RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 8 lg 1 ja § 40 sõnastus ega ka Riigikohtu asjakohane praktika. Vajalik on tõendada üksnes seda, et juhatuse liige rikkus tahtlikult või raskest hooletusest

§ 8lg-s 1 sätestatud kohustust tagada maksude tasumine.

Halduskohus nõustus maksuhalduriga, et tõendatud on see, et kaebaja võttis S-Service OÜ kontolt isiklikul otstarbel välja 8080 eurot, ning et tõendatud pole selle summa kasutamine ettevõtluses. Juhatuse liige rikub äriühingust sularaha välja võttes ja seda isiklikul otstarbel kasutades ilmselgelt maksude tasumise tagamise kohustust, sest selle summa võrra jääb äriühingul vähem võimalusi maksukohustuse täitmiseks. Rahasumma väljavõtmise aja lõpus (

1. septembril 2015) ei saanud tõesti olla selge, milliseks kujuneb osaühingu maksukohustus septembris, ent eelöeldu tähendab ka seda, et kaebajal puudus alus arvata, et maksukohustus kujuneb selliseks, et raha väljavõtmine selle täitmise võimalusi ei mõjuta. Veelgi enam puudus tal alus arvata, et uuele juhatuse liikmele tasutakse hiljem üle 62 000 euro. Juhatuse liikme maksude tasumise tagamise kohustuse täitmiseks ei piisa üksnes lootusest, et pärast tema õigusvastast tegu paraneb äriühingu rahaline olukord sedavõrd, et raha väljavõtmisest hoolimata õnnestub maksud tasuda. Tähtsust ei ole sellel, kas kaebaja oli raha välja võttes teadlik, et see toob kaasa maksuvõlgnevuse tekkimise. Nagu eelnevast ilmnes, on vastutusotsuse tegemiseks piisav see, et kaebaja on rikkunud enda kohustusi juhatuse liikmena. Raha äriühingust välja võttes ning seda isiklikul otstarbel kasutades rikkus ta ilmselgelt enda kohustusi juhatuse liikmena. 5.
2. Asjaolu, et kaebaja ei olnud maksukohustuse tekkimise ajal enam äriühingu juhatuse liige, ei välista vastutusotsuse tegemist.

§ 8

lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tuleneb, et vastutusotsuse saab teha isikule, kes jättis rahalise kohustuse täitmise tagamata. Oluline pole see, kas ta oli juhatuse liige ka sel ajal, kui tekkis konkreetse maksusumma tasumise kohustus. Ilmselgelt oleks see, kui maksukohustuse täitmise võimatuks muutnud juhatuse liige vabaneks vastutusest juhul, kui ta ei ole enam juhatuse liige maksukohustuse täitmise ajal, äärmisel ebamõistlik, sest see annaks pahatahtlikult käituvale isikule väga lihtsa võimaluse vastutusotsuse ohust vabanemiseks. Sellist lähenemist ei toeta ka kaebaja viidatud Riigikohtu praktika. Kaebaja viitas korduvalt asjas nr 3-3-1-37-13 tehtud otsusele, kuid selle tehiolud olid hoopis teised (äriühingu juhatuse liige tegi eraõigusliku tehingu, mille tulemusena vähenes äriühingu käibevara väärtus ja võime täita varalisi kohustusi). See kohtuasi ei ole võrreldav praeguse asjaga, kus juhatuse liige on tahtlikult viinud ettevõttest välja raha isiklikuks tarbeks. 3

§ 40lg-t 1 ja VÕS § 104 lg-t 5 ega ole kaebaja tahtlust piisavalt analüüsinud.

Kaebaja ei soovinud

§ 8lg-s 1 nimetatud kohustusi rikkuda ning vastustaja ei ole vastupidist tõendanud.

Äriühingul oli majandustegevus ja käive, mistõttu ei saanud kaebaja teada, et raha väljavõtmine mõjutab äriühingu maksukohustuse täitmist. 6.

1. Vastutusotsuses ei ole põhistatud põhjuslikku seost kaebaja tegevuse ja S-Service OÜ maksuvõla tekkimise vahel ning selline seos puudub. Raha väljavõtmise aja lõpus ei saanud olla selge äriühingu maksukohustuse suurus
2. a septembri eest. Äriühingul oli reaalne majandustegevus ja piisavad rahalised vahendid maksukohustuse täitmiseks, mida tõendab see, et tehingupartnerid tasusid hiljem äriühingu esitatud arved. Maksuvõla tekkimise ajal ei olnud kaebaja enam S-Service OÜ juhatuse liige, ei esitanud maksudeklaratsioone ega saanud vaidlusalust maksukohustust täita. Ei ole kindel, et kui kaebaja ei oleks äriühingu pangakontolt 8080 eurot võtnud, oleks seda raha kasutatud vaidlusaluse maksukohustuse täitmiseks. 6.
3. Kaebaja andis väljavõetud sularaha laenuks, mis tagastati intressidega osaühingule. Seda tõendavad eelnimetatud asjaolude kinnitamiseks esitatud tõendid. 6.
4. Ringkonnakohus rikkus oluliselt halduskohtumenetluse norme, mis tõi kaasa ebaseadusliku kohtuotsuse. 6.4.
5. Ringkonnakohtu seisukohad kaebaja süü tõendamise kohta on vastuolulised ja teineteist välistavad. Ühel juhul peab ringkonnakohus vajalikuks üksnes tahtluse tõendamist, teisel juhul loeb aga vastutusotsuse eelduseks juhatuse liikme kohustuste rikkumise, mida saab teha ka hooletusest. Selline käsitlus ei ole õige, sest

§ 40

lg 1 ja Riigikohtu praktika kohaselt on juhatuse liikmele maksukohustuse määramisel tahtlus üheks vastutusotsuse tegemise eelduseks. Käesoleval juhul on küsimuse all see, kas kaebaja rikkus juhatuse liikme kohustusi tahtlikult, mitte see, kas ta rikkus kohustusi juhatuse liikmena. 6.4.

1. Ringkonnakohus rikkus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 157 lg-st 1 tulenevat kohtuotsuse põhjendamiskohustust. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu põhjendused ega see, millistele tõenditele tuginedes peab ringkonnakohus kaebajat vastutavaks äriühingu maksukohustuse täitmata jätmise eest ja loeb tõendatuks kaebaja kui juhatuse liikme tahtluse vaidlusaluse maksukohustuse täitmata jätmisel. Ringkonnakohus ei ole esitanud selgeid, ammendavaid, vastuoludeta ja veenvaid põhistusi selle kohta, et kaebaja on tahtlikult rikkunud juhatuse liikme kohustusi maksukohustuse täitmata jätmisel.
2. MTA palub vastuses kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta. 4

§ 8lg-s 1 sätestatud kohustust.

Kaebajal puudus alus arvata, et uuele juhatuse liikmele tasutakse hiljem üle 62 000 euro. Juhatuse liikme maksude tasumise tagamise kohustuse täitmiseks ei piisa üksnes lootusest, et pärast tema õigusvastast tegu paraneb äriühingu rahaline olukord sedavõrd, et raha väljavõtmisest hoolimata õnnestub maksud tasuda. 7.

1. Kaebaja väite, et ta kasutas äriühingu pangakontolt võetud raha laenu andmiseks, on maksuhaldur ümber lükanud. Vastutusmenetluses on tõendatud ka asjaolu, et kaebaja ei andnud äriühingu võõrandamisel dokumente uuele juhatuse liikmele üle. 7.
2. Äriühingu võõrandamise asjaolud kinnitavad, et maksuhalduri seisukoht tahtluse kohta on õige. On ilmne, et uus juhatuse liige T. Laansalu oli variisik, kes äriühingu majandustegevusega mingilgi viisil seotud ei olnud. Äriühingu võõrandamine ja juhtimise üleandmine T. Laansalule toimus üksnes selleks, et kaebajat vastutusest vabastada. Lisaks tuvastas maksuhaldur maksumenetluses, et ka pärast äriühingu võõrandamist ja juhatusest lahkumist võttis kaebaja äriühingu pangakontolt raha välja. 7.
3. Nõustuda ei saa seisukohaga, nagu oleks ringkonnakohtu otsuse põhjendava osa p-des 7 ja 10 esitatud seisukohad vastuolulised ja teineteist välistavad. Väär on ka kassaatori seisukoht, et ringkonnakohus peab vastutusotsuse eelduseks juhatuse liikme kohustuste rikkumist, mida saab teha ka hooletusest. Kohtuotsuse p-s 10, millele kassaator viitab, analüüsis ringkonnakohus hoopis küsimust, kas vastutusotsuse tegemisel omab tähtsust, kas kaebaja oli raha välja võttes teadlik, et see toob kaasa maksuvõlgnevuse tekkimise. Kohus jõudis järeldusele, et vastutusotsuse tegemiseks piisab sellest, et kaebaja on rikkunud enda kohustusi juhatuse liikmena. Tema teadlikkust maksuvõla tekkimisest ringkonnakohus oluliseks ei pidanud. Vastustaja hinnangul ei pidanudki kohus selgitama, et kohustuste rikkumine peaks toimuma tahtlikult või raskest hooletusest, sest nimetatud küsimust oli ringkonnakohus juba kohtuotsuse p-s 7 analüüsinud. Samuti ei ole kohane etteheide, et ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, mille põhjal peab ringkonnakohus kaebajat vastutavaks äriühingu maksukohustuse täitmata jätmise eest ja loeb tõendatuks kassaatori tahtluse. Ringkonnakohus asus seisukohale, et juhatuse liige rikub äriühingust sularaha välja võttes ja seda isiklikul otstarbel kasutades ilmselgelt maksude tasumise tagamise kohustust, sest selle summa võrra jääb äriühingul vähem võimalusi maksukohustuse täitmiseks. Seejuures leiab kohus, et juhatuse liige on ettevõttest raha välja viinud tahtlikult. 7.
4. Väide, et MTA pole vastutusotsuses põhistanud põhjuslikku seost, on alusetu. Maksuhaldur leidis, et kui kaebaja ei oleks juhatuse liikmeks oleku ajal äriühingust sularahas välja viinud 8080 eurot, oleks seda raha saanud kasutada maksude tasumiseks ja S-Service OÜ-l maksuvõla tekkimine olnuks välditav. 7.
5. Alusetud on etteheited, et ringkonnakohus rikkus halduskohtumenetluse norme. 5

§ 8lg-s 1 nimetatud kohustust, kui võttis juhatuse liikmena ajavahemikul 3.-11.

septembrini 2015 osaühingu pangakontolt välja 8080 eurot ettevõtlusega mitteseotud otstarbel.

1. Asjas ei ole vaidlust, et kaebaja oli ajavahemikul
2. jaanuarist 2011 kuni
3. septembrini 2015 S-Service OÜ ainuke juhatuse liige. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja võttis
4. a septembris juhatuse liikmeks oleku ajal äriühingu pangakontolt välja 8080 eurot. Vaieldakse selle üle, kas kaebaja, võttes äriühingu juhatuse liikmeks oleku ajal äriühingu kontolt raha välja, vastutab solidaarselt äriühinguga äriühingu
5. a septembri käibemaksuvõla tasumise eest.
6. Kaebajale etteheidetava teo tegemise ajal kehtis

§ 8

lg 1 järgmises sõnastuses: „Juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.“

§ 40

lg 1 sätestas järgmist: „Kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.“ 12. Kolleegium on korduvalt selgitanud, mis eeldustel tekib äriühingu juhatuse liikmel

§ 40

lg 1 alusel vastutus.

§ 40

lg-st 1 tuleneb, et vastutusotsuse võib teha vaid siis, kui juhatuse liikme käitumises on tuvastatud

§ 8

lg-s 1 nimetatud rikkumine, süü vastutuse kohaldamiseks nõutavas vormis ning põhjuslik seos selle teo ja tekkinud tagajärje (maksude maksmata jätmise) vahel. Kui maksuvõlg on tekkinud enne etteheidetavat käitumist või etteheidetav käitumine pole maksuvõlga põhjustanud, ei saa vastutusotsust sellise maksuvõla kohta teha. Juhatuse liikme vastutust võib kohaldada ainult siis, kui maksuvõlg on tekkinud seetõttu, et juhatuse liige on oma kohustust tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud (3-3-1-37-13, p 27). Vastutusotsuses on kaebaja süü vormiks märgitud tahtlus. Tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega: teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine.

§ 40

lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub

§-s 8 nimetatud kohustusi (3-3-1-43-14, p 16).

1. Nõustuda ei saa kassatsioonkaebuse väitega, et osaühingu kontolt välja võetud 8080 eurot kasutati osaühingu huvides laenu andmiseks ning see tagastati intressidega osaühingule. Vaidlustatud otsuse (tl 7-26) p-s 8.1 on kaebaja eeltoodud väide ümber lükatud. Kaebaja ei ole vastutus- ega kohtumenetluses esitanud ühtegi enda väidet kinnitavat tõendit. Samuti ei ole ta andnud osaühingust väljavõetud raha kasutamise kohta usaldusväärseid ja kontrollitavaid selgitusi. Seetõttu on maksuhaldur ja kohtud põhjendatult järeldanud, et eelnimetatud summat ei kasutatud osaühingu ettevõtluses.
2. Alusetu on kaebaja väide, et vastutusotsuses ei ole põhistatud põhjuslikku seost kaebaja tegevuse ja S-Service OÜ maksuvõla tekkimise vahel ja sellist seost ei ole. Vastutusotsuses on põhjuslik seos kaebaja tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel toodud p-s 9.
3. Äriühingust raha välja võtnud juhatuse liige ei saa tugineda sellele, et lootis raha välja võttes, et äriühingu rahaline olukord paraneb ja tema teost hoolimata õnnestub maksud tasuda. Juhatuse liige peab

§ 8

lg-st 1 tuleneva kohustuse tähtaegseks ja täielikuks täitmiseks arvestama võimalusega, et raha väljavõtmisega väheneb äriühingu võime täita maksukohustusi ning see võib põhjustada maksuvõla tekke. 6

§ 40

lg 1 järgi on seadusliku esindaja vastutuse eelduseks

§-s 8 nimetatud kohustuse rikkumine tahtlikult või raskest hooletusest.

1. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud ringkonnakohus kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Ringkonnakohtu tuvastatud faktilised asjaolud ning seisukohad, millele tuginedes ta leidis, et praegusel juhul vastutab kaebaja juhatuse liikmena äriühingu maksuvõla eest, nähtuvad piisava selgusega otsuse põhjendava osa p-dest 7–12 ja 14–
3. Pooled ei ole kassatsiooniastmes menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, mistõttu kassatsiooniastme menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1 neljas lause). Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvatakse tasutud kautsjon riigituludesse (HKMS § 107 lg 4 kolmas lause). (allkirjastatud digitaalselt) 7