← Eesti

2-19-19170/54

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse kuupäev

  1. detsember 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-19170 Tsiviilasi XX ja YX hagi PP vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud otsus Harju Maakohtu
  2. augusti 2020 otsus Kaebuse esitajad ja liik XX ja YX ühine apellatsioonkaebus Asja hind ringkonnakohtus Kumagi hageja apellatsioonkaebuselt 180 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hagejad (apellandid): XX (isikukood xxxxxxxxxxx) ja YX (isikukood xxxxxxxxxxxühine seaduslik esindaja I.P ja ühine lepinguline esindaja advokaat Simo Soolo Kostja (vastustaja): PP (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Olga Väina Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON I.
  3. Jätta rahuldamata kostja
  4. detsembri 2020 taotlus täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks. I.
  5. Harju Maakohtu
  6. augusti 2020 otsus tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata ja hagejate menetluskulud maakohtus nende endi kanda. I.
  7. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tervikuna rahuldada vastavalt resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule ja jätta hagejate menetluskulud maakohtus kostja kanda. I.
  8. Jätta punktis I.2 viidatud otsuse resolutsioonist välja otsustus menetluse ajal tasutud elatise kohta (punkt 7). I.
  9. Ülejäänud osas jätta punktis I.2 viidatud otsus muutmata. I.
  10. Apellatsioonkaebus rahuldada. I.
  11. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda. II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS II.
  12. Hagi rahuldada. II.
  13. Mõista alates
  14. detsembrist 2019 kostjalt PPlt välja hageja XX kasuks elatis 270 eurot kuus kuni XX täisealiseks saamiseni. II.
  15. Mõista alates
  16. detsembrist 2019 kostjalt PPlt välja hageja YX kasuks elatis 270 eurot kuus kuni YX täisealiseks saamiseni. II.
  17. Kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärast on suurem kui punktides II.2 ja II.3 märgitud summa 270 eurot, siis on neis punktides välja mõistetud elatise suurus kummagi hageja puhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. II.
  18. Mõista kostjalt PPlt välja hageja XX kasuks elatise võlgnevus ajavahemiku eest
  19. september –
  20. detsember 2019 summas 448,55 eurot. II.
  21. Mõista kostjalt PPlt välja hageja YX kasuks elatise võlgnevus ajavahemiku eest
  22. september –
  23. detsember 2019 summas 448,55 eurot. II.
  24. Punktides II.2–II.6 välja mõistetud elatis ja võlgnevus tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja I.P pangakontole xxx iga kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu
  25. kuupäevaks. II.
  26. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele
  27. NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
  28. XX (vanem laps) ja YX (noorem laps, koos hagejad või lapsed) esitasid I.P (ema) vahendusel
  29. detsembril 2019 Harju Maakohtule hagi PP (kostja, isa) vastu elatise nõudes. Hagejad palusid kostjalt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni kehtiva miinimummäära summas, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Samuti palusid hagejad kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise ajavahemiku eest september 2019 – detsember 2019 kummalegi 540 eurot. Hagejate väited olid järgmised: - - hagejad on ema ja isa ühised lapsed. Hagejad on kogu aeg elanud emaga ja kostja tasus kuni septembrini 2019 elatist; kostja teatas septembris 2019, et kaotas töö ning tal ei ole võimalik tasuda elatist rohkem kui kahe lapse peale kokku 270 eurot kuus. Kostja tasus septembrist 2019 kuni hagi esitamiseni elatist kokku 1080 eurot, st poole vähem kui näeb ette elatismiinimum; hagejate ja ema igakuised kulud keskmiselt on järgmised: eluaseme laenu kuumakse 407 eurot; kodukindlustus 20 eurot; kommunaalkulud 100 eurot; elekter 28 eurot; 2

(7)- - koduvalve 20 eurot; televisioon 24 eurot; mobiiltelefoni kulud 24 eurot; bensiin 200 eurot; vanema lapse matemaatika lisatunnid (4 × kuus) 40 eurot, inglise keele tunnid (8 × kuus) 85 eurot ja eesti keele tunnid (8 × kuus) 120 eurot; ujumine (4 × kuus) 60 eurot; koolis kogutud raha (üritused, koolivajadused jne) 40 eurot; juukselõikus 30 eurot; toit 450 eurot; meelelahutus (kino, teater, muuseum vms) 50 eurot; majapidamis- ja hügieenitarbed 35 eurot; eelnevale lisanduvad muud jooksvad ettenägematud kulud (riided, jalatsid, spordivahendid, tehnika, kodutarbed vms), millele kulub arvestuslikult 100 eurot kuus; kokku kulub kuus 1833 eurot, millest ema osa on ⅓ ja hagejate ⅔, st vastavalt 611 eurot ja 1222 eurot. Jagades 1222 eurot võrdselt, on ühele vanemale langeva osa suuruseks 611 eurot; ema netosissetulek ühes kuus on keskmiselt 1000 eurot, kuid teda toetab materiaalselt õde, kes aitab hagejaid üleval pidada.
  1. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: - - kostja ei ole keeldunud täitmast hagejate ülalpidamise kohustust, kuid alates septembrist 2019 ei ole ta võimeline tasuma hagejatele miinimumelatist; kostja kaotas augustis 2019 töö, asus küll septembris 2019 uuesti tööle, kuid käetrauma tõttu jäi haiguslehele ja uuesti tööle ei läinud; detsembris 2019 läks kostja Xxx-sse tööle, kus töötasu maksti vastavalt täidetud tellimustele. Ajavahemikul 16.–
  2. detsember 2019 sai kostja kaks tellimust ja tasu kokku 4,62 eurot; kostja sissetulek jaanuaris 2020 oli korteri väljaüürimine 300 euro eest, millest kostja kandis 270 eurot hagejate ülalpidamiseks; kostja perekonda sündis xxx uus laps, kes jääb varaliselt vähem kindlustatuks, kui kostja peab hagejatele maksma elatist seaduses ettenähtud miinimummääras. MAAKOHTU OTSUS
  3. Maakohus rahuldas hagi
  4. augusti 2020 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt ning mõistis välja kostjalt mõlema hageja kasuks igakuiselt elatise 250 eurot alates hagi esitamisest kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuva elatise ajavahemiku
  5. september–
  6. detsember 2019 eest mõlemale hagejale 385,32 eurot. Maakohus märkis, et elatis tuleb kanda iga kuu
  7. kuupäevaks ema arvelduskontole. Juhul, kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele elatist maksnud, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda, mistõttu polnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. 3.
  8. Igakuise elatise väljamõistmisel kohaldas maakohus perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97, § 99 lg-d 1 ja 2, § 100 lg 4 § 101 lg 1 ja § 116 lg 1, § 102 lg 2 ning põhjendas seda järgmiselt. 3.1.
  9. Elatise nõude esitamine kostja vastu on õiguslikult põhjendatud, kuna kostja ei ole elatist igakuiselt tasunud elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras (st pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, edaspidi: miinimumelatis). Nii ema kui ka kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja tasus perioodil september–detsember 2019 kokku 1080 eurot, st 270 eurot kuus mõlemale hagejale kokku. Miinimumelatis sel ajal oli 270 eurot ühe lapse kohta, seega kostja tasus miinimumist poole. 3.1.
  10. Mõlema hageja puhul on mõistlikud ja põhjendatud kulud ühes kuus järgmised: eluasemekulu 192,67 eurot, televisiooni kulu 8 eurot, mobiiltelefonikulu 10 eurot, transpordikulu 40 eurot, kulu tervishoiule ning majapidamis- ja hügieenitarvetele 40 eurot, toidukulu 130 eurot, kulu meelelahutusele 50 eurot, sünnipäevade kulu 25 eurot, kulu riietele ja 3
(7)jalanõudele 25 eurot, täiendavad kulud 20 eurot. Lisaks kulu haridusele ja hobitegevusele vanema lapse puhul 367 eurot ja noorema lapse puhul 75 eurot. 3.1.
  1. Seega on vanema lapse igakuised kulutused põhjendatud 907,67 euro ulatuses ja noorema lapse kulud 615,67 euro ulatuses. Nimetatust oleks kostja osa vastavalt 453,84 eurot ja 307,84 eurot, mis on miinimumelatisest suurem. Kui vähendada kulusid lapsetoetuse võrra, vastaks need ikka vähemalt miinimumile. 3.1.
  2. Kostja oli
  3. augustist –
  4. novembrini 2019 arvel töötuna, kuid veebruaris 2020 asus tööle xxx-s ja tema keskmine töötasu kuus on 1543,36 eurot (bruto). Lisaks sai kostja septembrist 2019 – juunini 2020 muud tulu üle 4000 euro, st ≈400 eurot kuus. 3.1.
  5. Kostjal sündis xxx kolmas laps. Kostja ja tema pere igakuised kulud moodustavad kokku 1071 eurot, sh elatisraha lastele 300 eurot, toit kolmele inimesele 550 eurot, kütus 110 eurot, mobiilside 50 eurot, ravimid ja vitamiinid kokku 59 eurot, mähkmed lapsele 21 eurot. Teised kulud maksab kostja abikaasa emapalgast ja eluasemekulud kannab kostja õde. 3.1.
  6. Arvestades kostja majandusliku olukorraga, on põhjendatud vähendada hagejatele makstavat elatist 250 euroni. Kostja ei ole töövõimetu ja tal on võimalik teatud kulude osas kokku hoida (nt kütusekulu, mobiilside). Samas on kostjal sündinud kolmas laps, kes võib osutuda vähemkindlustatuks hagejatele miinimumelatise väljamõistmise korral. 3.1.
  7. Puudub alus peretoetuse arvelt elatise vähendamiseks, sest laste tegelikud kulud on igakuiselt miinimumist suuremad. Kostja ei tõendanud erandlikke asjaolusid, mille alusel saaks arvestada peretoetuse laekumisega emale ja selle arvelt elatist vähendada. 3.1.
  8. Samuti puudub alus elatise tasumise proportsioonist kõrvalekaldumiseks, sest toimikust ei nähtu, et ema ja kostja majanduslik seis oleks märkimisväärselt erinev. Ema keskmine töötasu on 1233,05 eurot (bruto) kuus. 3.
  9. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel kohaldas maakohus lisaks PKS §
  10. 3.2.
  11. Ema palus
  12. septembri 2019 e-kirjas tasuda kostjal septembri elatise võlgnevus, samuti on elatise tasumist palutud
  13. ja
  14. oktoobri 2019 e-kirjas. Kostja ei tõendanud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetab ta äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kostja ei ole töövõimetu ega varatu. Samuti pole tõendatud piisava ülalpidamise andmine septembrist – detsembrini
  15. Seega on põhjendatud tagasiulatuva elatise väljamõistmine. 3.2.
  16. Kostjal pidi
  17. septembrist –
  18. detsembrini 2019 tasuma mõlema hageja ülalpidamiseks elatist 790,32 eurot (= 250 × 3 + 250 ÷ 31 × 5), kuid ta maksis kokku 810 eurot. Seega on põhjendatud välja mõista tagasiulatuv elatis kummagi hageja kasuks 385,32 eurot (= 790,32 – 405). Kostja ei tõendanud, et ta oleks sel ajavahemikul kandnud muid hagejate kulusid, mis tuleks tagasiulatuvast elatisest maha arvata. POOLTE SEISUKOHAD
  19. Hagejad esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas tühistada ja hagi tervikuna rahuldada. Ühtlasi vaidlustasid hagejad menetluskulude jaotuse ja paluvad panna kõik kulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 4.
  20. Esiteks rikkus maakohus materiaalõigust, sest mõistis elatise välja alla seaduses sätestatud miinimummäära. Maakohus arvestas kostja paljasõnalisi väiteid tema majandusliku olukorra kohta, kuigi Maksu- ja Tolliameti tõendist nähtuvalt oli kostja sissetulek suurem kui emal. Kostja viimase kuue kuu keskmine sissetulek on 1543,36 eurot, samas kui ema sissetulek sama perioodi kohta on 1233,05 eurot. Oma sissetulekust tulenevalt oli kostjal alates
  21. aasta alguses võimalik maksta elatist seaduses sätestatud miinimummääras ning tasuda ka eelmise aasta lõpus tekkinud võlgnevus. 4
(7)Samuti kohustas maakohus põhjendamatult hagejaid tõendama oma kulusid, kuigi hagejad soovisid elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras. Tulenevalt Riigikohtu praktikast ei pea sel juhul laste vajaduste rahuldamise kulusid tõendama. Maakohus tugines ka asjaolule, et kostjal on kolmas laps, kuigi kostja ei esitanud kolmanda lapse kulude kohta tõendeid. 4.
  1. Teiseks jättis maakohus vastuolus PKS § 101 lg-ga 2 edasiulatuva elatise välja mõistmata muutuva suurusena. Korduva kohtu poole pöördumise vältimiseks on mõistlik kohtuotsuses nimetada algne summa ja lisaks näha ette selle muutumine vastavalt miinimumelatise määra muutumisele. 4.
  2. Kolmandaks vähendas maakohus tagantjärele võlgnetavat elatist lähtudes enda poolt määratud edasiulatava elatise suurusest. Maakohus jättis põhjendamatult elatise võlgnevuse perioodil
  3. september kuni
  4. detsember 2019 mõlema hageja osas välja mõistmata 63,23 euro ulatuses. 4.
  5. Neljandaks jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda, kuigi rahuldas hagi väga olulises ulatuses. Maakohus ei põhjendanud, miks menetluskulusid ei jagata võrdeliselt, kuigi hagejate nõuded rahuldati
  6. aasta miinimumelatist arvestades 92,59%,
  7. aasta miinimumelatist arvestades 85,92% ning tagantjärele tekkinud elatise võlgnevuse osas 92,59%. Lisaks oleks maakohus pidanud menetluskulude kindlaksmääramisel ja jaotamisel arvestama, et hagejad olid valmis sõlmima kompromissi ja et kostja tekitas oma käitumisega põhjendamatult menetluskulusid, kuna soovis istungit, kuid selle vajadust selgitada ei suutnud, ning nõudis ema pangakonto väljavõtteid, kuid ise varjas oma tegelikke sissetulekuid ja kulutusi.
  8. Kostja vaidleb kaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  9. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsuse osaliselt ja rahuldab hagi tervikuna. Apellatsioonkaebus rahuldatakse ja kostja kannab kõik menetluskulud.
  10. Tulenevalt hagejate kaebuse ulatusest on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud kostjalt kummagi hageja kasuks igakuise elatise 250 eurot ja tagasiulatuva elatise 385,32 eurot väljamõistmise osas. Apellatsioonimenetluses on vaidluse all järgmised küsimused:
(1)kas esineb alus elatise väljamõistmiseks alla miinimumelatise määra;
(2)kas maakohus eksis, kui ei näinud ette elatise muutumist vastavalt miinimumielatise muutumisele;
(3)kas maakohus jaotas õigesti menetluskulud.
  1. Kostja esitas
  2. detsembri 2020 taotluse täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks. Kostja soovib tõendada, et osa tema sissetulekust kulub õelt võetud laenu tagasimaksmisele. Samale asjaolule kostja maakohtu menetluses ei tuginenud. Seetõttu pole kostja vastav väide ega ka tõendite esitamine TsMS § 652 lg-te 1–4 järgi lubatav ja kostja taotlus jääb rahuldamata. Tõendite elektroonilise esitamise tõttu pole vaja neid paberkandjal tagastada ja ainult menetlusdokumendi lisade tagastamiseks puuduvad kohtul infotehnoloogilised võimalused.
  3. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest hagejate kostjast põlvnemise osas, samuti sellest, et kostja ei ela koos hagejatega ja on alates
  4. aasta septemberist maksnud nende ülalpidamiseks elatist miinimumelatisest väiksemas summas. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust ka kostja sissetuleku suuruse ja tema kolmanda lapse ülalpidamise kohustuse üle. 5
(7)Maakohus kvalifitseeris hagejate nõude õigesti, selles osas ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.
  1. Sisuliselt vaidlevad pooled, kas kostja on esile toonud ja tõendanud asjaolud, mis võimaldavad mõista välja elatise alla miinimumelatise, sh tagasiulatuvalt
  2. aasta nelja viimase kuu eest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja selles osas asjaolude esile toomise ja tõendamise kohustust täitnud, st elatis tuleb välja mõista seaduses ette nähtud miinimumsummas. Kaebuse esimene ja kolmas väide on põhjendatud. 10.
  3. Üldjuhul tuleb elatis alaealisele lapsele välja mõista vähemalt seaduses ette nähtud miinimumelatise määras ja sellele vastavaid kulutusi ei pea hageja tõendama. Erandina saab väiksema elatise välja mõista mõjuval põhjusel, mille peab esile tooma ja selle aluseks olevad asjaolud tõendama kostja. Mõjuvaks põhjuseks võib nt olla
(1)vanema töövõimetus või
(2)olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps,
(3)lapse väiksemad vajadused või nende katmine muul viisil, samuti
(4)vanema halb varaline seisund. Toodud loetelu pole lõplik, aga väiksema elatise väljamõistmise õigustamiseks esitatav asjaolu peab olema piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Mõjuva põhjuse hindamisel arvestab kohus esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (vt nt Riigikohtu
  1. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p-d 26–30, ja
  2. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 p 20). 10.
  3. Eelmises p-s 10.1 refereerituga on kooskõlas Riigikohtu praktikas juba varem kinnistunud ja maakohtu otsuses ka aluseks võetud arusaam, et vanem peab tegema kõik endast sõltuva leidmaks võimalus saada stabiilset igakuist sissetulekut, st hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (vrd
  4. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 216-100215, p 21). Seega üldjuhul ei ole vanema vähene sissetulek mõjuv põhjus alammäärast väiksema elatise väljamõistmiseks. 10.
  5. Kostja väitis maakohtus, et ta ei saa alammääras makstavat elatist tasuda vähese sissetuleku ja kolmanda lapse ülalpidamise kohustuse tõttu. Samuti väitis ta üldsõnaliselt, et hagejate ülalpidamiseks ei kulu igakuiselt tegelikult summa, mis moodustub kahekordsest miinimumelatisest ja lapsetoetusest (sel ajal 600 eurot = 2 × 270 + 60). Kostja väide laste ülalpidamise kulutuste kohta omaks tähtsust siiski vaid juhul, kui esineb seaduses sätestatud alus elatise väljamõistmiseks miinimumist väiksemas summas. Kahe ülejäänud väite osas tuleb esmalt kontrollida, kas kostja sissetulek võimaldab tal ennast ja kõiki lapsi ülal pidada. 10.
  6. Vanema kohustus kasutada PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt ei tähenda, et vanema käsutuses olevad vahendid tuleb aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikute (sh ülalpidaja) arvuga. Pigem tähendab see, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (Riigikohtu
  7. oktoobri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11 kolmas lõik). Samas ei saa välistada, et muude asjaolude (ja tõendite) puudumisel tuleb vanema sissetulek jagada vähemalt hüpoteetiliselt nii, et talle endale jääb sellest kahekordne osa võrreldes igale lapsele jääva osaga. Kostja ei toonud esile asjaolusid, mis annaks alust sellest üldreeglist kõrvale kalduda. Seega saab kostja kulutada iga lapse ülalpidamiseks ⅕ suuruse osa oma sissetulekust. 10.
  8. Maakohus tuvastas kostja brutotöötasu 1543,36 eurot kuus, mida ei ole vaidlustatud. Avalikult kättesaadava kalkulaatori (https://www.kalkulaator.ee/et/palgakalkulaator) järgi vastab sellele netotasu 1252,09 eurot. Lisaks tuvastas maakohus, et kostjal on täiendav sissetulek umbes 400 eurot kuus, ka seda kostja hiljemalt kaebusele vastates ei vaidlustatud. Kostja hilisemad vastuväited asjaolude osas pole menetluslikult lubatavad. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole ka sisuliselt põhjendanud, miks ta ei saa jätkuvalt tulu päritud 6
(7)korterist, samuti puuduvad sisuliselt põhjendused, mis viitaks piisava sissetuleku teenimise takistustele eespool p-s 10.2 kirjeldatud tähenduses. Kokku saab ringkonnakohus lähtuda kostja igakuisest tulust umbes 1650 eurot, millest eelmises p-s 10.4 kirjeldatud põhimõtte järgi saaks iga lapse ülalpidamisele kasutada 330 eurot. 10.
  1. Hagi esitamise ajal oli miinimumelatis PKS § 101 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse
  2. detsembri 2018 määruse nr 117 § 1 järgi 270 eurot. Käesoleval ajal on see summa Vabariigi Valitsuse
  3. detsembri 2019 määruse nr 115 §-ga 1 muudetud töötasu alammäära arvesse võttes 292 eurot. Mõlemal juhul on summa väiksem kui 330 eurot. Seega on tõendamata kostja väide, et ta ei saa oma vähese sissetuleku või kolmanda lapse tõttu anda hagejatele ülalpidamist seadusega ette nähtud minimaalses ulatuses. 10.
  4. Peretoetuste maksmine ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära. Riiklike peretoetuste maksmine võiks olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad, vt Riigikohtu
  5. märtsi 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 19 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). Ringkonnakohus tuvastas, et muid asjaolusid selles tähenduses ei esine, st ka peretoetuse maksmine ei võimalda välja mõista elatist alla miinimumi. 10.
  6. Eeltoodud kaalutlustel tuleb maakohtu otsus elatise seaduses ette nähtud miinimumist väiksemas summas väljamõistmise osas tühistada ja hagi täiendavalt rahuldada nii igakuise kui ka tagasiulatuva elatise saamiseks vastavalt hagejate taotletud sõnastusele. Hagejad esitasid tagasiulatuva elatise arvutuse lähtudes kostja tasumistest ja kostja ei vaielnud sellele vastu. Seetõttu pole vaja otsuse resolutsiooni lisada märkust, et menetluse ajal maksnud elatis tuleb tasaarvestada välja mõistetud elatisega (vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 7). Vastav otsustus jäetakse maakohtu otsusest välja.
  7. Kui elatis mõistetakse välja miinimumelatise summas, saab kohtulahendi resolutsioonis määrata väljamõistetava elatise suuruse nii, et selles nimetatakse algne elatise summa, ja lisaks nähakse ette selle muutumine vastavalt miinimumelatise määra muutumisele (vt Riigikohtu
  8. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 16 ja seal viidatud varasem praktika). Kuna hagejate kaebuse esimene väide oli põhjendatud, siis tähendab see ühtlasi ka teise väite edukust. Ringkonnakohus mõistab edaspidise elatise välja vastavalt hagejate taotletud sõnastusele, mis on kooskõlas PKS § 101 lg-ga
  10. Tulenevalt eelnevast on ühtlasi põhjendatud ka kaebuse neljas väide. Hagi rahuldatakse tervikuna ja kostja peab TsMS § 162 lg 1 alusel kandma kõik menetluskulud. TsMS § 177 lg 2 mõtte kohaselt määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus.
  11. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja § 173 lg 1 teisest lausest esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, milles märgib kõigi seniste menetluskulude jaotuse. (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.