213

lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus 2 aastat ja 7 kuud.

§ 64

lg 1 alusel moodustati liitkaristus üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning mõisteti Valeri Hindrimäele liitkaristuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg Valeri Hindrimäe karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti Valeri Hindrimäe kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o. 09.10.2019. Rahuldati kannatanu LK esitatud tsiviilhagi täies ulatuses ning mõisteti VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel Valeri Hindrimäelt kannatanu kasuks välja 55 eurot, mis tuleb Valeri Hindrimäel hüvitada kannatanu LK arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX AS Swedbank, märkides selgitusena „Valeri Hindrimäe, kriminaalasi 1-20-492, tsiviilhagi hüvitamine”. Rahuldati kannatanu KK esitatud tsiviilhagi täies ulatuses ning mõisteti VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel Valeri Hindrimäelt kannatanu kasuks välja 15,15 eurot, mis tuleb Valeri Hindrimäel hüvitada kannatanu KK arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusena „Valeri Hindrimäe, kriminaalasi 1-20-492, tsiviilhagi hüvitamine”. Rahuldati kannatanu MT esitatud tsiviilhagi täies ulatuses ning mõisteti VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel Valeri Hindrimäelt kannatanu kasuks välja 69,40 eurot, mis tuleb Valeri Hindrimäel hüvitada kannatanu MT arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX AS SEB Pank, märkides selgitusena „Valeri Hindrimäe, kriminaalasi 1-20-492, tsiviilhagi hüvitamine”. 2

(11)Rahuldati kannatanu VS esitatud tsiviilhagi summas 2620 ning mõisteti VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel Valeri Hindrimäelt kannatanu kasuks välja 2620 eurot, mis tuleb Valeri Hindrimäel hüvitada kannatanu VS arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank, märkides selgitusena „Valeri Hindrimäe, kriminaalasi 1-20-492, tsiviilhagi hüvitamine”. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõisteti Valeri Hindrimäelt välja riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 3170,40 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot, kokku 4046,40 eurot. KrMS § 180 lg 3
  1. lause alusel määrati, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu 337,20 eurot.
  2. Valeri Hindrimäed süüdistatakse selles, et tema 18.08.2019 kella 8.45 ajal, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis Vladislav Epelbaumiga, tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas KKK asuva kortermaja trepikotta ja võttis sealt rattaluku lõhkumise teel DZ kuuluva jalgratta Peugeot Dynamite, raami nr LY981275200023, väärtusega 500 eurot ning teise jalgratta, mille omanik ja väärtus jäid kohtueelse uurimisega tuvastamata. Samuti Valeri Hindrimäe 20.09.2019 kella 2.35 ajal tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas III asuva kortermaja trepikotta ning seal asuvasse jalgrattaruumi, kust võttis LK-le kuuluva jalgratta Merida väärtusega 190 eurot. Samuti Valeri Hindrimäe 20.09.2019 kella 23.10 paiku tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas JJJ asuva autoparkla valvuriputkasse ning võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata, laualt VS-le kuuluva mobiiltelefoni Samsung J5 (IMEI: 358786085432377/01; IMEI 2: 358787085432375/01) maksumusega 259 eurot, milles oli Elisa kõnekaart telefoninumbrile 56463969 (varaline väärtus puudub) ja mille ümber olid beeži värvi sünteetilisest materjalist ümbriskaaned maksumusega 15 eurot. Samuti võttis Valeri Hindrimäe laua alt musta värvi sülearvutikoti maksumusega 5 eurot, milles olid järgmised esemed: - musta värvi nahast rahakott maksumusega 20 eurot, milles olid kannatanu nimele välja antud pangakaart SEB Pank, kannatanu nimele välja antud ID-kaart ja kannatanu nimele välja antud ühistranspordikaart Ühiskaart, milledel varaline väärtus puudub; - musta värvi nahast portmonee (meeste rahatasku) maksumusega 20 eurot, milles oli sularaha kogusummas 300 eurot ja mälestusmedal töö eest Mongoolias, millel varaline väärtus puudub; - varalise väärtuseta punast värvi dokumendimapp, milles oli kannatanu nimele välja antud Ukraina kodaniku pass, kannatanu nimele välja antud sünnitunnistus, sõiduauto Toyota Corolla registreerimisnumbriga SSSSSS tehniline pass, eelnimetatud sõiduki liikluskindlustuse sertifikaat (roheline kaart), kannatanu nimele välja antud juhiluba, kviitung arve tasumise kohta, kannatanu nimele välja antud diplom
  3. klassi lõpetamise kohta, kannatanu nimele välja antud Tallinna Merekooli lõputunnistus, samuti eelloetletud dokumentide koopiad, perekonnafotod ning kollase plastrihmaga kell maksumusega 30 eurot. Kokku varastas V. Hindrimäe esemeid väärtusega 649 eurot. Samuti Valeri Hindrimäe, isikuna, kes on asunud varguseid toime panema süstemaatiliselt, 04.10.2019 ajavahemikul kell 12.00 kuni 15.00 tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas EEE asuva korterelamu trepikotta, kust võttis rattaluku lõhkumise teel MT-le kuuluva jalgratta Rock maksumusega 545,45 eurot. Samuti Valeri Hindrimäe 09.10.2019 ajavahemikul kell 10.45 kuni 12.20 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil rattaluku lõhkumise teel Tallinnas EEE asuva korterieramu trepikoja juurest KK-le kuuluva jalgratta Trek 3500 maksumusega 454,15 eurot. Seega pani Valeri Hindrimäe toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3

(11)Samuti süüdistatakse Valeri Hindrimäed selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 20.09.2019 kella 23.10 paiku, pärast VS asjade varastamist, leidis kannatanu asjade vahelt muu hulgas AS-i SEB Pank deebetkaardi nr XXXXXXXXXXXXXXXX ja selle PIN-koodi ning tekitas VS-le varalist kahju andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil, sisestades korduvalt VS pangakaarti pangaautomaatidesse ning võttes ebaseaduslikult sisestatud PINkoodi abil kannatanu arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank välja sularaha järgmiselt: - 20.09.2019 kell 23.18 AS-i SEB Pank pangaautomaadist nr EYP00337 aadressil E. Vilde tee 124, Tallinn – 500 eurot; - 20.09.2019 kell 23.19 AS-i SEB Pank pangaautomaadist nr EYP00337 aadressil E. Vilde tee 124, Tallinn – 500 eurot; - 21.09.2019 kell 00.46 AS-i Swedbank pangaautomaadist nr HAN00051 aadressil A. H. Tammsaare tee 133/137, Tallinn – 600 eurot; - 21.09.2019 kell 00.48 AS-i Swedbank pangaautomaadist nr HAN00051 aadressil A. H. Tammsaare tee 133/137, Tallinn – 600 eurot; - 21.09.2019 kell 02.40 AS-I Swedbank pangaautomaadist nr HAN00181 aadressil E. Vilde tee 101, Tallinn – 50 eurot. Kokku võttis Valeri Hindrimäe kannatanu pangakontolt ebaseaduslikult välja sularaha summas 2250 eurot. Seega pani Valeri Hindrimäe toime teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o

§ 213lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

ESITATUD APELLATSIOONID

  1. Apellatsioonkaebuse esitas süüdistatava kaitsja advokaat Leelo Viil, kes leiab, et Harju Maakohtu
  2. septembri
  3. a otsuse tegemisel on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust ja rikutud kriminaalmenetlusõigust. Nõustuda ei saa Valeri Hindrimäe positsiooni arvestades tema süüditunnistamisega kõigis temale inkrimineeritavates kuritegudes. Kaitsja leiab, et Harju Maakohus on hinnanud tõendeid vääralt ja teinud neist ebaõigeid järeldusi, lähtudes seejuures oletustest ja tõlgendades kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kahjuks. Kohus on mitmed olulised asjaolud jätnud tähelepanuta ja ei ole oma järeldusi veenvalt motiveerinud. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole piisavalt põhjendanud siseveendumuse kujunemist kohtuotsuse tegemisel, seega on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Maakohus ei ole süüdistatava väiteid tõendite kontekstis nõuetekohaselt analüüsinud ning kõiki asjaolusid arvestanud, millest tulenevalt põhjendused tema süüditunnistamise osas ei ole veenvad. 3.
  4. Kaitsja märgib, et maakohus ei pidanud Valeri Hindrimäe versioone usutavaks ning ülejäänud tõenditega riimuvaks. Kaitsja seevastu leiab, et Valeri Hindrimäe ütlused on usaldusväärsed, eluliselt usutavad ning neid tuleks kohtuotsuse tegemisel arvestada. Süüdistatava ütluste usaldusväärsust ei saa kõigutada asjaolu, et ta üksikutes asjaoludes on olnud kohtueelses menetluses ebatäpne. Süüdistatav on sellekohased selgitused kohtuistungil andnud, osundades muuhulgas enda terviseprobleemide tähelepanuta jätmisele ja kaitseõiguse rikkumisele uurija poolt. Seotuna Valeri Hindrimäe positsiooniga leiab kaitsja, et ükski tõend ei lükka käesoleval juhul ümber süüdistatava kaitseversiooni. Kaitsja ei nõustu maakohtu hinnanguga, et Valeri Hindrimäe ütlused mitmes episoodis ei ole eluliselt usutavad. Kaitsja leiab, et süüdistatava ütluste usaldusväärsust ei saa kõigutada asjaolu, et Valeri Hindrimäe on sattunud ebatavalistesse olukordadesse ning tegutsenud viisil ja motiividel, mis võivad tunduda ebamõistlikud. 4

(11)3.
  1. Valeri Hindrimäe ja Vladislav Epelbaum tunnistati süüdi selles, et nad grupis 18.08.2019.a kella 8.45 ajal tungisid Tallinnas KKK asuva kortermaja trepikotta ja varastasid sealt rattaluku lõhkumise teel DZ kuuluva jalgratta Peugeot Dynamite, väärtusega 500 eurot ning teise jalgratta, mille omanik ja väärtus jäid kohtueelse uurimisega tuvastamata. Käesolevas episoodis sisulist vaidlust selles, et Valeri Hindrimäe ja Vladislav Epelbaum rattad võtsid ei olnud, kuivõrd see on tuvastatud videosalvestuse asitõendi vaatlusprotokolliga. Vaidlus on vaid selles, kas antud varguse toimepanemises on alust rääkida süüdistatavate puhul kaastäideviijatest ehk grupis toime pandud varguse toimepanemisest. Maakohus leidis, et kogutud tõenditega, eelkõige videosalvestisega on üheselt tuvastamist leidnud, et süüdistatavad tegutsesid käesoleva varguse toimepanemisel kaastäideviijatena ning nende tegevus oli hõlmatud ühtsest tahtlusest, mistõttu vastutavad mõlemad süüdistatavad ühiselt grupis ja sissetungimisega toime pandud varguse eest. Kaitsja leiab, et käesoleval juhul ei ole Valeri Hindrimäe andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanust ühise teoplaani realiseerimisse. Jalgrattaga sõitis sündmuskohalt ära teine süüdistatav Vladislav Epelbaum ja ka kaamera kattis oma kampsuniga kinni Vladislav Epelbaum. Asjaoludest, et Vladislav Epelbaum kattis kaamera kinni ja süüdistatavad tegid midagi maja välisukse juures, ei nähtu Valeri Hindrimäe teopanust. 3.
  2. Valeri Hindrimäe tunnistati süüdi selles, et ta 20.09.2019.a kella 2.35 ajal tungis Tallinnas III asuva kortermaja trepikotta ning seal asuvasse jalgrattaruumi, kust varastas LK'le kuuluva jalgratta Merida väärtusega 190 eurot. Valeri Hindrimäe võttis kohtuistungil varguse omaks, kuid selgitas, ratta varguse hetkel polnud tal plaani, mida rattaga edasi teha. Siis viis ta ratta pandimajja, saadud raha annetas heategevuseks. Käesolevas episoodis poolte vahel sisulist vaidlust ei olnud ja Valeri Hindrimäe võttis ka ratta varguse omaks. Kaitsja märgib, et saadud raha heategevuseks annetamine ning Valeri Hindrimäe poolne etteheide rattaparkla ebaseadusliku ehituse osas omab tähtsust üksnes süü suuruse hindamisel. Samuti ei mõjuta Valeri Hindrimäe teole antavat õiguslikku hinnangut asjaolu, et parkla ukselukk oli eelnevalt lõhutud. Seega tuleb nõustuda, et Valeri Hindrimäe tegu on tõendamist leidnud ja vastab varguse objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele ning on kvalifitseeritav sissetungimisega vargusena ehk

§ 199lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteona.

Kuivõrd kannatanu LK on jalgratta tagasi saanud, tuleks süüdistatava vastuväiteid arvestades esitatud tsiviilhagi 55 eurot jätta rahuldamata. 3.5. Valeri Hindrimäe tunnistati süüdi selles, et ta 20.09.2019.a kella 23.10 paiku tungis Tallinnas JJJ asuva autoparkla valvuriputkasse ning varastas sealt avalikult VS'le kuuluvaid esemeid koguväärtusega 649 eurot. Kohus nõustus süüdistuse versiooniga, et Valeri Hindrimäe käitumine on kvalifitseeritav sissetungimisega avaliku vargusena ehk

§ 199lg 2 p 5, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteona.

Kaitsja märgib, et süüdistatav on andnud nii kohtus kui ka varasemalt kohtueelses menetluses põhjalikke ütlusi ning olulisi vastuolusid neist ei nähtu. Seevastu kannatanu erinevatel ülekuulamistel (kohtueelses menetluses on kannatanu 4 korral andnud erinevaid ütlusi) esitatud versioon toimunu kohta, sh temalt varastatud esemete kohta erinevad diametraalselt ning neid ei saa lugeda usaldusväärseteks tõenditeks. Kannatanu ütlustele tuginedes ei saa lugeda tõendatuks ka tema tsiviilhagi. Käesoleval juhul on oluline, et Valeri Hindrimäe sisenes ruumi vaikselt ja kannatanu ei kuulnud seda. Algul kinnitas kannatanu kohtuistungil ütlusi andes, et ei kuulnud ka Valeri Hindrimäe väljumist, kuid hiljem selgitas, et ta küll ärkas üles, kuid ei saanud aru, et Valeri Hindrimäe läheb ära tema kotiga. VS kinnitas konkreetselt, et ei näinud ühegi eseme äravõtmist ja sai sellest aru alles siis, kui Valeri Hindrimäe oli juba väljas. Ta hakkas küll süüdistatavale järgnema, kuid Valeri Hindrimäe ei 5

(11)reageerinud sellele ja on võimalik, et ta ei näinudki seda, kuivõrd vahemaa oli suur, vihma sadas ja oli pime. Kaitsja leiab, et avalikku varguse koosseis ei ole käesoleval juhul tõendatud, kuna konkreetsetest asjaoludest nähtuvalt kannatanu ilmselt ei näinud asjade võtmist. Samuti Valeri Hindrimäe arvestas, et VS ei saanud millestki aru, kuna ta oli unine ja joobes. Valeri Hindrimäe selgitas põhjalikult, kuidas ta istus ruumis tükk aega ja vaatas kotti, kannatanu sel ajal magas, ei reageerinud ega takistanud teda. Kuivõrd Valeri Hindrimäe selgitas, et ta tahtnud ühtegi kannatanu asja endale jätta ja tal materiaalset huvi kannatanu asjade vastu ei olnud, tuleks kuritegu kvalifitseerida

§ 215lg 2 p 1 järgi.

3.

  1. Valeri Hindrimäe tunnistati süüdi selles, et ta 04.10.2019.a ajavahemikul kell 12.00 kuni 15.00 tungis Tallinnas EEE asuva korterelamu trepikotta, kust varastas rattaluku lõhkumise teel MT'ile kuuluva jalgratta Rock maksumusega 545,45 eurot. Valeri Hindrimäe selles süüdistuse episoodis end süüdi ei tunnistanud ning andis kohtus ütlusi, mille kohaselt ostis ta jalgratta Marja poe taga sageli alkoholi tarvitavalt tuttavalt meesterahvalt 40 euro ja paki suitsude eest. Maakohus asus seisukohale, et süüdistatava ütlused on eluliselt mitteusutavad. Kohtu hinnangul 40 euro eest väärtusliku ratta müük rattavõistlustega tegeleva isiku poolt ei tundu keskmisele mõistlikule inimesele usutav. Kaitsja leiab, et maakohus on Valeri Hindrimäe süüdi tunnistanud jättes täielikult kõrvale süüdistatava kaitseverisooni toimunust. Kohtuotsuses on osundatud süüdistatava liikumise trajektoorile sideettevõtjalt saadud andmete protokolli pinnalt, mis justkui tõendaks V. Hindrimäe süüd toimunus. Kaitsja leiab, et käesolevas episoodis puudub videosalvestis ja ka muud tõendid varguse toimepanemise kohta. Olukorras, kus tegelikult toimunu kohta ei ole piisavalt tõendeid, saab arvestada üksnes süüdistatava kaitseversiooni. Maakohus on silmas pidanud üksnes Valeri Hindrimäe sarnast käitumismustrit (modus operandi) ja selle põhjal järeldanud, et Valeri Hindrimäe süü MT jalgratta varguses tõendatud. Kaitsja leiab, et vaidlusaluses episoodis kohtuistungil uuritud tõenditega ei ole kinnitust leidnud, et Valeri Hindrimäe tungis Tallinnas EEE asuva kortermaja trepikotta, ja oleks sealt varastanud MT'ile kuuluva jalgratta. 3.
  2. Valeri Hindrimäe tunnistati süüdi selles, et tema 09.10.2019.a ajavahemikul kell 10.45 kuni 12.20 varastas rattaluku lõhkumise teel Tallinnas EEE asuva korterieramu trepikoja juurest KK-le kuuluva jalgratta Trek 3500 maksumusega 454,15 eurot. Valeri Hindrimäe ütlustest nähtuvalt tahtis ta süüdistuses nimetatud rattaga Maneeži tänavale sõita ja siis ratta tagastada, kuid ta peeti enne politsei poolt koos rattaga kinni. Varastamise soovi tal polnud, ta ärandas selle omavolilise kasutamise eesmärgil, seega kaitsja arvates kuivõrd süüdistataval puudus jalgratta äravõtmisel selle ebaseadusliku omastamise eesmärk, on ta toime pannud üksnes võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, so

§ 215lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3.8. Kaitsja on seisukohal, et maakohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistus ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. Karistuse mõistmisel pole maakohus järginud otsuste põhistamise nõuet, mis on käsitatav KrMS § 339 lg 2 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Valeri Hindrimäel on küll kaks kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude toimepanemise eest, kuid viimati karistati teda 08.12.2016.a. Maakohus on käesoleval juhul andnud ebaõige hinnangu Valeri Hindrimäe süü suurusele ja jätnud arvestamata tõenditest nähtuvad ja süüdistatava poolt esiletoodud asjaolud, mis on olulised ka karistuse mõistmisel. Maakohus märkis õigesti, et Valeri Hindrimäe on avaldanud kahetsust oma tegude pärast ja ka vabandanud osade kannatanute ees. 6

(11)Valeri Hindrimäe puhul on tuvastatud karistust kergendav asjaolu - puhtsüdamlik kahetsus

§ 57

lg 1 p 3 mõttes, kuivõrd ta on avaldanud kahetsust toimepandu osas ja andnud põhjalikke ütlusi ning aidanud kaasa menetlusele, mistõttu on ka kannatanud oma jalgrattad tagasi saanud. Ometi ei ole maakohus nimetatud karistust kergendavat asjaolu arvestanud. Süüdistatav ei ole asotsiaalsete eluviisidega isik, tal ei ole sõltuvust alkoholist ega narkootilistest ainetest ning vabanedes on tal võimalus tööle asuda. Eeltoodud isikulisi asjaolusid arvestades ei ole ilmselt karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada ranget karistust. Kaitsja leiab, et tulevikuprognoosi süüdistatava käitumise kohta ei saa tuletada ainult toimepandud kuriteo raskusest ega süü suurusest lähtuvalt. Kaitsja on seisukohal, et kergem karistus on piisav, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 30. septembri 2020. a otsus kriminaalasjas nr 1-20-492 Valeri Hindrimäe süüditunnistamise osas

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ning karistuse mõistmise osas; teha uus otsus, millega mõista Valeri Hindrimäe õigeks

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi vargustes 18.08.2019.a, 04.10.2019.a ja 09.10.2019.a; tunnistada Valeri Hindrimäe süüdi kuritegudes 09.10.2019.a ja 20.09.2019.a

§ 215lg 2 p 1 järgi; mõista Valeri Hindrimäe'le kergem karistus.

  1. Apellatsiooni esitas ka süüdistatav Valeri Hindrimäe, kes ei nõustu tema tegevusele antud juriidilise hinnanguga, temale mõistetud karistusega ning väljamõistetud kahjuhüvitistega. Süüdistatav soovib oma eeluurimisel antud ütlusi muuta, kuna nad olid antud menetlejate survestamise tulemusena, milliseid võib vaadelda piinamisena. Samuti märgib süüdistatav, et teda ei ole tutvustatud kriminaalasja materjalidega täiel määral – ta ei ole tutvunud tõenditega, millistele viitab oma otsuses maakohus – nimelt, sideettevõttelt saadud andmetega, videosalvestustega, ekspertiisidega), millega on rikutud tema kaitseõigust. Süüdistatav taotleb talle maakohtu istungiprotokollide tutvustamist ning uurija S. Pozdnjakovi ülekuulamist tunnistajana. KOHTUISTUNG
  2. Kohtuistungil jäid kõik apellandid oma apellatsioonides väljendatud seisukohtade ja taotluste juurde. Süüdistatav toetas oma kaitsja apellatsiooni. Prokurör vaidles kaitsja ja süüdistatava apellatsioonidele vastu ning palus jätta maakohtu otsus muutmata ning apellatsioonid rahuldamata, kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohtuistungil selgus, et süüdistatav taotles uurija S. Pozdnjakovi ülekuulamist seoses asjaoluga, et viimane lubas teda mitte vahistada ning temale kergemat karistust juhul, kui süüdistatav võtab talle süüks arvatud kuriteod omaks. Kohtukolleegium jättis selle süüdistatava taotluse rahuldamata KrMS § 321 lg 6, § 66 lg 2 alusel põhjusel, et sellist taotlust ei ole süüdistatav varasemalt maakohtus esitanud ning teiseks, uurimisasutuse ametnik ei või enda menetletud asjas tunnistajana osaleda välja arvatud tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks. Prokurör selgitas, et kõik hiljem kohtule uurimiseks esitatud tõendid olid eelnevalt kaitsjale vastavalt KrMS § 224 nõuetele V. Hindrimäele tutvustamiseks esitatud. Kaitsja selgitas vastuseks süüdistatava apellatsioonile, et tema on süüdistatavale kriminaaltoimikut tutvustanud täismahus, seega põhjendamatu on süüdistatava seisukoht, et ta pole kriminaalasjas kõigi tema vastu kogutud tõenditega tutvunud. Süüdistatav selgitas, et ta on maakohtu istungiprotokolli vanglas kätte saanud ning on sellega tutvunud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 7

(11)
  1. Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära pooled, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, tutvunud kaitsja ja süüdistatava apellatsioonides toodud seisukohtadega leiab, et kaitsja ja süüdistatava apellatsioonid rahuldamisele ei kuulu, kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
  2. Kohtukolleegium peab eelkõige vajalikuks vastata süüdistatava apellatsioonis sisalduvatele menetluslikele etteheidetele, et ta pole saanud tutvuda maakohtu istungiprotokolliga ning ta pole saanud tutvuda kõigi tema vastu kogutud tõenditega. Kohtukolleegium märgib, et süüdistatava väide, et ta pole saanud tutvuda kõigi tema vastu kogutud tõenditega on veenvalt ümber lükatud nii prokuröri kui ka kaitsja ringkonnakohtu istungil väljendatud seisukohaga, et maakohus uuris vaid neid tõendeid, mis olid eelnevalt kaistjale ja kahtlustatavale toimikuna prokuratuuri poolt KrMS § 224 kohaselt tutvumiseks esitatud. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest, on põhjendamatu ka süüdistatava seisukoht sellest, et ta pole saanud tutvuda maakohtu istungiprotokolliga. 20.11.2020 on Harju maakohus süüdistatavale vanglasse saatnud 9 kohtuistungi protokolli ja neil kohtuistungitel salvestatud 14 helifaili CD-plaadil. Süüdistatav kinnitaski ringkonnakohtu istungil, et ta on maakohtu istungi kirjaliku protokolliga tutvunud, kuid talle pole võimaldatud helisalvestuse kuulamist. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava selline etteheide ei ole tähtsust omav olukorras, kus ta ei esitanud maakohtule seadusega võimaldatud tähtaja jooksul protokolli parandamise taotlust KrMS § 158 kohaselt, millest võib järeldada, et süüdistatav on protokolli sisuga nõus. Arusaamatud ning ilmselt põhjendamatud on ka süüdistatava väited tema väidetavast survestamisest ja piinamisest kohtueelse menetluse käigus. Süüdistatav ei osanud seletada, milles selline survestamine/piinamine täpsemalt seisnes ega osanud seletada, miks ta pole varem vastavasisuliste avaldustega pöördunud prokuratuuri ega maakohtu poole.
  3. Esitatud apellatsioonis leiab kaitsja, et süüdistatav V. Hindrimäe tuleb õigeks mõista talle inkrimineeritud 18.08.
  4. a, 04.10.
  5. a ja 09.10.
  6. a toime pandud varguste episoodides, kuna nende episoodide toimepanemises ei ole süüdistatava süü tõendatud. 8.
  7. 18.08.2019 episoodi osas märgib kaitsja, et vaidlust ei ole selles, et Valeri Hindrimäe ja Vladislav Epelbaum jalgrattad võtsid, kuivõrd see on tuvastatud videosalvestuse asitõendi vaatlusprotokolliga. Vaidlus on vaid selles, kas antud varguse toimepanemises on alust rääkida süüdistatavate puhul kaastäideviijatest ehk grupis toime pandud varguse toimepanemisest. Süüdistatava versiooni järgi ei teadnud ta midagi V. Epelbaumi kavatsusest jalgratas varastada ega rääkinud V. Epelbaumile sellest, et ise soovib ratast varastada. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava ja tema kaitsja selline seisukoht ei tugine maakohtus uuritud tõenditele ning on kriminaalasjas kogutud tõendite kogumis hindamise tulemusena üheselt ümber lükatud. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et eelkõige uuritud videosalvestusest nähtub mõlema süüdistatava kooskõlastatud tegevus lukustatud KKK trepikojast jalgrataste varastamisel, mis ei jäta ruumi kahtluseks, et mõlema süüdistatava tegevus oli hõlmatud ühtsest tahtlusest, mistõttu vastutavad mõlemad süüdistatavad ühiselt grupis ja sissetungimisega toime pandud varguse eest. Lisaks selgitas kaassüüdistatav V. Epelbaum, et just V. Hindrimäe on palunud tal valvekaamera kinni katta, mistõttu ta sai aru, et tegemist ei ole sõbrale kuuluva ratta võtmisega, vaid jalgrataste vargusega. Isegi juhul, kui V. Hindrimäe oleks KKK trepikojast varastanud ainult ühe ratta ja V. Epelbaum ei oleks teist ratast varastanud, ei oleks süüdistatavate käitumise juriidiline hinnang muutunud, kuna nähtuvalt tõenditest toimetasid nad ühtselt ning kooskõlastatult ehk tegutsesid isikute grupis. Kohtukolleegium märgib, et süüdistatava kaitsepositsioon on eriti eluvõõras ja absurdne olukorras, kus süüdistatav V. Hindrimäe oli mitu päeva peale varguse toimepanemist kannatanu DZ poolt Mustamäe teel varastatud Peugeot rattaga kinni peetud, väitis kanntanule, et ostis ratta 25 euro eest ning seejärel kannatanu eest ära jooksis. Kohtukolleegium leiabki maakohtuga nõusutvalt, et tõendamist on leidnud, et Valeri 8
(11)Hindrimäe pani 18.08.2019 toime grupis Vladislav Epelbaumiga sissetungimisega varguse ehk

§ 199lg 2 p 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

8.

  1. 04.10.
  2. a varguse episoodi osas leiab kaitsja, et kriminaalasjas sisuliselt puuduvad V. Hindrimäe süüd kinnitavad tõendid. Selliseks tõendiks ei saa olla asjaolu, et varastatud jalgratas oli V. Hindrimäe poolt MMM pandimajja viidud. Kaitsja leiab, et alusetu on maakohtu viide modus operandi kriteeriumile. Kohtukolleegium kaitsja sellise käsitlusega ei nõustu ning kordab kohtupraktikas kinnistunud põhimõtet, et tõendite hindamine nende kogumis tähendab muu hulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste kulgu. Seejuures tuleb arvestada isikule inkrimineeritava süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise kriminoloogilist eripära (modus operandi). Kohtuotsusest peab sõnaselgelt tulenema, et kohus on arvestanud kõiki asjaolusid, mis enda olemuselt on kaasuse lahendamisel asjakohased ja mis võivad mõjutada tõendite hindamist. (3-1-1-16-04; 3-1-1-92-11). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on eelnimetatud põhimõtet järginud ning veenvalt ja ammendavalt põhjendas tõendite hindamise tulemusena tekkinud siseveendumuse kujunemise käiku, millega kohtukolleegium nõustub täielikult ega pea vajalikuks korrata. Ringkonnakohus lisab vaid, et modus operandi'st kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes. Modus operandi usaldusväärsust tõendamise moodusena kinnitab ka sarnaste juhtumite arv. (3-1-1-8-10, p 12) Kriminaalasjas puudub vaidlus, et just V. Hindrimäe pantis jalgratta selle varguse päeval ehk 04.10.2019 MMM L OÜ pandimajja. Kohtukolleegium nõustubki maakohtuga, et eluliselt äärmiselt mitteusutav on kaitseversioon, et 04.10.2019 kohtas süüdistatav Marja poe juures alkoholilembelist tuttavat, kes seejuures tegeleb rattavõistlusega, ostis tema käest jalgratta 40 € ja paki suitsu eest (jalgratta tegelik väärtus on ca 500 €) ning sõitis sellega linna teise otsa, et 56 € eest jalgratas ära pantida. Modus operandi kriteeriumile tuginevalt märgib kohtukolleegium, et V. Hindrimäed süüdistatakse 4 jalgratta varguse episoodis, mis on kõik toime pandud lühikese aja (2 kuu) jooksul kas sissetungimisega või rattaluku lõhkumisega, 2 episoodi korral on tuvastatud, et jalgratta varastamise järgselt helistas süüdistatav nagu ka praeguse episoodi puhul MMM pandimajja sooviga Mustamäe piirkonnast varastatud rattad just Männikule pantida. 04.10.2019 episoodis selgitas kannatanu MT kohtule, et kuigi ta ei saa olla kindel, et just V. Hindrimäe jälgis teda enne jalgratta vargust, siiski pani ta enne tähele, et teda jälgitakse ratta lukustamisel ning teda jälginud isikuga silmsideme tekkimisel, tõmbas isik kapuutsi pähe ning jooksis minema. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus asjakohaselt märkinud, et kriminaalasjas uuritud videosalvestustest nähtuvalt on V. Hindrimäe riietus kõikide varguste puhul olnud selline, mis võimaldab kasutada kapuutsi ja mida ta on ka korduvalt kasutanud. Eelnimetatud asjaolude (kaudsete tõendite) hindamise ning omavahelisse konteksti asetamise tulemusena jõudiski maakohus ainuõigele järeldusele, et V. Hindrimäe süü temale inkrimineeritud 04.10.2019 toimepandud varguse episoodis on tõendamist leidnud ning süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 8 järgi.

8.

  1. 09.10.
  2. a Tallinnas EEE asuva trepikoja juurest jalgratta Trek 3500 varguse episoodi osas leiab kaitsja, et süüdistataval ei olnud jalgratta varastamise soovi, ta ärandas selle omavolilise kasutamise eesmärgil, seega tuleb süüdistatava tegevus kvalifitseerida võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisena

§ 215lg 2 p 1 järgi.

Kohtukolleegium kaitsja sellise seisukohaga ei nõustu ning märgib esmalt, et ka selle episoodi osas ei vaidlusta kaitsja sisuliselt süüdistatava poolt kuriteo toimepanemise faktilisi asjaolusid, vaid üksnes ei nõustu maakohtu poolt V. Hindrimäe käitumisele antud juriidilise hinnanguga. 9

(11)Nähtuvalt uuritud tõenditest on V. Hindrimäe jalgratta 09.10.2019 EEE juurest hõivanud mitte hiljem kui kell 11:32 (Kd II lk 38-44). V. Hindrimäe oli tema poolt varastatud jalgrattaga politsei poolt kinni peetud samal päeval 09.10.2019 kell 17.55 Pärnu mnt 45 (kino Kosmos) juures Tallinnas (T II lk 96) kahtlustatavana 18.08.2019 toimepandud KKK jalgratta varguse episoodis. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et 09.10.2019 kell 11:39 ehk juba 7 minutit peale jalgratta Trek 3500 vargust helistab V. Hindrimäe, viibides Ehitajate3 masti levialas MMM, Tallinn asuva pandimaja numbrile, mis viitab tema käitumismustrile peale vargusi jalgrattad ära pantida ehk kiiresti raha saada. Siinkohal väärib mainimist ning selles osas kriminaalasjas vaidlus puudub, et 20.09.2019 varastas V. Hindrimäe III trepikoja jalgrattaruumist LK'le kuuluva jalgratta Merida väärtusega 190 eurot, millise pantis samal päeval (20.09.2019) A OÜ pandimajja 55 € eest (Kd I lk 166). Kohtukolleegium lisab sedagi, et süüdistatav liikus 09.10.
  1. a EEE juurest hõivatud jalgrattaga mööda Tallinna linna kuni tema kinnipidamiseni vähemalt 5 tundi ja 23 minutit, mis samuti kohtukolleegiumi veendumusel näitab omastamistahte manifesteerimist. Kuigi süüdistatav ei nõustunud tema tegevuse kvalifikatsiooniga, siiski seletas ta maakohtule, et soovis ratast omastada. Omastamise eesmärk ongi aga varguse koosseisuline tunnus. Transpordivahendi omavolilise ajutise kasutamise puhul on süüdlase käitumisele iseloomulik asja just lühiajaline kasutamine eesmärgiga jõuda punktist A punkti B. Süüdistatav seletaski maakohtule, et soovis ratast võtta, et jõuda Maneeži tänavale. Kohtukolleegium märgib, et üldteada asjaoluna võib jõuda EEE juurest jalgrattaga Maneeži tänavale maksimaalselt 1 tunniga. Käesoleval juhul kasutas süüdistatav jalgratast päeva jooksul 5 h 23 min nagu enda oma, uuris selle pantimise võimalusi MMM pandimajas, mis lükkab üheselt ümber tema kaitseversiooni sellest, et ta soovis ratta tagastada EEE asuva trepikoja juurde.
  2. 20.09.
  3. a Tallinnas JJJ asuva autoparkla valvuriputkast VS-le kuuluva vara varguse toimepanemise osas taanduvad kaitsja argumendid seisukohale, et V. Hindrimäe võttis ära süüdistuses loetletud vara salaja, kuna kannatanu oli väga pujus ja magas. Kaitsja samuti leiab, et asjaolu, et ärganud kannatanu hakkas süüdistatavale järele jooksma, ei tähenda veel, et süüdistatav seda nägi ja sai tagaajamisest aru. Kohtukolleegium esmalt märgib, et arusaamatu ja ilmselt põhjendamatu on kaitsja apellatsioonis väljendatud seisukoht, et süüdistatava tegevuse nimetatud kuriteoepisoodis oleks pidanud maakohus kvalifitseerima võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisena

§ 215lg 2 p 1 järgi.

Asjaolu, et süüdistatav sündmuskohalt ära joostes osa VS-le kuulunud asju ära viskas, ei anna alust tema tegevuse kvalifitseerimiseks võõra vara omavolilise ajutise kasutamisena. Osa kannatanult varastatud asju on süüdistatav endale jätnud ning hiljem VS-lt varastatud SEB Pank deebetkaardi nr XXXXXXXXXXXXXXXX ja selle PIN-koodi abil võttis kannatanu pangakontolt ebaseaduslikult välja sularaha summas 2250 eurot, mille üle vaidlust kriminaalasjas ei ole. Põhjendamatu ning uuritud tõenditel mittepõhinev on ka kaitsja seisukoht, et vargus oli toime pandud salaja. Maakohus on selles osas õigesti märkinud viitega süüdistatava enda kohtuistungil antud ütlustele, et V. Hindrimäe ei varjanudki, et ta võttis kannatanu koti. See asjaolu tuleneb riimuvalt ka kannatanu ütlustest, et tal kulus hetk aega, et aru saada, et süüdistatava käes olnud kott kuulub tegelikult temale. Seejärel jooksiski kannatanu süüdistatavale järgi, haaras tema jopest kinni, kuid kukkus. Sellest tulenevalt on põhjendamatu ka kaitsja väide, et süüdistatav ei märganudki, et teda ajatakse taga. Kohtukolleegium nõustub seega maakohtu seisukohaga, et V. Hindrimäe käitumine kõnealuses episoodis on kvalifitseeritav sissetungimisega avaliku vargusena ehk

§ 199lg 2 p 5, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteona.

10. Kaitsja vaidlustas süüdistatavale mõistetud karistust sisuliselt üksnes süüdistatava tegevuse võimaliku ümberkvalifitseerimise kontekstis. Muid tähelepanuväärivaid argumente süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamiseks kaitsja esitatud apellatsioonis välja ei toonud. Selliseks argumendiks ei saa pidada kaitsja väidet, et V. Hindimäe tunnistas end süüdi ja kahetses tehtut vallasasjade omavolilise kasutamise episoodides. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul 10

(11)puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks ka süüdistatavale mõistetud karistuse osas.

§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Maakohus on õigesti hinnanud V. Hindrimäe süüd keskmiseks. Maakohus on veenvalt, põhjalikult ning veatult põhjendanud, miks ta ei arvesta V. Hindrimäe poolt osade episoodide puhul formaalselt väljendatud süü kahetsust karistust kergendava asjaoluna. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud

§ 57

loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on õigesti mõistnud V. Hindrimäele varguste toimepanemise eest karistuseks sanktsiooni keskmise määra ehk 2 aastat ja 6 kuud vangistust ning arvutikelmuse toimepanemise eest 2 aastat ja 7 kuud vangistust, mis on samuti keskmäära lähedane karistus. Maakohus on veatult ning kohtupraktikale tuginevalt mõistetud karistused

§ 64lg 1 alusel liitnud.

Maakohus on samuti õigesti ning ammendavalt põhjendanud, miks puuduvad V. Hindrimäe puhul mõistetud liitkaristuse individualiseerimise võimalused. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuste põhjendustega ka mõistetud karistuse osas ning ei pea vajalikuks neid korrata.

  1. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtki apellantide poolt nimetatud ja KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344-345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
  2. septembri
  3. a otsuse Valeri Hindrimäe suhtes muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.
  4. Süüdistatav Valeri Hindrimäe’le õigusabi osutanud kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 399,60 eurot. Kaitsja tasutaotluses menetlustoiminguteks on märgitud tutvumine maakohtu otsusega, apellatsiooni koostamine, kohtuistungil osalemine ning ajakuluks on näidatud kokku 370 minutit. Ringkonnakohus leiab, kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jääb kaitsjatasu süüdistatava Valeri Hindrimäe kanda. Allkirjastatud digitaalselt 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.